Jääger-online jahindus foorum

Kas keegi on kokku puutunud seedemeetodil avastatud keeritsussidega? Huvitab kui lollikindel see meetod on.

Mart kirjutas:

TankistUr kirjutas:Osad tootjad soovitavad algul pea iga 10 ? lasu järel raud puhastada ja kasutada vase eemaldajaid, öigeid puhastusvahendeid.

Täpselt, isegi tihedamini puhastada.

Tulistada 5 lasku iga lasu järel puhastades, siis 50 lasku, iga 5 lasu järel puhastades.

Kas keegi oskab täpsemalt öelda, mis firmad oma kasutusjuhendites sellisest raua puhastamisest kirjutavad? Endal ainult kogemused Sako ja Mannlicheriga, nende juhendites sellist soovitust ei ole, netist olen lugenud ka Saueri kasutusjuhendit, seal ka minu meelest sellist juttu polnud. Lihtsalt huvi pärast tahaks teada!

kult kirjutas:Jama on muidugi see ,kui mehel jahil ja tiirus sama relv kasutada! Ei ole mina veel trehvanud nägema et jooks sumpariga ja ilma oleks sama.Seega riku seadust v lase püss iga kord uuesti peale.

Kvaliteetsel optikal jätad klickid meelde ja ei mingit probleemi

kakuke kirjutas:Mul jälle tekkis küsimus, et järsku häda selles, et muutub tabamispunkt, et minnakse lihtsama vastupanu teed ja keere toru otsa keeratakse selliselt, et treipingi padruniga võetakse torul väljast poolt kinni ja selliselt keeratakse. Olgu toru kui täpselt tahes tehtud, mingi ebatäpsus on kindlasti olemas. Torud enamasti väljast poolt veel koonilised ka. Tekkis mõte, et kui võtta toru lukukoja küljest ära ja toru tsentreerida tsentertornide vahele seest? Meil üks iz-18mh omanik just nii lasi teha oma püssile ja temal sellist muret pole, et tabamispunkt muutuks summutiga ja ilma. Issil see ju lihtne, nakst ja toru eraldi ongi. Nüüd küsimus, et kas keegi on Tikka T3´l toru ise maha võtnud ja kuidas see käinud on? Mingi hääl minu sees ütleb, et niisama toore jõuga see otsast vist ära ei tule, et keermeliimiga peaks olema kinni pandud tehases. Üks tegelane ütles ,et tema võtab keermeliimiga asju lahti fööniga, et see tahab saada kätte 160 kraadi ja selline temp metallis muutusi esile veel ei kutsu. Kes kursis on asjaga?

Võin küll eksida aga kunagi kui Sakot omasin, siis sai uuritud seda raua istumist lukukojas aga ei mäleta, et oleks keermega.

Tiit Karp kirjutas:

jagwelt kirjutas:Ei mina saa aru miks summuti kasutamine meil keelatud on

Mäletan hästi nõuka aega, kus vintrelva ei tohtinud jahimehe kätte anda, sest siis oli oht et lastakse kogu partei nomenklatuur koos koristajatega maha.

Ise küll nõuka aja jahimees ei ole aga paljud teavad omast käest, et jahinoad olid ju ka registreeritud justkui oleks tegemist massihävitusrelvaga. Samas võis koduperenaisel köögikapi sahtlis olla selline nuga, et lase paljast noa nägemisest püksi Täna tundub see täieliku absurdina.

Ilmselt ongi summutite jahil kasutamsie mittelubamine kinni nõukaaegses mõtlemises- olgem innovatiivsed!

Ja kohe kindlasti ei hakka kõik jahimehed summuteid kasutama nii nagu paljud ei ole endale vintraudsetki soetanud ja ei soeta ka.

Nii palju kui mina tean ei ole veel keegi ameerikasse minnes NIGHTFORCE'i optikat koheselt osta saanud- tuleks ette tellida!

Oman ise 3,5-15x56 NXS NP2DD ristiga ja väga rahul, kasutan 99% sokujahiks kaliibril .270 WSM ehk siis pikematel distantsidel.

Ei jaga küll sellest keelest muffigi kuid päris imelik tundus see, et lastakse karvaste sarvedega sokk, siis karvad maha ja värv peale. Kuna seda keelt ei jaga, siis kas nad koljuosa lihvivad puhtaks või teavad ka midagi vesinikust?

Pole küll mingit statistikat teinud kuid minu arust on kõige rohkem õnnetusi just ühisjahtides olnud- parandage kui eksin ja eelistan teha ühisjahti "oma kindla pundiga" ning hoidun suurtest ühiskondlikest jahtidest.

Jahijuhataja peab tõesti kõvade keradega mees olema sest juriidiliselt ju nii, et kui mehel suuruluki laskekatse tehtud ja muud paberid korras ei saa keelata tal kütiliinis seismist, mis sest, et muidu täielik lontrus.

peepk kirjutas:Vaatasin eile ühes poes see alakaliibriline konteineris olev vaskkestaga poolmantel hinnaga 68 meie krooni täitsa olemas.Padruni läbilõige puudus,kuul nagu minu 45 cal kuul,väike süvend kah otsas.Küsiks ehk et kas see ainult vintraudsete oma ,arvan et tavalise sileraudsega lastes igal juhul keerab külje ette kui just mingit saba taga pole.Lahti lõhkumise jaoks pidasin kalliks et 1 prooviks osta.Tean et väljamaal otsast laetavaid vintraudseid just nii laetakse et konteineris kuul läbi vintsoonte rohu peale lükatakse. Müüja nägus naisterahvas ei osanud kah vastata.

Suure tõenäosusega- Designed for use in fully rifled barrels only.

mustlesk kirjutas:Ei ole vaja selle pärast siis leili minna. Leidsin ka kalendrist praegu sellise kirje, aga kalendrisse võib mida iganes trükkida. Mõnda muud kohta kus oleks kirja pandud, et jõulurahu sellistel kuupäevadel, pole leidnud. Kui jahimeeste seltsi president ütleb, et jõulurahu 22-26 dets. siis mille alusel talle vastu vaielda? Kalendri?

Sirvisin jahiseaduse ja jahieeskirja uuesti läbi ja ei jäänud mulle silma, et jõulude aeg jahti pidada ei tohiks, see rohkem eetika küsimus. Parandage mind kui eksisin.
Minu enda eetika jälgib kalendri punaseid päevi jõulude aeg.

honkomees kirjutas:

tony kirjutas:...Peale väikest lihvi jooksevad minu Baikali rauad nüüd 50m pealt 5cm ringi .

nojah, rahuldav tulemus,
mul õnnestus möödaminnes käia Valgas Balodise juures sisetiirus oma Brno kombi kinnijoodetud raudade kokkujooksu kontrollimas (hommik-õhtu ju pimedad ja nädalavahetusel jahipäevad) - Balodis lasi kiirelt 50m distantsilt vindikuuli kümnesse ja siledakuulid üksteise järel kümnest 1,5 cm kella ühe peale ühte auku (no paar milli läks auk suuremaks)... mina püssiga ülirahul ja kuna aega vähe siis ruttu minema

Mis moona kasutasid?

Eelmise nädala keskel olid repsid millegipärast nii julged, et jäin autoga max 5m kaugusel rebasest seisma, võtsin tagaistmelt püssi, laadisin selle ja tuld. Ja nii 3 korral erinevates kohtades õhtul ca kell 12!

Kõige lollikindlam on ikkagi lahtimurtav püss olgu ta siis sileraudne, vintraudne, kombi või trilling.
Esimesel kahel hooajal käisin vaheldumisi poltlukuga vintraudse ja sileraudse pumppüssiga. Mõlema relvaga on tekkinud tõrge ja veel selline mida võibolla juhtub üks kord tuhandest. Vindil oli mingi oksatükk murdunud lukukoja ja päästikumehhanismi vahele nii, et luku avades ei visanud padrunikesta luku küljest ära (sõnadega kirjeldades jääb see ilmselt arusaamatuks) õnneks ei olnud too hetk vaja ka kedagi lasta aga ei taha isegi mõelda selle peale kui näiteks haavatud kult oleks sellel hetkel otsustanud rünnata. Pumbaga juhtus suht analoogne asi, et oks oli murdunud lukumehhanismi vahele ja relva ei olnud enam võimalik tühjaks ega ümber laadida ja koju tuli sõita laetud relvaga. Mõlema juhtumi puhul jäi metsas täiesti arusaamatuks mis püssil viga ja alles kodus relvade mikroosakesteks lammutamisel sain aru, mis oli juhtunud. Aga kordan veel, et sellist asja võib elus vaid korra ette tulla võibolla mitte kordagi aga minul on juba kaks korda nii juhtunud

Läbielatud kogemuste ja paljude muude isiklike tegurite pärast (jahimaa iseärasused, kütitavad ulukid jne.) otsustasin mina kombi kasuks.

Minu teada originaalis 7.62x39 aga vene kroonus käinud peaksid paremini teadma, mina selleks liiga noor

Ega sellel ju mingit tähtsust ei ole kas relv kotis (kotis olev relv võib ka paugu teha kui on laetud), toru üles või allapoole, tähtis on see, et relv oleks tühjaks laetud ja lukk lahti või relv lahti murtud.