Jääger-online jahindus foorum

Eks osta siis ära. Kellele ma müün, panen hulka pappi sisse, teen korda ja müün 2x odavamalt maha kui ise ostsin? Eriti ebarentaabel ju. Ma õudselt loodan, et kui olen kodustes tingimustes NIVA valmis ehitanud jääb ta ka lõpuks ühes tükis koos seisma. Õnneks on nüüd ka Riigikohtu lahend, mees ostis 2000.a. Audi, ka liisis ``peaaegu uue``, sellega hakkas ka juba samal päeval seletamatuid asju juhtuma. Öeldi ka liisingust, et eralõbu. Nüüd, peale nelja aastat kohtuidpidi käimisi, sai lõpuks loodud pretsedent, ka on meie õigussüsteemis Riigikohtu lahend dogmaatiliseks edaspidiste otsuste tegemisel. Nimelt otsustas RK,et kodanikult tuleb see auto tagasi osta ja hüvitada temale tekitatud kahjud mis olid seotud varjatud puudustega kauba ostmisega. Väga kõva pretsedent, sellega peaks ka BRC omavoli ja pettustega edaspidigi võidelda saama. Nimelt oleks pidanud juba Tarbijakaitseseaduse järgi minu Niva küljes müügiplatsil olema suur silt: ``UPPUNUD``. Ei olnud. Seega varjati kauba päritolu, omadusi, lisaks oli kaup eluohtlik. Kuidas tunduks, kui liikudes kiirusega ca 90 km/h mööda Tallinn- Rannamõisa- Klooga mnt. reede õhtul kella 17 ajal vasak esiratas kinni kiiluks? See maantee on sel ajal ju nagu Autobahn. **** kuidas vedas, et auk vastutulijate reas sees oli. Jäledam latakas oleks muidu tulnud, muuseas alles pärast seda kui ma BRC-s sellest rääkisin ja verbaalses osas ka juba ähvardusi ütlesin, tunnistasid nad mulle milles on asi. Ilmselt said ise ka aru, et oleks hea ära rääkida milles asi, enne kui ma end üldse laibaks sõidan. Kogu see loll lugu oli selles liisingus, oleks mulle sealt ikka öeldud, et võtame tagasi, võta teine, aga nemad soovitasid ikka maksta ja ilmselt arvasid, et dramatiseerin kogu lugu üle, ehk tahan nüüd hinnast alla saada vms.

Hehee, minule pole lolluse suhtes nüüd küll kellelgi midagi vastu panna. BRC platsilt ostsin aasta vana NIVA, 14 000 oli odomeetril, täitsa kobeda väljanägemisega. 70 000 maksis. Kui teisel päeval selgus, et genekas on tuksis, ei teinud välja, ikka juhtub, tegin korda. Kui aga teisel nädalal esiratas kinni jooksis, järgmisel teine, siis hakkasin uurima. Umbes kuu aja jooksul sain eluloo teada, ka selle, et garantii alla ei kuulu, polnud kordagi teeninduses käinud ja sellega oli ka garantii kehtetu. Nimetatud autoke oli ületanud Luhamaa ja Koidula piiripunkte 24 korral, erinevate isikute käes. BRC lõpuks tunnistas, et toodi Venemaalt treila peal ära, oli seal uppununa vedelenud kusagil kraavis, keemilise pesu saanud ja siis veel platsil seisnud kuid. Sillad jms. vett täis. Ka Hansa Liising soovitas ise hakkama saada. Ma loll lootsin, et ükskord ikka need jamad lõppevad, vot ei lõppe ja kõik. Kui uus maksab 108 000, siis mina olen maksnud remondile, juppidele, kaskole, liisingule ja bensiini eest kokku juba 133 000 (lugege- kirjutage ükssada kolmkümmend kolm tuhat) krooni. Kohe tuleb Läänemaalt teine käimakast, 3000.- , genekas jälle otsas, pange need ka kohe juurde. Enamuse remonte teen ise, kui kusagil Lada esinduses laseks teha, siis peaksin teise- kolmanda töökoha juurde võtma. Pillimängupakkumistest pean ära ütlema, sest ei julge kaugemale minna, see on ka mulle ikka kümneid tuhandeid kahju teinud. Aga majarahval on lõbus, ikka ja jälle jalad paistavad mu tagajalad auto alt välja, kaks nädalat tagasi reanimeerisin starterit, eks neil ole lõbus ka sellel nädalavahetusel. Muidu pole sel Nival midagi viga, eelmine oli 86 aasta oma, täiesti kobe, Weber (ehtne) karpa ja viiene kast peal, ma ei tea, mis kiiks pähe lõi, tahtsin uuemat. Kui aus olla siis ei usuks ise ka sellist jama kui keegi kirjutaks või räägiks. Mootor on veel remontimata, tõsi, väljalaskekollektor on vahetatud, ülejäänud käiguosa on kõik läbi sobratud. Muuseas, kui uuel läheb väljalaskekollektor läbi, siis see uus maksab pea 3000.- krooni, see ju nagu rallikal, eraldi torud tulevad silindritest, säuke edev. See on kohe tükkideks kui vett saab, praod jooksevad piki keevitusi kui ämblikuvõrk. Ega esinduses keegi ei ütle, et 01 oma on sama aga valatud ja maksab 350.-. Seda uut saate iga aasta vahetada kui lompidest läbi sõidate, 01 on igavene.

Piirsalu tiirus, kui Lääne Harju pol. laskmas käis, võtsin sileda ka kaasa. Optiliste jaoks oli märkleht 150m peal. Tegin pulli ja lasksin seda siledast põlvelt. Kuus matsu, tulemused: 9; 9; 8; 8; 6; ja kuues lõikas rohelist ringi. Oli kobe üllatus eneselegi, lasksin küll ainult alumisest rauast. Kaitseliidu vennad, kes üritust läbi viisid, uurisid ja arutasid seda märklauda pikalt ja vahtisid mind imelikult. Tegin seal veel igast nalja, lasksin järjest 100m pealt püstolist 8 kukkuvat pikali jms., ei saa öelda, et ma seda situatsiooni ja kolleegide näoilmeid poleks nautinud. Järgmine kord Humala tiirus, kui käsirelva arvestuslaskmist tehti, öeldi, et ``...****, meil ilus päev, tulid jälle tuju ***** keerama või...`` Siledaga saab igavesti hästi kuuliga pihta, kui ka rauad ühtemoodi ei jookse, pole lugu, ega iga päev eri püssist lase, selle kasvõi 10- 15 cm ikka peas välja rehkendab, vindiga ju üles- alla rehkendate, mida see siis vasakule-paremale teha on?

Kui rikas või vaene oled? Kui raha jalaga segada pole, osta tavaline Baikali sileraudne. Sellega pole kulukas kõmmutada., siledaga ma mõtlen. Teed endale sellega asjad selgeks, kas üldse tahad või ei taha püssiga metsas kolada. Kui kohe vindi võtad siis jäävad Sul pardijahid ära, samas saad ka sellise relva mis on teistele isegi kilomeetreid eemal ohtlik. Kui puuduvad eelnevad kogemused, siis sile õpetab Sind üldse relvaga ümber käima. Pole jahti mida siledaga pidada ei tohiks. Kui oled iseloomult rahutu, võid liiga Rambotama hakata, sellest just see vindi kordajatega ohtlikkuse jutt. Siledaga ei lase haavlitega teise põllu otsagi välja- seeneline, marjuline ja metsavaht jäävad ellu. Vindiga teab kuhu summides nii ei pruugi minna. Siledaga lähed tiiru, lased 50 pauku taldrikut, moon läheb ca 200.- eeku maksma, vindiga arvesta 50 paugu peale korraliku moona eest 1000.- eeku. Ka ei meeldi, vähemalt minule küll mitte, kui minust eemal keegi oskamatu vindiga vehib, muidugi ei meeldi ka sile aga vint teeb õõva rohkem. Olgugi, et tean, et kartetsiga pihtasaanu lappimiseks tuleb arstidel palju suuremat vaeva näha kui vindist pihtasaanule kel veel soe õhk suust välja tuleb. Minu arvamus ei pruugi olla sugugi objektiivne aga nii ma arvan.

Kaupo kommentaar kirjeldab ilmekalt seda ``aga sellega saab ka`` juttu ja selle tagajärgi reaalajas. Saab küll, igasuguseid asju saab, ka naela või pastapliiatsiga saab ilmselt põdra ja kasvõi karu ära tappa kui oskad. Aga on üks selts inimesi, kes mitte mingil juhul ei saa kõike mida kuulnud on ise proovimata jätta, olgu, mõneti on see tervitatav aga seal on üks tingimus: SEE EI TOHI OHTLIK OLLA. Mõned saavad sellest aru, teised mitte, vot selliste jaoks on seadused ja reglemendid, mida millega ja kus toimetada. On ka patoloogilisi seaduserikkujaid- just selle pärast, et seadust rikkuda valmistab neile nirvaanalaadset naudingut. Nagu kleptomaan varastab varguse enda pärast, mitte, et tal seda asja nii väga vaja oleks. Liigitaks selle teema arutamise meditsiiniliste juhtumite valdkonda. Sellised ullikesed teevad lollusi ja meie saame kannatada. Juhtusin aastaid tagasi ühe seltskonnaga koos jahile kes rikkus üheksat eeskirja punkti, mul oli seal võrdlemisi sant olla, enam ma nendega peale jaheda viisakuse tasandi ei suhtle. Nägin, et mehed nautisid seda, et said kõike tagurpidi teha, sõidu ajal aknast jänest- rebast lasta, pimedas lambiga kitsi, teate ma ei hakka kõike seda ümber jutustama. Kaks neist enam jahti ei pea, püssid käest korjatud. Hea seegi.

Absoluutalkoholi ekvivalendiks võtta on üsna kohatu, ma ei tea kellelt selline ``kultuur`` pärit on. Kui keegi ka mööda juhtub laskma, ei ole see suurt klaarimist väärt, sest aega tagasi ei keera ja ümber ei tee. Samas pole ka see mingi indulgentside ostmise variant mitte mingil moel ei distsiplineeriv ega ka kasvatuslik. Ratsatrennis on tüdrukutel kombeks oma seltskonnast ratsutamisega mitte hakkama saavad tegelased välja filtreerida ``tordikultuuriga``. Kui hobune plika seljast maha saab tuleb teistele järgmine kord tort tuua, mõni tassib lausa kotiga. Rikkamad tahavad eriti edevaid hobuseid saada, samas lennutavad need üsna sita iseloomuga neljajalgsed nad üsna tihti maha. Hea võistlusloom on lihtsalt sellise iseloomuga, et ei seisa surreski paigal. Sellega hoiavad plikad headest hobustest nendega hakkama mittesaavad tegelased eemale. Noh, seal on mingi mõte ja eesmärk, pudelilool ei leia miskit tarka küljes olevat. Jaht pole pudeli eest kartulipõllu muldamine, üldse oleks parem kui alkohol jahist niikaua, kui püssid kodus või jahimajas luku taga pole, kaugele jääks.

Jess mehed! Hurrraaaa....! Viies kord küpses mu Nival genekas, läbisõit 50 tuhhi tuuris. Ühtegi lisavalgustust ega muud lisatarbijat peal ei ole. Olgu neetud see uus pisike kilovatine genekas mis uutel peal on. Eelmisega ,aastast 1986 pold miskit häda. Nädalavahetuseks on planeeritud ka käigukasti vahetus, sest selle seest kostab sepikoja häält. Ebavõrdne ja kulukas suguelu, kusjuures soovimatu ja tema, st. Niva on domineeriv ja aktiivne pool. Varsti pole peale mootori ühtegi vidinat mida ma vahetanud või remontinud poleks. Kui keegi teab äkki, mis sõiduki genekas sinna uue väikese asemele läheb, andke teada, ma lähen võtan kusagilt romulast, vahetan laagrid ja panen meretaguse geneka külge.

Uued tulevad ka Renault bensiinimootoriga, hinnas ca 40 000 kallimad. Kas Eestis juba ka saadaval on ei oska öelda. Vana kerega, mitte need Chevi Nivad. Diisleid ja pikki variante ei tule, polevat Euros tüübikinnitust. Pigem kaldun arvama, et seetõttu, et siis jäävad osad Toyotad, Suzukid, Nissanid ostmata, pikk diisliga Niva on ju üsna otstarbekas ja kordi odavam.

Pole laipa- pole asja millegagi püsti panna. Aga kas meil siin ühtegi praktiseerivat veterinaari pole, kes asja pihta sõna võtaks ja oma arvamuse välja ütleks?
Muidu jäämegi vaidlema : ``surevad- ei sure``.

Loogiliselt ei tohiks midagi juhtuda, noh leivas on sool, mis sellest? Küll võib juhtuda pahandusi jahuga, ükskord sai mu tuttaval üks hobune tallis lahti ja vitsutas end nurgas jahu täis. Hommikuks oli kena täkk peadpidi sõimes ja võrdlemisi surnud, keskelt jäme kui tünn. Jahu võib paisuda nii hullult, küpsetamisel on see juba ära juhtunud. Vene ajal kui leib mitte midagi ei maksnud söödeti koduloomi kogu aeg leivaga, sigu, lehmi ja muid lojuseid. Midagi ei juhtunud.

Selle peale ütleb Sulle KKI ühte, teist ja kolmandat takkaotsa, läbi isekopeeruvate paberite. Müüakse igasuguseid asju ja ka kasutatakse ebasihipäraselt, ikka vastuolus seadusega. Ega see kui keegi paska sööb ja ütleb, et küll on hea, ei pane veel teisi teda uskuma. Pahanduste ja rahutu une asemel tasuks selliste vidinatega mitte jännata. Huvitav, kuidas nad seda reklaamivad, kas ongi nii, et vindi külge kruvitav lisavalgustus jahipidamiseks? Osta ei keela keegi, ka kasvõi tiirus kasutada aga jahipidamisel on selline vidin ikkagi keelatud ja õige kah.

Asi kisub sinnapoole, et teema tuleks juba lülitada ``ULUKID`` alla alapealkirjaga: ``Kes on naine ja kuidas temaga võideldakse?``. Valem on ju lihtne mehed, austage naisi ja nemad austavad teid. Olge mehed ja teie naised on teie küljes kinni nagu naelaga löödud. Ka teised naised hakkavad silma heitma kui mees on mees. Mida siin ikka jahuda kuis ja mismoodi, lihtsalt, ausalt, vastastikuse lugupidamisega. Viriseb see naine kel omal miskit viga ja igaüks on väärt seda kellega koos on. Peaasi on säilitada tõesti rahu.

M98 on sakslane, ma ei tea, kas lukukoda on rootslasega üks, vt. seal peaks ka Swedish Mauser olema. Kaitseriivil võtad seda nublakat lühemaks ja poleerid tööpinnad ära, töötab kergemalt. Või tellid Timney reguleeritava päästiku koos kaitseriiviga, see teeb küll spets rootslase jaoks. Kui sa sellele optikale kõrged jalad muretsed, siis tuleb Sul endale ka pikem kael tellida, niigi jääb ka LOW jalgadega kõrgeks. See raadio teel lenduriks õppimine on suht keeruline, kõik vidinad või vähemalt nende täpsed mõõdud, kõrgused, kaugused jms. peaks teada olema, pärast paned kokku ja ei saa laadida näiteks, või ei tule lukk välja- optika tagumine osa on ees jne. jne. Kõige peale korraga lihtsalt ei tule kui pole enne teinud või eriharidust pole. Ole selliste tellimistega igaks juhuks suht ettevaatlik. UUri mõõdud ja lõika kasvõi papist välja, pane oma kohtadele ja uuri kas kogu komplekt ka koos tööle hakkab.

Aga kas keegi hobusega on jahil käinud, ratsa ma mõtlen. Kui sain aru, et loomad hobust ei pelga, kitsedele võid lausa külje alla minna, ju loevad inimest rohusööja hobusega üheks, hakkasin paugutajatega täkku trennima, saagide, töötavate traktorite ja muu sellisega harjutasin teist juba enne. Seljas pauku pole teinud, kui ehmatab ja alt ära jookseb, no siis on püss kõver ja hea kui ise terveks jääd, aga harjutada annab kõike. Aga asjal ka selline kurb külg juures, et mingid ATV pärdikud on end kaks korda lõbustanud sellega, et kord kihutasid ringisratast ümber täku, see oli terve ringi mustaks galopeerinud, teisel korral sama aga siis nii, et täkk kiskus kaks kapronköit ribadeks. Sai lahti ja eks siis vaadati kui palju ``hobune välja võtab``. Ülejärgmises külas lõppesid ATV jäljed, põllud/ heinamaad said lihtsalt otsa. Sealt helistatigi, et kas minu hobune on nende aia taga. Oligi, nii väsinud, et koperdas vaevalt paela otsas kodu poole, muidu tahab päris tihti kahe jala peal käia. Asi lõppes sellega, et nüüd on mul enfüseemis 8 aastane täkk tallis, paistab, et galopid on meie jaoks lõppenud, ju ta märjaks aeti ja kopsupõletiku sai. Ilmselt ei õnnestu seda puuslakki enam välja ravida, kui just mingi ime ei peaks juhtuma, sest see on krooniline kui juba külge tuleb. Kahjuks ei tea ma vähemalt täna veel, kes meile selle sõna otseses mõttes õnnetuse kaela tõi, keegi tegi oma meelest jõledat ``nalja``. Vot säuksed lood, seoses sellega jäävad vähemalt minul ilmselt ratsa jahilkäigud ära. Mul on peas seoses sellega hulk vastuseta küsimusi, kõige suurem neist on : ``...millega osad inimesed mõtlevad kui nii teevad?``.

Vaatasin seda uut eelnõud, midagi on positiivset ka, iga relva kohta 1000 padrunit, 5 kilo rohtu, relva võib laenata teisele samaliigilise relva luba omavale isikule jms. Samas aga on seal nagu vanaski mõned rumalused. Paneme nüüd relvakappi rõõmsalt 5 kilo rohtu, ikka sinna veel väikesesse lukustatavasse laekasse, kuna laegas on väike, paneme ikka tihedalt, pluss padruneid ka peoga otsa. Ja kui juhtub tulekahju tulema, no siis on vägev, tuletõrjuja lendab kaugele- kaugele. Soomlased on selle asja ikka ära jaganud ja ei taha, et neil kodus pomm nurgas seisaks, rohtu võib ikka tavalises kapis hoida, tegelikult ju peabki kui selge peaga mõelda. Korralikus relvakapis ikka mataka ära paneb, no tore ju. Muidu teeks korraliku tulevärgi küll aga plahvatus mis terve maja viiks, jääks ära. Kas selle peale meil ei tulda? Soomlased ei nõua alla kuue relva muuseas kappigi. Pane tabalukuga seina külge kui tahad. Eks ta üks eurootiline seadus tuleb.