Jääger-online jahindus foorum

Ega need loomade liikumiskoridorid ikka ühe raja laiusega ei piirdu küll. Suur osa märkidest on üsna õigesti pandud ja kindlasti paiknevad nad TÄIESTI õigesti nendel teedel, mis äsja renoveeritud. Lähiajal tuleb loodetavasti kasutusele ka muid hoiatusvahendeid (lamavad põdrad, võib-olla ka elektroonilisi vidinaid), vähemasti ettepanekud ja põhjendused on tehtud. Tarastamisega ongi nii, et see ei tööta, kui seda valesti tehakse. Emajõe piirkonnas tehti üsna ammu, siis ei olnudki veel olemas vastavat ammendavat infot, kogemusi ja eksperte. Samas, nüüd kui need juba peaaegu on olemas, jääb ikkagi ka võimalus, et ehitaja teeb asjad ometi teisiti, kui vaja ja siis on tarvis pärast ümber teha. Aga vähemasti asjaga tegeldakse ja üsna teaduspõhiselt.

Loomad ja liiklus on üks teema küll, mis aina äkilisemaks läheb. Maastikute muutumine tõstab loomade arvukust, jahinduse paranemine toetab tugevate populatsioonide püsimist ja teede-autode kiirenemine-lisandumine + autode väiksem õhutakistustegur ehk väksem müratase iseenesestmõistetavalt kõik kokku panna ja ongi ilmselge ja möödapääsmatu avariide kasvu põhjus olemas. Aitab siin autojuhtide harimine (on kavas üks vastav voldik jm meediat) ning teede kavandamise, ehitamise ja renoveerimise käigus loomaohutuse uuringud ja vastavate meetmete rakendamine. Ka sellega tegeldakse juba üsna mitu aastat ja esimesed tulemused isegi juba ehituseni jõudnud. Kuid peaasi - kui vähegi juttu loomadest maanteel ja nende käitumisest ning kuidas õnnetusi vältida, siis kütid, ärge hoidke teadmisi vaka all! Tavajuhid ei tea sellest teemast ja loomade mõttemaailmast palju. Harige neid, et nad aru saaksid, miks, millal ja kuidas loom teele tuleb ning kuidas ta seal käitub, mida ta autost mõtleb jne. Mingeid kokkuvõtlikke materjal on ka veebis, kui otsida "Ettevaatust, loomad teel".

Tere!
Kas kellelgi on kuskil kunagi salvestatud videopilti hulkuvatest koertest või koerast, nende tegevusjälgedest või millestki sellega seoses. VHS jääb lahjaks, aga Hi8 või digi juba sobiks. Lisapilti vaja seoses samateemalise saatelõiguga Osoonis. Ka fotodest oleks abi.
viridis@online.ee
5158379
Terv. Val Rajasaar

jorr kirjutas:Ei saa aru, miks ei tohtind jahimehed neid rohkem lasta aga ilves ja haigused võivad möllata.

Noo aga ilves tahab ju ka süüa. Kui kiskja murrab kitse, on kõik suurepäraselt korras. Õnnistatud on kütt, kes sellist vaatemängu pealt juhtub nägema. Sellise elamusega saavad üksikud kiidelda. Suurkiskja ei ole tänapäeval enam rahvamajanduse parasiit , pigem on ta meie jahinduse ja ulukite hea tervise positiivne indikaator ja abimees. Haigused on teine teema, sealgi nopib suurkiskja haigusekandja karjast välja enne kütti (see lihtsalt ei jõua igale poole). Laskelimiitide määramine on muarust viimastel aastatel läinud aina täpsemaks ja teaduspõhisemaks, nii et väärib usaldust. See omakorda paneb paraja vastutusekoormuse loendajatele jahimeestele - kes vassib jääb aina tõenäolisemalt vahele

rõba kirjutas:miks see
kaber siis rohkem sõber on kui teised?
ei osand minagi seda tal öelda, sest olin just
jäänd mõttesse, et mis selle filmi "point" siis oli...

Jajah. Üks vastamata küsimus tekkis tavavaatajale vist küll. Et kuidas kits selle 10 000 aasta jooksul talvenälja, huntide paljususe ja lumel magamise tulemusena juba enne inimese siiakanti asumist ikkagi välja ei ole surnud? Vastus meile küll selge, aga võis teadmatumale vaatajale võib-olla kummitama jääda. Jällegi lihtsalt üks tühine detail, mis asja üldmuljet palju ei muuda...

Ahh, see mu inin teemal "autor kaadris" oligi järelemõeldes vist rohkem selline mu prof-kretinismist tingitud märkus, mis nii nagu ka vanade jahikaadrite kasutamine (välja arvatud buldooser sihte lahti lükkamas, mida tänapäeval ei näe, koos vastava vana tekstiga) viitaks justnagu sellele, et tänapäevast sellist sobivat pilti ei oleks olnud võimalik saada. Võib-olla oli tegijate säärane valik tingitud hoopiski finantsi säästliku kasutamise vajadusest, mis loodusfilmi puhul meie tänastes oludes on üsna tähtis argument. Aga hea oleks teada, kas seda filmi jaotatakse ka meie koolidele (finantseeris ju KIK) või kuidas see värske ja hea teos lasteni jõuab? Koolid janunevad uute looduseteemaliste audio-visuaalsete õppevahendite järele. Õpetajad ise kopeerida ei julge, isegi hariduse eesmärkidel mitte, sest autorikaitse mõistagi keelab seda. Arvatavasti on piisav tiraaž tehtud ja jagatud sinna, kuhu vaja.

Kordan üle, tekst oli väga hea ja lisan juurde (kui ennist olin võibla tiba sõnakooner, et mitte mahtu tekitada), mis kah ilmselge, et ka teemadevalik oli suurepärane. Kõik oluline, mis kabrisega seotud, sai üle käidud - Hanson on väärt tegija. Vihjasin peamiselt vaid puudustele, sest see, et film hea on, tundus kuidagi ilmselge olevat. Sry, aga loodan, et see oli edasiviiv kriitika...

Meeldetulles: suheldes ajakirjanikega jahist, siis NB!! trofeed: see on libe teema, millest kõik ajakirjanikud kindlasti kohe juttu teevad. Kütid, vaadake siin hoolega ette, et ise ei libastuks... Nimelt tuleb kohe heaga ära unustada igasugunegi uhkeldamise raasuke, mis trofeenduse juurde tegelikult ei tohiks kuuluda (see kuld- ja hõbemedalite teema natuke kahjuks muidugi mahitab seda pisut odavamaigulist suhtumist, mis parata).
Trofee suurus või nende arv seinal ei lisa mitte väärikust kütile enesele, vaid näitab seda, kui aupaklikult ta ulukitesse suhtub. Trofee lisab väärikust alati ulukile. Ja teiseks: trofee näitab tõepoolest meie jahiulukite tervist ja elujõudu läbi aegade justnagu üleriigiline suur zooloogiline kollektsioon, kuid ainult juhul, kui KÕIGI, ka pisimate saakloomade trofeed korralikult vääristatakse, etiketistatakse ja garanteeritakse nende säilimine. Nii et ettevaatust ajakirjanduses trofeedest rääkides!

Tere! Kitsefilmist lisan ise niipalju, et muidu üsna tore film, kuid vanaaegsed jahikaadrid olid sobimatud, autor ise kitsedele sööki panemas oli kohatu ja keegi parema diktsiooniga inimene kui autor ise, oleks võinud teksti lugeda. Natuke liiga pikad kaadrid olid nii kütitud kui muul põhjusel hukkunud kitsedest. Muidu tekst oli hea, pilt nii ja naa; ja veel: kaber = kabris = metskits (hirvis kah).

Trofeedest: see on libe teema, millest kõik ajakirjanikud kindlasti kohe juttu teevad. Kütid, vaadake siin hoolega ette, et ise ei libastu... Nimelt tuleb kohe heaga ära unustada mingisugunegi uhkeldamise raasuke, mis trofeenduse juurde tegelikult ei kuulu. Trofee suurus või nende arv ei lisa mitte väärikust kütile enesele, vaid näitab seda, kui aupaklikult ta ulukitesse suhtub. Trofee lisab väärikust alati ulukile. Ja teiseks: trofee näitab tõepoolest meie jahiulukite tervist ja elujõudu läbi aegade justnagu üleriigiline suur zooloogiline kollektsioon, kuid ainult juhul, kui KÕIGI, ka pisimate saakloomade trofeed korralikult vääristatakse, etiketistatakse ja garanteeritakse nende säilimine. Nii et ettevaatust ajakirjanduses trofeedest rääkides!

Kopeerin siia algatuseks tüki kirjast, mis "Reporteri" teema juurde just saatsin. On vist algatuseks hea küll.
**********
Kolmekuningapäeva ümarlaual kütipolgus veeres üsna mõnus mõttevahetus teemal jaht ja meedia. Arutati, kuidas jahindust saaks paremini tutvustada, raputati üsna korralikult ka ensetele tuhka pähe, et vähe on tegeletud või siis on mõni ebaadekvaatne kütt väga lolli intervjuuga jällegi kuskilt silma paistnud jne. Räägiti sellest, et tuleks jahiringkondades enestes teha selgitustööd meediaga suhtlemisest (meediaga räägib see, kes oskab jne.), Jüri Muttika Eesti Ekspressist heitis õhku hea küsimuse, et oleks vaja selgeks mõelda kiire ja hea vastus küsimusele, et miks jahti peetakse. Kõik me teame, et sellel küsimusele vastamine võtab aega umbes tunni või kaks, aga siinkohal mõtlesin, et avaks siin foorumis uue teema, kuhu igaüks paraja mõttetöö järel saaks saata lühikesi, konkreetseid ja kogumaailmahaaravaid mõttekäike sel teemal.
Võib-olla kujuneks siia siis allikas sellistest headest ideedest, mida sellisele üldisele küsimusele kohe paugust vastata. Hea oleks muidugi ka, kui juba postitatud mõttearendusi kiirelt kommenteeriksid need, kes kuskilt sealt ridade vahelt mõnd apsu või ohumärki näevad. Et infokogum oleks ikka alati kenasti värske ja käepärast võtta

Usinust!

Kolmekuningapäeva ümarlaual kütipolgus veeres üsna mõnus mõttevahetus. Arutati, kuidas jahindust saaks paremini tutvustada, raputati üsna korralikult ka ensetele tuhka pähe, et vähe on tegeletud või siis on mõni ebaadekvaatne kütt väga lolli intervjuuga jällegi kuskilt silma paistnud jne. Räägiti sellest, et tuleks jahiringkondades enestes teha selgitustööd meediaga suhtlemisest (meediaga räägib see, kes oskab jne.), Jüri Muttika Eesti Ekspressist heitis õhku hea küsimuse, et oleks vaja selgeks mõelda kiire ja hea vastus küsimusele, et miks jahti peetakse. Kõik me teame, et sellel küsimusele vastamine võtab aega umbes tunni või kaks, aga siinkohal mõtlesin, et avaks siin foorumis uue teema, kuhu igaüks paraja mõttetöö järel saaks saata lühikesi, konkreetseid ja kogumaailmahaaravaid mõttekäike sel teemal. Panen ta uue teemana kohe Üldfoorumisse üles. Räägiti ka mõttest, et peaks tegema konverentse pressile, kus osaleksid nii jahimehed kui ka mõned muud maakasutuse valdkondade esindajad (metsamehed, põllumehed, ise lisaksin siia ka kinnisvara-arendajad), mida hr. Muttika hiljem "sektsioonides" täiendas mõttega, et olulisem veelgi oleks teha ümarlaualaadseid arupidamisi meie meediakanalite peatoimetajatele (sest nemad ju määravad tegelikult ajakirjanikule ära, milline see artikkel peab lõpuks olema (näide Ekspressist, kus Muttika kirjutas suurepärase artikli, kuid toimetajad lisasid sinna kõrvale ühe üsna mõttetu lisaloo, mis nullis ära kogu pika ja hea artikli). Nii et mõtlemisainet tuleb. Samuti ei saa unustada seda, et tegelda tuleb ka noortega ning siinkohal olekski abiks see, kui jahtkondades hakataks pidama selliseid vaatlus-söödaplatse. Nagu naljaga pooleks öeldi, et laul "metsas kuri jahimees" ei oleks ainus, mis lastele maast-madalast suhtumise on paika pannud.
Päikest!

Jahindusest saadav kulinaarne tulem koos selle väljanäitamisega võib tavainimese jaoks võib-olla veidikse liiga äkiline olla. Loodushariduse osa on kindlasti avalikkusele vajalikum ja tähtsam pool, kus jahiringkonnad kogu oma väega ning söödaplatside ning kõrgistmetega saavad paljugi nooruse silmaringi avardamisel ära teha. Selliseid söödakohti, kus on suurem torn ja kus kunagi pauku ei tehta (mõeldud jahiulukite seireks ja vaatlusteks, nt. ka pildistamiseks), võiks igal jahiseltsil mõned olla. Omaküla koolile või lasteaiale saaks seal siis toredaid loomavaatlusi korraldada = ühtlasi ka lastekambale distsipliini ja vaatluste harjutamiseksi - õpitakse vaikselt liikuma ja veel vaiksemalt ootama, ning tulemus on kenasti ulukite nägemisega ka premeeritud. Selliseid ettevõtmisi või siis vajalike vaatluskohtade rajamist võiks toetada ka KIK oma jahinduse või keskkonnateadlikkuse programmist. Järgmine taotlusvooru tähtaeg on vist märtsi alul. Kui me lastele loodust ei õpeta, siis täiskasvanute harimise tulem (kasvõi meedias) kaob mõnekümne aastaga, aga teadlikumat noort väge ikkagi peale ei tule... RMK-l on loodusmaju, kuid seal räägitakse tihtipeale rohkem metsast üleüldse, ja kohati ka liiga metsamajandaja vaatevinklist. Nojah, nüüd läkski jutt hariduse peale

Osoon võttis minuga juba ühendust, aga ega veel miskit paigas ei ole. Mina praegu keskenduksin jõlkuvate koerte teemale ja vaataks tasapisi, kas kuskil mõnes teises saates või kanalis miskit idanema hakkab. Reedel on suures kütipolgus kolmekuningapäeva üritus, nagu igal aastal, ja seal sedapuhku kõneteemaks jaht ja meedia, nii et näeb ja kuuleb siis sealgi, mis plaanis või kust vajaka.

Mitte kuidagi kahtlemata Kahvli tegijate professionaalsuses, kaldun siiski arvama, et selle saate formaat väga ei toeta sedalaadi üldhariduslike ja maailmavaateliste teemade lahkamist nagu jahindus. Kipub olema selline tava, et Kahvlis mitte ei lahendata probleeme vaid pahatihti kipub nii, et juba sensatsioonimaiguline asi saab seal lahenduse asemel veel suurema sensatsiooni maitse man. Või siis moondub tõsine teema naljaks või kaob teiste vahele ära. Ega Reportergi ei ole õige saade - see kipub alati veidi kollane ja õhtulehelik olema, lihtsalt seal saates juba oli teema üles võetud. Ise eelistan mõistagi ETV-d, sest seal väga ei loegi, millises saates asi üles võtta, kas AK-s, Osoonis või Pealtnägijas