Tere,
oleks vaja mõne Tallinna relvameistri kontakte, kes suudaks revolvri ajastust sättida.
Otsing leidis 4 vastet
- E Okt 05, 2009 3:46 pm
- Foorum: Relvameister
- Teema: Vaja relvameistrit
- Vastuseid: 1
- Vaatamisi: 2858
- P Mai 06, 2007 6:49 pm
- Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
- Teema: Muudatused relvaseaduses
- Vastuseid: 37
- Vaatamisi: 25822
- L Veebr 24, 2007 7:59 pm
- Foorum: Optikad
- Teema: Kaugusmäärajaga sihik
- Vastuseid: 60
- Vaatamisi: 42190
Vabandust et nii vana teema üles tarin, kuid äkki kellelegi pakub huvi.
Pole ise küll seda sõjalise õpetuse õpikut näinud kuid trigonomeetria abil peaks tõepoolest olema võimalik kaugust joonlaua abil määrata.
Moodustuvad sarnased kolmnurgad. Väiksema kolmnurga kaatetiteks on silma kaugus käest (B) ja mõõt joonlaual puu näilise pikkusega (A).
Suurema kolmnurga kaatetiteks on puu kaugus (B1) ja puu kõrgus (A1).
Teoreetiliselt on need täisnurksed kolmnurgad, millel on nurgad võrdsed. (Praktikas nad tõenäoliselt pole, kuna puu ei kasva sirgelt, silm ei ole puu juurega samal tasandil ja joonlauda sa täpselt 90 kraadi all maapinnast ei hoia, aga kuna vahemaad on nii pikad, siis peaks viga kahanema minimaalseks.)
Kuna neil kahel kolmnurgal on nurgad võrdsed, on nende kaatetite pikkused võrdelised.
See tähendab, et A jagatud B on sama kui A1 jagatud B1
Kuna me teame käe kaugust silmast (ütleme B=61cm), teame joonlaua mõõtu kui pikana puu paistab (ütleme A=1,5cm) ja teame selle puu kõrgust (ütleme A1=10m=1000cm), siis on võimalik arvutada kaugus puust B1.
(Tähelepanu, kõik mõõdud peavad olema ühes mõõdus, mina kasutasin sentimeetreid)
Tekib võrrand A / B = A1 / B1
1,5 / 61 = 1000 / B1 , teha ristkorrutis
1,5 * B1 = 61 * 1000
1,5B1 = 61000 jagada läbi 1,5-ga
B1 = 40667 cm = 406,67m
Seega on kaugus käes.
Lihtne, kas pole?
On ka võimalik arvutada võimalik eksimus. Ütleme, et ma ei tea kas minu käe kaugus silmast on 61cm. Aga ma tean, et see jääb 60-62cm vahele. Samuti ei tea ma, et mõõt joonlaual on täpselt 1,5cm (käsi väriseb) aga seevastu on kindlasti 1,4-1,6cm vahel.
Võimaliku vea arvutan arvestades väikseimat (vähim käe pikkus ja suurim joonlaua mõõt) ja suurimat (pikim käe pikkus ja väikseim joonlaua mõõt).
1,4/62=1000/B1
1,4B1 = 62000
B1 = 44286cm = 442,86m
1,6/60=1000/B1
1,6B1 = 60000
B1 = 37500cm =375m
Tulemus jääb kindlasti 375m ja 443m vahele. Pole just eriti täpne. Tõenäoliselt jääb kaugus siiski 406m lähistele, kuna see on vahemiku keskel.
Võib ka teha radiaanide järgi. Et kõigepealt leida A ja B järgi nurk alfa, seejärel nurga alfa ja A1 järgi B1
Lühidalt, tangens (vastaskaatet / lähiskaatet) alfast on A/B või A1/B1. Tulemus tuleb radiaanides. Milliradiaan on sama asi, ainult et komakoht on 3 koha võrra paremale nihutatud ja kauguse arvutamisel peab selle valemis ära kaotama.
1,5/61= 0.0246 radiaani 1000/B1= 0.0246 rad
1000 /0.0246 = B1
B1 = 40651cm = 406,51m
võib leida ka võimaliku vea radiaanides 1,4-1,6cm ja 60-62cm
Mina sain vastavalt väikseim nurk 0,0226 rad ehk 22,6 tuhandikradiaani
ja suurim nurk 0.0266 rad ehk 26,6 tuhandikradiaani. Vahe = 4,1 tuhandikradiaani.
Kui kasutada suuremaid objekte, on võimalik saavutada parem täpsus. (1,4 ja 1,6 vahe on üle 12%. 4,0 ja 4,2 vahe alla 5%)
Mil-Dot sihik võimaldab oskajal kasutajal arvestada kuni 0,1 tuhandikradiaani täpsusega, lahutades täpi mõttes pooleks (täpi läbimõõt on 0,2 tuhandikradiaani) ja kasutades seda sihtmärgi mõõtmisel.
Tuhandikskaalaga binokliga saab umbes 1 tuhandikradiaani täpsuse, samamoodi skaalat mõttes väiksemaks lahutades.
Ja objekti mõõte peab kah peast teadma ning mida täpsemalt seda paremini. Muidu pole mõtet üldse vaeva näha.
Kuuldavasti kasutavad pooletollise püssiga snaiprid üle kilomeetri taha lastes kauguse mõõtmiseks teodoliiti, kuna nii pikkadel laskudel on vaja kaugust ülitäpselt mõõta.
Pole ise küll seda sõjalise õpetuse õpikut näinud kuid trigonomeetria abil peaks tõepoolest olema võimalik kaugust joonlaua abil määrata.
Moodustuvad sarnased kolmnurgad. Väiksema kolmnurga kaatetiteks on silma kaugus käest (B) ja mõõt joonlaual puu näilise pikkusega (A).
Suurema kolmnurga kaatetiteks on puu kaugus (B1) ja puu kõrgus (A1).
Teoreetiliselt on need täisnurksed kolmnurgad, millel on nurgad võrdsed. (Praktikas nad tõenäoliselt pole, kuna puu ei kasva sirgelt, silm ei ole puu juurega samal tasandil ja joonlauda sa täpselt 90 kraadi all maapinnast ei hoia, aga kuna vahemaad on nii pikad, siis peaks viga kahanema minimaalseks.)
Kuna neil kahel kolmnurgal on nurgad võrdsed, on nende kaatetite pikkused võrdelised.
See tähendab, et A jagatud B on sama kui A1 jagatud B1
Kuna me teame käe kaugust silmast (ütleme B=61cm), teame joonlaua mõõtu kui pikana puu paistab (ütleme A=1,5cm) ja teame selle puu kõrgust (ütleme A1=10m=1000cm), siis on võimalik arvutada kaugus puust B1.
(Tähelepanu, kõik mõõdud peavad olema ühes mõõdus, mina kasutasin sentimeetreid)
Tekib võrrand A / B = A1 / B1
1,5 / 61 = 1000 / B1 , teha ristkorrutis
1,5 * B1 = 61 * 1000
1,5B1 = 61000 jagada läbi 1,5-ga
B1 = 40667 cm = 406,67m
Seega on kaugus käes.
Lihtne, kas pole?
On ka võimalik arvutada võimalik eksimus. Ütleme, et ma ei tea kas minu käe kaugus silmast on 61cm. Aga ma tean, et see jääb 60-62cm vahele. Samuti ei tea ma, et mõõt joonlaual on täpselt 1,5cm (käsi väriseb) aga seevastu on kindlasti 1,4-1,6cm vahel.
Võimaliku vea arvutan arvestades väikseimat (vähim käe pikkus ja suurim joonlaua mõõt) ja suurimat (pikim käe pikkus ja väikseim joonlaua mõõt).
1,4/62=1000/B1
1,4B1 = 62000
B1 = 44286cm = 442,86m
1,6/60=1000/B1
1,6B1 = 60000
B1 = 37500cm =375m
Tulemus jääb kindlasti 375m ja 443m vahele. Pole just eriti täpne. Tõenäoliselt jääb kaugus siiski 406m lähistele, kuna see on vahemiku keskel.
Võib ka teha radiaanide järgi. Et kõigepealt leida A ja B järgi nurk alfa, seejärel nurga alfa ja A1 järgi B1
Lühidalt, tangens (vastaskaatet / lähiskaatet) alfast on A/B või A1/B1. Tulemus tuleb radiaanides. Milliradiaan on sama asi, ainult et komakoht on 3 koha võrra paremale nihutatud ja kauguse arvutamisel peab selle valemis ära kaotama.
1,5/61= 0.0246 radiaani 1000/B1= 0.0246 rad
1000 /0.0246 = B1
B1 = 40651cm = 406,51m
võib leida ka võimaliku vea radiaanides 1,4-1,6cm ja 60-62cm
Mina sain vastavalt väikseim nurk 0,0226 rad ehk 22,6 tuhandikradiaani
ja suurim nurk 0.0266 rad ehk 26,6 tuhandikradiaani. Vahe = 4,1 tuhandikradiaani.
Kui kasutada suuremaid objekte, on võimalik saavutada parem täpsus. (1,4 ja 1,6 vahe on üle 12%. 4,0 ja 4,2 vahe alla 5%)
Mil-Dot sihik võimaldab oskajal kasutajal arvestada kuni 0,1 tuhandikradiaani täpsusega, lahutades täpi mõttes pooleks (täpi läbimõõt on 0,2 tuhandikradiaani) ja kasutades seda sihtmärgi mõõtmisel.
Tuhandikskaalaga binokliga saab umbes 1 tuhandikradiaani täpsuse, samamoodi skaalat mõttes väiksemaks lahutades.
Ja objekti mõõte peab kah peast teadma ning mida täpsemalt seda paremini. Muidu pole mõtet üldse vaeva näha.
Kuuldavasti kasutavad pooletollise püssiga snaiprid üle kilomeetri taha lastes kauguse mõõtmiseks teodoliiti, kuna nii pikkadel laskudel on vaja kaugust ülitäpselt mõõta.
- E Nov 21, 2005 12:11 am
- Foorum: 2005
- Teema: Relva number
- Vastuseid: 3
- Vaatamisi: 3461
Relva number
Probleem järgmine: Taheti vana siledaraudset arvele võtta, kuid sellel on numbrid raualt ja mõningal määral ka lukult maha pekstud. Tõenäoliselt loll küsimus, kuid kas politsei võtab ka siis arvele, kui suudavad sealt alt kuidagiviisi selle numbri ära lugeda? Kuidagi nad ju neid mahaviilitud numbreid tuvastavad, kuid kas on võimalik ka arvele võtta? Päris vanarauaks kah kahju.
Uudishimulikele taustinfoks: Vene ajal sai relvi palja jutuga arvelt maha, ning osad nupuvennad müüsid pärast uue ostmist vana relva sel viisil maha, ainult et enne peksti number maha, et ei saaks välja tulles leida algset omanikku.
Uudishimulikele taustinfoks: Vene ajal sai relvi palja jutuga arvelt maha, ning osad nupuvennad müüsid pärast uue ostmist vana relva sel viisil maha, ainult et enne peksti number maha, et ei saaks välja tulles leida algset omanikku.