Jääger-online jahindus foorum

aga kuidas muidu mõte, kui selline tundudb, et hagijale anda väike jahikorralduslik eelis, et populariseerida tõugu ja jahipidamisviisi kui sellist?

ja veel Madisele, et suuresti tänu sinu rebase jahtimisele on meil jänes tagasi.
Jätka samas vaimus!
Üritan oma hagijaga sinuga sammu pidada ta ongi mul rohkem rebase kui jänese maias.

heh Madis, rõõm kuulda.
Ega ma ei seadnudgi sinu rebaseküttimis suutlikust kahtluse alla. Ja hagija jahiga ei saa kunagi võistelda ega võrrelda sööda (põllu) pealt pika püssiga repsi laskmisega. Pigem üritan hagijaga jahi propageerimisele kaasa aidata. Teema ikka hagijaga jahi propageerimises ja eestihagija päästmises. Praegu on hagijaga jaht laika jahiga samaaegselt ja praegune jahipoliitika on ju ulukikahjustutega tegeleda/ennetada ja kõigesuuremat kahju teevad ikka kõige suuremad loomad keda hagijaga ei saa jahtida ja ma arvan et ei tohikski. Kui aga aegu nihutada, siis ehk saaks hagijas uue tuule tiibadesse. Minu arvates on hagijaga jaht seda väärt. Jahikatse karmistamisega tekib n.n. elliit seltskond ja need kes eliiti ei kuulu need käigu hagijaga või olgu ajumehed. Laskmisosavust on aga kindlasti vaja parndada ja ega sellega vist lage ette tulegi. Aga see juba uus teema. Kipun kahtlema selles kui suurulki laskekatsest läbi ei saa, et siis kõlbab jänest-rebast küll lasta ja hagija mehi sellega juurde tuleks.
Põtru või sigu häirima minna muidugi ei ole mõistlik kuid selle jaoks on ju jahiorganisatsiooni juhtkond kes peaks kohalikul tasandil määrama kus tohiks ja kus ie tohi.
Asja võiks siiski kaaluda...

Selline mõte...
Et jahimeeste seas jälle hagijas populaarseks muuta, võiks nihutada hagijaga jahipdamiseks lubatavat aega. Mul on jäänud mulje, et hagija jaht hääbub, kuna lihahimu on nii suur. Ei saa ju vastu panna laikameestega sea või põdrajahile minemast. Hagija jahist ju ei saa pannile suurt midagi ja nahkadega tänapäeval ei ole midagi peale hakata. Jänti rohkem kui tolku. Ja enmus grupist vaatab sind kui nostalgitsejast linnakat, poosetajat või kui pühapäeva jahimeest sest "õige" jaht käib ju metsas kõvasti karjudes või laikamehele lootes, et olete vähemalt koos jahil, ehk midagi ikka saab.
Jänese ja repsi jahti hagijaga (ja ainult hagijaga) võiks lubada vähemalt poole märtsini või veelparem märtsi lõpuni. Kui enam "tegijate" laikadega ei tohi jahti pidada, siis pilgud kohe hagija pool. Patriotism hagijat sigima ei pane! Esialgu leidub kindlasti lihahimulisi aga see vaimustus kaob hagija jahi puhul üsna ruttu. Palju sa sellest kevadisest jänesest siis ikka saad ja repsipraad ei ole enam mitu tuhat aastat moes. Ja nii parandaks ka ehk meie lonkama kippuvat jahikultuuri.
Teadagi leidub kohe väitjaid, et märtsis seal juba põrsad... aga korralik hagija jaht on ju ikkagi jänesele ja repsile. Ja siga oma põrsastega ikka paksus või sööda lähedal kuhu tõesti ei ole mõtet torkima minna. Kusjuures näiteks kitsed harjuvad hagijaga ära kui käid ühes piirkonnas ja hagias ei pea kitsest lugu, mul on mitu korda kitsed rahulikult nina eest mööda jalutanud, kui hagijas samas tukas tööd teeb. Nii et see ehk stimuleeriks ka omanike hagijaid ainult käpalistele õpetama... ja praegu ei saa küll öelda et repsi vähe oleks!
Märkuseks veel seda, et kevadise sulalumega on kõige parem noort hagjat õpetada. Kui siis ka hagijas tööle ei hakka siis tuleks brakeerimisele (oli vist b-ga) mõelda.
Ma ei ole täheldanud et keegi oleks kaalunud jahiaegade muutmist. Ehk on kaalumist vääriv mõte või vähemalt edasi arendamist vääriv...

No onn ikka pläss lugu küll
Laupäeval oli imeilus jahilm ja hagijas ajas kohe erilise innuga. Kolmanda tiiru ajal sain õige koha peale ette ja natuke ootamist ning tuligi jänes paarikümne sammu peal kerge sörgiga. Mul suu vajus juba sülge täis.... oli aega sihtida ja vedada ja... kaitse riiv oli peal...
Koer tuli ka mõne aja pärast mööda jälge ja vaatas mind sellise pilguga , et "järgmine kord lähed ise jälgi ajama..."

Kaikaga
Mitte küll otseselt aga karistamist ja sakutamist sai küll. Mul ta hakkas noorest peast ka lammaste vastu huvi tundma ja lammaste pealt oli teda lihtsam kätte saada ning siis oli karistus omal kohal.
Ja jahil käies ikka õhutasin teda jänese ja rebase jälje peale. Ja kui käpalist juba võttis, siis lumega sai ise jälgi mööda järgi mindud ja üsna tihti sai haakide harutamisel abiks oldud.
Ilmselt koer nägi et ma huvitun ainult käpalistest ja nii ta kitsest loobuski.
Ei saa muidugi öelda et ta üldse kitse ei vaataks. Paar minutit läheb kisaga järgi ja siis tuleb ikka tagasi.
Lammaste peale sai koer kõva ketuka ja pärast seda lambaid tema jaoks nagu poleksi olemas.

Kui minu hagijas väiksem oli siis plaanisin ka kaelarihma. Tookord jäi hinna ja saadvuse taha ning praegu ei kahetse. Hagijas, vähemalt eestlane, tahab hullult kannatust ja järjepidevust.
Mina soovitan, et ära võta kaelarihma, vaid proovi ikka koeraga ühine keel leida

No siis proovi see "tüng" ära. Ja kui autosse saad, siis kiida ja anna maiust. Sellega võib muidugi kaasneda see, et hagias hakkab iga natukese aja tagant kontrollimas käima, kas sa oled kohal või teed jälle tünga.
Mul on nii, et kui hagias pärast jälje kaotamist mind otsima tuleb või "kontrollimas" käib ja kui siis ütled, et tänaseks aitab ja hakkame koju minema, siis algul nats pettunud moega on aga tuleb ilusti auto juurde ja ronib oma kohale.

andrus kirjutas:Andke nüüd mehed nõu, mida teha hagijaga kes peale jahti enam kätte ei anna.Vahest saab teise autosse kui mõnda aega eest ära sõita siis teed tagant kuudi lahti ja tuleb peale aga enamus aja tuleb teist ikka oodata millal tema suvatseb tulla.

Sa tee hagiale ise tüng ja ära tee välja et ta autosse ei tule. Jäta talle auto asemele tema autos olemise küljealune ja sõida minema. Paari tunni pärast tule tagasi ja ma arvan et ta saab aru, et kui on aeg autosse tulla siis peab ka tulema. Autosse tulemisel muidugi kiita ja veelparem kui oma lõunaportsust võileibki. Ohutuse mõttes võiks koeral siiski olla helkurribaga kaelarihm ja telefoni number kaelarihmal.

... muidugi kui ma loen et sul koer käib taga kuudis... ehk ma saan aru et kastikal on see plastst kuut peal ja koer on tavaliselt seal, siis ma tegelt ei imesta miks ta sinna minna ei taha. Mul tuttava koer sai ka talvel sellises kuudis reisida ja nüüd, kui see auto õue peale sõidab, siis koer läheb paanikasse..

Sellest narmendavast ja väikesest saapast veel niipalju et lõikasin ise hargnenud niidi ära ja sulatasin tikuga järelejäänud nidijupid, et edasi ei hargneks. Ei olnud kannatust narmendava saapaga kirjavahetuse lõppu oodata. Jääb lahtine niit veel metsas käimisega oksa taha ja siis avastad ühtäkki, et oled keset talve kingpool.
Praegu uurin maad et kuidas oleks võimalik seda saabast venitada et jalale ruumi saaks, et saaks varbaid liigutada. Aga ütleme siiski nii, et tavalisest kummikust on ta siiski parem ja loodan et "sisse käimisega" läheb saabas lahedamaks.
Jahti jaktile sai öeldud et kui edasi hargneb, siis astun nende poolt läbi ja siis vaatame seda garantii asja uuesti...

jahti jakt saabastest veel infi.
pidasin jahivarustusega väikse kirjavahetuse millest ehk teilegi võiks kasu tõusta.
Niisiis kirjavahetus(lugemist võiks alustada alt poolt siis on järjekorras):
Tere

Saapaid ongi mõistlik kasutada komplektis kaasasolevat spetsiaalsokkidega,
"külajutul" on tõepõhi all, et villase soki ebemed võivad membraani
ummistada. JahtiJakt soki all võiks vajadusel kanda spordisokke.
Puhastamisest niipalju, et saapad tuleks peale poris sumpamist ära pesta,
kuna näiteks soomuda on happeline, mis mõjub halvasti nii õmblustele kui ka
nahale. Seejärel tuleks saapad kuivanuna puhastada harjates ning naha
pehmuse säilitamiseks kasutada spetsiaalset aerosoolpakendis
hooldusvahendit. Vahendit ostes tuleks silmas pidada, et see oleks mõeldud
nubuk - nahale (kõige parem värvitule) ning membraansaabastele, selleks on
tavaliselt pudelil Gore-Tex märk.
Saabastel on loomulikult tootja garantii, kui väidate, et saabaste õmblus on
lahti tulnud, võiksite läbi tulla meie kontorist Rävala 2 ja me vaataks
saapad üle.

Tervitades
Jahivarustus

----- Original Message -----
>
To: "jahivarustus" <jahivarustus@jahivarustus.ee>
Sent: Monday, January 23, 2006 10:17 AM
Subject: Re: probleem saabastega


> Lp. Jahivarustus
>
> Saapad on nüüdseks muidugi juba kasutatud, kuid ehk oleks teie käest
> võimalik saada informatsiooni kuidas saapaid hooldada ja kuidas kasutada.
> Kasutamise all mõtlen ma tingimusi millistes saapaid ei tohi kasutada,
> näiteks kuulsin ma "külajuttu" et tavalise puuvillase ja sport sokiga ei
> tohi saapaid kanda kuna ummistab membraani ära... Samas olen väga
> huvitatud infost kuidas oleks saapaid võimalik venitada, et tekiks
> varvastele vähegi ruumi.
> Ja kas oskate öelda saabaste garantii kohta, kui pikk on garantii aeg ja
> millele see kehtib. näiteks kui saapa nina pealt tulevad niidid lahti?
>
> >
> jahivarustus wrote:
>
>> Lp.
>>
>> Esitades tellimust, andsite meile andmed, mille kohaselt Teie jalalaba
>> pikkus on 280 mm. Vastavalt sellele saatsime välja saapad nr. 44, mille
>> sisemõõt on 293 mm ehk vastab koos sokkide jaoks mõeldud varudega täpselt
>> Teie antud andmetele.
>> Loomulikult on jalanõusid posti teel veidi keeruline osta, kuna juhtub
>> vahel, et meie kliendid eksivad oma mõõtude hindamisel. Seetõttu me
>> pakumegi välja n-ö "rahulolu garantii", s.t. kui toode ei sobi siiski
>> mõõtudelt, me vahetame ta ümber.
>> Samas on aga mõistetavalt ka reegliks, et suuruse poolest mittesobivat
>> toodet vahetame me ümber eeldusel, et teda ei ole kasutatud.
>>
>> Tervitades
>> Jahivarustus
>> ----- Original Message ----- From:
>> To: <jahivarustus@jahivarustus.ee>
>> Sent: Friday, January 20, 2006 10:08 AM
>> Subject: probleem saabastega
>>
>>
>>> Tere.
>>>
>>> Tellisin Teilt Eelmise aasta lõpus membraansaapad koos lisapaketiga.
>>> Pärast kolme kasutus korda on ühel saapal nina pealt niidid lahti ja
>>> saapad on väikesed, kuigi sai tellitud täpselt teie nõutud mõõtmise
>>> järgi.
>>> Ligi kolme tuhande krooni eest soetatud varustusest ootaksin siiski
>>> enamat või ehk saame kuidagi kokkuleppele teie lubatud "rahulolu
>>> garantii" taastamisega.
>>>
>>> Mõistvat ja konstruktiivset suhtumist ootama jäädes,
>>> Teie klient >>>

Ma sain Deerhunterist mingit spets pulbrit mis tuleb veega segada ja siis keeta. Purgil muidugi täpsem õpetus peal. Resultaadiga jäin päris rahule. Ilusti valgeks võttis

antud teema ajendas mind kirjutama ühest õudu tekitavast juhtumist, mis siiski hästi lõppes. Alguseks pean mainima et ise ei ole asjas osaline ja ei ürita ka ennast võõraste sulgedega ehtida aga lugu ise oleks nii mõnelegi õpetuseks.
Meie sektsioonis on üks auväärt ja suht kõrges eas jahimees kelle oli jahikoeraks eesti hagias. Seda ma nüünd täpselt ei te kas olid peremees ja koer koos jahil või võttis hagias üksi vastu otsuse jahile minna aga juhtus nii, et koer enam koju ei tulnud. Läks päev ja teine ja nädal ja teine ja peremees oli murest murtud ja leppinud koera kadumisega, kui ühel heal päeval jalutas jahimees üksi mööda mahajäätud põlde ja kuulis nagu koera ulgu. Hüüdis igaksjuhuks ise... ja koer hüüdis vastu. Lõpuks tuli koera hääl juba üsna ligidalt aga näha polnud teda kusgil. Koer oli kukkunud vanasse mahajäätud talu kaevu. Kaev oli pealt pika rohuga kinni kasvanud ja kaevus oli õnneks vett nii vähe et koeral ulatusid jalad põhja. Koer oli kaevus olnud kaheksateist päeva!!! Veega olid küüned lahti ligunenud aga hing oli sees!
Koer peaks praegu veel elus olema, kuigi peremees on vahetunud. Vanahärra loovutas ta teistele kuna sektsiooni siseselt tekkisid mingid arusaamatused... vististi hagia kombega üksi jahil käia.
loo lõppu siis moraal, et kui koer pikkemaks kaduma jääb, käige igaks juhuks läbi teadaolevad mahajäätud talud teie jahipidamise naabruses, sest vanasti oli ikka igal talul oma kaev ja sellist läbielamist ei soovi ka vaenlase koerale.