Jääger-online jahindus foorum

Väike repliik ka lisaks, et olen kohanud 308 win varmint rauaga relvi , mis hakkavd jooksma alles peale 6-7 lasku s.t hakkavad tööle alles soojalt ja 300 meetrilt pole siis probleem tikutopsile pihta saada.

Tegelikult ma tahaks osata lasta hästi ka põlvelt, aga ausalt öeldes ei oska, mis seal salata. Tunnen ennast siis väga ebakindlalt. Olen küll proovinud nii ja naa, aga ei tule välja.[/quote]


Siis oleks vaja õpetada meestele põlvelt laskmist, eriti selle paksu lumega ja nende heade jahisaabastega mis meil kasutusel, annavad asendile hea stabiilsuse.Võiks ju teha ka laskepraktilise harjutuse näit. lasta kopra kuju VSS-s mägilamba asemel.

Oma enda kogemustest. Aastakümneid tagasi, kui olin noorteklassist üle minemas juunioride klassi ja olin maakonna 22 lr võistkonna liige, siis treener viis meid suvel valminud uude Männiku 300m tiiru täiskaliibri (7,62 x 54 R) võistlusele osalema. Kogu võistkonnaga , kes me seal lasime, saime ikka kõva shoki.Täiskaliibrist laskmine põrutas psühhika täiega metsa. Kui olime aastaid harjutanud 22lr-ga ja omast arust kõvad tegijad, siis peale täiskaliibri 30 lasku lamades harjutust oli päästmine ikka täiega liimist lahti. Kõigil silmad pilkusid ja sõrmetöö triklil väga kaootiline. Hakkasime pauku kartma ja lasku ootama. Ja sellest vabanemiseks lasime 22lr püstolist 25m ikka sadu padruneid , et saada korda päästmist ja vabaneda lasukartusest. Alles siis hakkasime 22lr püssiga uuesti 50m kümmneid noolima ja selleks läks nädal ja mõnel liikmel veel rohkem aega.
Lasukartusest vabanemiseks on lihtsalt vaja rohkem lasta ja laskmisel tuleb katsuda sihtida mõlema avatud silmaga, sellega saavutatakse kiirem kontroll lasu üle. Lasu päästmise hetkel peab laskja nägema optika risti tsentri asukohta märgi peal täpselt. Alles seejärel tuleb relv tagasilöögiga vastu õlga ja tugevamatel relvadel kaob märk hoopis optika vaateväljast.
Mõne aasta eest sai magnum vintrelvaga testitud moona , kus sai lastud kümneid pauke ja õhtul oli õlg ka tsipa valus. Järgmisel päeval oli aga sportingu haavli laskmise võistlus. Kuid haavlipüssiga oli imehea lasta, sest eelmisest päevast oli vist õlg veel pehme ja laskmisel tagasilööke polnud üldse tunda. Lasin nagu tongipüssiga. Eks siin mängis rolli ka psühhika.

kaliiber kirjutas:"Siinkohal on mõtekas teha lask südamelöögi vahel, vähemalt seda mulle õpetati ja ise praktiseerin seda ka edaspidi."

Mulle jällegi on õpetatud, et lasku ei tohi oodata, st ei tohi mingil juhul mõelda/planeerida et vot nüüd on päästik peaaegu lõpuni vajutatud ja kohe käib pauk... Lask peaks tulema laskjale täiesti ootamatult.

Jah, ka see on õige päästmine, kuid seda praktiseeritakse laskmisel kindlalt aluselt, toelt ja kui optika suurendus ei ole nii võimas, et näitab ka südame tukse. Kuid peale pulsi üles ajamist jahi käigus pole ka lihtsalt ajaliselt mõnikord võimalik seda lasku lahti imeda. Seepärast tasub päästmisel hingamise ja südame töö rütmi harjutada. jälgida vaja kõiki kolme faktorit ja kui puls üleval, siis ka see südame tuks peas ilusti tunda ja päästmine peab tulema sujuvalt kiire ning seda tehakse väljahingatuna.

Jah, pildikastist on jube hea vaadata kuidas laskesuusatajad laskmisel märklehest mööda uhavad jne. Kuid kõik see on ikka väga raske töö ja treenimise tulemus. Olen kunagi sellega natuke kokku puutunud ja tean, mis see on. Ennekõike vajab see kohutavalt head närvi ja enda tervise keha rütmide tundmist, südame tööd ja selle töö tavarütmile ülemineku kiirust (taastumist). Kõik oleme näinud kuidas suusatajad lasketiirule lähenedes võtavad hoo maha, et saaks puls taastuda. Peale selle on vaja head võistlusnärvi ja jne, aga seda saab ainult võisteldes.
Kui seda võrrelda jahil laskmisega, siis oleks see umbes nii, et proovige joosta ca 100 ja siis keerake optika püssil 12 või 20 korda suurendust peale ja proovige sihtida esialgu 50-meetrilt ja tunnete, et ega suurt midagi laskmisest välja ei tule, sest puls paneb ikka täiega ja märgi optikasse saamine keeruline, kuid juba mõnekümne sekundi möödudes on puls taastunud ja kõik hea. Ka siin mängib suurt rolli treenimine ja üks väga oluline on silma närvi trenn, sest sihtimisel vajab ka silm hapnikku, et ajule korralikku pilti edastada, sest õigel hetkel on vaja teha päästiku vajutus. Optimaalne sihtimise aeg on 3-5 sek. Mis üle selle see on juba punnitamine ja praak lask. Jahil käies paljud looma nähes ütlevad, et ei saanud lasta kuna puls hakkas taguma ning sihtimisest ja laskmisest ei tulnud midagi välja. Siinkohal tuleb katsuda rahu säilitada, et suudaks ikka vastu võtta õige otsus, kas hakata pauku tegema või loobuda sellest mõttest. Ka pikamaa laskmisel on oluline roll pulsi tunnetusel. Keerates optikale 20 korda ja rohkem peale, siis iga südame löök tunda ja optika kipub märgi peal üles-alla käima. Siinkohal on mõtekas teha lask südamelöögi vahel, vähemalt seda mulle õpetati ja ise praktiseerin seda ka edaspidi.

[quote="kirp"]Harkjalgade materjal ja ehitus on väga tähtsad. Jalad võivad "pealt näha" sarnased, aga tegelikult on tulemusel vahe sees.


Kirp tabas naelapea pihta, et tulemusel on vahe sees. Sõbral oli ka põlvelt laskmise Harrise harkjalg, millel polnud liigendit ja küll ta mässas sellega, aga uluki tabamine osutus ikka raskeks, kui tuli harkjalal relva külgsuunas pöörata, sellega väänas jalad pingesse ja möödalask oli kerge tulema.

wsm kirjutas:Kuidas need SAK-i jalad kinnituvad püssi külge. Kui ma nüüd natuke netis ringi vaatasin siis jäi mulje, et neid tehakse ainult ühes mõõdus Või on neid variante veel.

SAK-i jalgade kinnituseks tuleb kaasas olev vahetükk kinnitada rihmaaasa külge, mille küljes omakorda rihmaaas , kuhu läheb rihm külge. Vahetükk jääb lae külge. Harkjala saad kiirelt kinnitada ühe tõmbega vahetükile, milles spets lukustusava. Omal ka jahil harkjalg jahiülikonna reietaskus ja vajadusel saan ta kiirelt kasutusele võtta. Ja pole ka mingi probleem hoida harkjalga terve päev relva küles, sest kaal pole probleemiks.[/quote]
Suure kolmjala kaasas tassimist ei kujuta ette, reps teeb ju kiirelt sääred, enne kui selle atribuutika paika saad.

.

Kui rebasejahiks siis 6-9 tolli. Saad lasta lamades, lumevallilt ja silopallilt. 9-13 tolli jäävad pikaks. Omal neljandat aastat SAK-i jalad ja igati rahul, sest nendega saad ka liikuvat märki lasta. Jalad on liigendiga, ümberpikitelje saad 25 kraadi ja külgsuunas ka liigend 25 kraadi. Harrisel minu teada liigendeid pole- nad on jäigad ja suht s..t nendega lasta. Ise neid küll külge ei kruviks.

[quote="kirp"]Kas kellelgi on kogemust, et mingi mudeliga saab 300+m pealt rebast mõõta, olgu et kasvõi tuge kasutades? Olen sihtinud seni leica uut 1600 mudelit, mis ka ballistikat arvutab. Tony jutt, et Leica ei pruugi hämaras mõõta teeb ettevaatlikuks. Tõsi jah, Zeissil tuli ju vist esimesena välja sihiku-mõõtja hybriid. Hirmkallis tundus omal ajal. Kaugel too siis ka rebast mõõta suudab? Seisvat nt.

Mina kasutan JCS 602 laser kugusemõõtjat, mis mõõdab ka pimedas, suurendus 7X ja lisaks ka skänner funktsioon, mis võimaldab ka liikuvaid objekte mõõta. Skänneriga saad mõõta näit. põllu mastaabid ühe ületõmbega ära, liigutades numbrid kogu aeg muutuvad. Numbrid musta värvi ja punkte mõõtes saab halva nähtavuse korral näidu lugeda heleda taeva või kuu poole pöörates, sest näit on ekraanil veel mõne sekundi. Mõõdab kuni 1200m. Mikidemaa hind oli 350 USD.

Parimat rebasejahi aega, kui hetkel on, lihtsalt pole ja ei ole ka niipea loota. Ja kui seda momenti õigesti ei kasuta, siis pole midagi imestada kui jänese ja kitse jahist ei tule midagi välja, sest rebase arvukus reguleerimatta. Ja siis tuleb kiruda ainult iseennast. Kütitud rebastest ikka pooled kärnas.

Rebaste jooksukas kohe hakkamas. Käisin eile õhtul vaatamas, ajavad usinalt teiste jälgi ja märgistavad teatud punkte. Kuus rebast sai kotti ja mõned jäid veel ringi jooksma. Kui nüüd ilus kuuvalge õhtu tuleb, siis saab jälle jahti.

Kindlasti ikka vaja enne proovida kas tegu ikka lakitud kabaga.Ise küll kahtlen selles, kuigi pealtnäha tundub, et lakitud, kuid tegelikult tehases kabad ikka õlitatakse ja kasutatakse polyuretaanõli, mis annab mitmekordsel katmisel lakiga sarnase katte. Kui vaja parandada ainult rihveldust, siis selleks kasutatakse vastavaid lõiketerasid üks tootja on Dem-Bart . Sõltuvalt rihvelduse sammust saab neid valida. Vana rihvelduse puhastamiseks ja süvendamiseks peaks kasutama V-tool kujulist nuga. Eriti, kui tegemist vene toodanguga, siis see ainuke , mis sobib.Tehakse rihveldusele korraga puhastus ja süvenduslõige ja katad polyuretaanõliga korra või kaks ja ongi OK. Igasuguse lahusti kasutamine võib kogu kaba p...se keerata!
Edu!

Läksin suuskadega ja lumivalge kostüümiga rebaste harjumuspärasele sissesöödetud kohale, mis on lagedal väljal, metsast 250m ja arvestades tuule suunda sain sobiva positsiooni.Teisipäeva õhtul sadas lund ja tuiskas. Olin kell 17.00 kohal ja kohe läks lagedal väljal möll lahti. Viimase lasin 19.30 paiku. Keskmine laskemaa oli nii 150-200m. Kuna tulistasin lagedalt metsa poole, siis põllul ringijooksjad ei julgenud enam metsa poole kaja tõttu minna.Vahel oli vaateväljas korraga 4 rebast. Kährikud tulid paaris ühe rebase juurde nosima 200 m ja sinna nad ka jäid. Kasutasin 270 WSM-i ja lasin 110 gr V-max ja 110 gr Accubondi, mis minu relvas super täpse jooksuga.

Siin siis ka üks minu edukas selle nädala rebasejaht, mis kestis kolm tundi ja kõik loomad lastud ühe koha pealt http://www.hot.ee/illimarab//P1260541.JPG