Jääger-online jahindus foorum

Lp. Kristjannn, Te olete ikka parandamatu optimist. Pikalt kirjutatud ,et asi hakka tööle isegi selle imepadruniga. Meitel on siin maapeal toimiv füüsika, mitte mingi JOK värk. Sumpa on Teil mingi klassikaline standard toode. Vaja on aga erilist! Toru on pikk aga vaja on kuni 200 mm. Kui ei usu,tee omale padrun ise. Lõka keskelt pooleks ja trei sinna hüls sisse , jooda kokku. Selle kõksuga see laiali ei lähe (max 700 J ). Jahikal 2000 J ja papist kest.

Teataks siis rahvale ka natuke teemast. Nimelt on 30-06 kõige kehvem kaliiber subsiku jaoks, kuna kesta maht on suur. Tehased kasutavad ülesvahutatud rohtu ruumi täitmiseks. 500mg jahika rohtu ei tee selles torus s....i, aga vaja on veelvähem. Rohu saab kinni ka õhukese porolooni litriga ( kuni 1cm). Tulemused: jooksma hakkab, aga temperatuur mõjutab kuuli tabamiskõrgust pidevalt, tähendab, et stabiilsust pole kõrgustpidi. Oht on kuul rauda kinni lasta, kui katsetad aina vaiksemaks mineku suunas. Õnneks ei juhtu midagi, sest rohtu on siis 200mg ümber. Nii võib muidugi pesani täis lasta ja siis toru minema visata! Et stabiilsust saada on spets sumpad, mis pidurdavad üleheli kuuli kiiruse maha. Võimalus on toru väikseid auke täis puurida , nii 50 vähemat ja saab ka kiiruse maha, ning stabiilseks! Jällegi tuleb välja, et universaalset ikka ei saa.

"Tooming" - Asja sisu ongi treipigi täpsuses, et alumine võll jookseks ülemisest august otse läbi.
Puurida läbi plaadid ja pärast need kohakuti ajada - väga kahtlane värk. Vaata pilte, seal on toru, millel on otstes plaadid ja juhtpuks. Kõik vidinad on treitud ja omavahel sobitatud ( istud, faasid ) Siis tõmmati need pika ja jämeda poldiga kokku. Keevitus käis teve päeva törtsu kaupa.
Üldiselt, kui huvi tuleb asja omas käes hoida ja näpunäidete varal saab asi valmis ka.

Kui teha, siis ikka parem. Käib laua külge lihtsalt, rakendatav jõud on väiksem. Pikaealisem kui silumiinist odavamad. Üldiselt tööd palju, enam ei jamaks, vaid ostaks juba.

Aegadel, kui punalipp hakkas triibuliseks minema, sai nende määretega mässatud parasjagu. Pressi , kui seesugust ei old , vaid suured kruustangid ja isetehtud kesta maatriksid. Lõpuks , kui sai enda tehtud press ja Hornady vidinad ostetud, selgus, et originaal määre töötas pressimisel kõige s....mini. Kasutusel siiani üks tavatavott, milles lisandina molübteen. Originaal määre on ainult hülsi otsa määrimiseks seespoolt. Kestad puhastan ära igaljuhul. Jamasid pole old.
Eks igaüks valib omale sobiva tegemise ikka ise !

SVD ja Tigr on erineva sisuga relvad. SVD on kolme lukustus "hambaga" ja Tigr kahega, nigu kalass. Sealt ka täpsus SVD-l 600 - 800m peale.

Nende elektroonsete kaaludega on sedasi, et neil on sihuke märgistus nagu e=, d=, e=d=. Kui seal on e= 0,05g ehk 50mg , siis 2,00g rohu kaaludes võite saada tulemuseks 1,95-2,05g, sest kaalu lubatud ekse lubab seda ühe ±e jagu. Et oma kaalust sotti saada, oleks teda vaja vihtidega proovida. Vihidki peaks olema piiritusega pestud ja näppimatta. Häid mõõtmistulemusi saab ka apteegi kaaludega kuni 200g. Kui lisada 10-20mg mõnele grammile ja kaalupannid nihkuvad parasjagu on asi kompu. Kaalu kvaliteei peaks ka tema korduvusega hindama, st , et vähemalt kolm korda mõõta järjest ja võrrelda tulemust. Lõpuks jääb veel üks asi , millest ei saa üle ega ümber - määramatus! See on asi mida ei tea keegi ja sellepärast ei tohiks max laadimist harrastada.

Head laadimist !

Mnjah, asi võib olla natuke kurb selle laskmistihedusega, kisub minu arvamistpidi vileda raua poole. Proovida võib neid kergemaid kuule mõne teise vahemaa pealt , kui sada meetrit. Kui hakkavad sopsama sama tihedusega mujale , siis tuleb "megadega" võiduka lõpuni lasta. Sama efekt on vene vindiga, mille raud ongi suts jämedam, kui .308 cal. Seal jooksevad 12g. megad hästi. Kui kasutad mingit teist tõugu rasket kuuli, mille vindiharja puutepind on väiksem, siis tihedus jääb, aga sopsavad kuskile kõrvale.

Kehva jaht on ikka parem ,kui hea tööpäev!

Kas märklehed on valmis mõeldud? Nende kribude pihta ei näe iga optikaga vaadatagi! Saaks mõne sorgus rebase pildigi , paremad lasevad silma, ise prooviks keset kere lajatada. Minu ettepanek oleks: sajane rebane plehkupaneku ääre peal ja kolmesajane istuv.

Mnjah. Tundub,et olen peaaegu ainuke mohikaanlane, kes vindist nullmeetrist lõpmatuseni lajatab. Vististi on libedasega lihtsam jummida, pole vaja täpset sirakat anda ja enne läbi mõelda millisel kaugusel kuuli tabamuskoht on. Aga harjutage, äkki hakkab meeldima!

Võtsin ka viitsimise kokku, et natuke sest kopra laskmisest kirjutada. Olen suts kuri, et lastakse kobrast siledast nullidega. Eelmine nädal õnnestus üks suur isane kummuli lasta.Vääristamisel ilmusid naha alt kuklast nullised mammud välja. Polnud sentigi sisse läind, koljul olevad olid laiad.
Kokkuvõtteks, laske siledast kuuliga. Vindiga kõige kindlam. Ei tee vint seda looma ühti nii sodiks, kui küljelt lasta. Lasen ise 12g mega cal.30-06 - ga. 5-25m pealt. Viimased kuulid kõik kenast läbi jooksnud ja lõhkunud pole peaaegu midagi. Kõik on kohe vagaseks jäänd ja pole nad kuhugi rohkem taht minna. Kaugemalt ei kipu kõmmutama, sest pole võimalust pärast kätte saada.

Tuleks nii üksi ja püksid. Poolkindlalt, kui miskit vahele ei tule.

Proovi suvel udus jalutada. Tead tavaliselt millisel heinamaatükil sokku võib leida. Udus sokk lõhna ei tunne, aga uudistab ta seni, kuni sind ära näeb. Vahemaa tavaliselt ongi sileda jagu.
Sigadesse suvel sokkis. Eriti kui põlluäär on kruusateega ääristatud. Sügisel ja talvel tasu seda proovidagi, muidu on radikuliit kidlalt ihus olemas.

Eks mas siis räägi , esteks muidugi suts huumoriga kirjutatud aga tõsisemalt on see "Kohikusti" (lühemaks ) üle-eelmise sajandi värk. Tu mudel erines M98 lukust nimelt löökmehanismist. Ülipikk löögikäik. Päästikut annab muidugi igatpidi susida. Tänapäeva jahirelvadel löögipikkus vat et ainult 4mm. Milleks se hea ei hakka selgitma praegast, pärast ei jõua vaielda. Ju mõni selgitab, ma looda.

_____________________________
Töötegemine üks hea ajaviide järgmise jahini.

Kui toodavad ,siis vist laiatarbesse ei satu. Kindlasti peab peal suurelt AHTUNG! olema, isegi padrunil. Tavamatsu standard on vististi +15 C . Näiteks on -15C padrun, mille mõni topib suvel rauda, edasi ei fantaseeri....