Kõigepealt pakkus mulle huvi ülevaatlik tabel Eestis kütitud ulukitest, mida uurides tekkisid kohe mingid võrdlused, kahtlused /küsitavused mõningate samas ajakirjas kajastatud artiklitega. Mõni tähelepanek: Eestis kütitakse aastas suurusjärgus 1000 põtra rohkem kui hane. Kohati isegi punahirve küttimise numbrid on hane omadest kõrgemad


Siis võttis sõna ka keegi "makaronipuurija" . Kes tahaks enda kaasmaalastele eesti maal , eesti seadustega piirangud kehtestada , v koguni kaitseala luua . Sellest samast tabelist selgub , et just nemad need põhilised nepikütid on , sest nagu covid puhkes langes kardinaalselt ka kurvitsa küttimine . Meil eestlastel lõpetati nepijaht juba aastaid tagasi , kevadjahi keelustamisega ja sügisjahil me eriti ei käi, on muid tegevusi ja vara läheb pimedaks. Kui kevadjaht keelustati , oli põhjenduseks vist pesitsema asuvate lindude kaitsmine , nüüd siis oleks kena kui keelustatakse rändel olevate lindude küttimine?! Huvitav mis mõttes Itaalias v Hispaanias lastud lind rohkem kaitstud on ? Järsku annaks suurema loodussäästu sealne lubatavade normide vähendamine näiteks kümne võrra per. nägu ?
Kiskjate teema on minu meelest ka jätkuvalt kuidagi üleolev . Jätkuvalt on suhtumine - inimene peaks kiskja eest taganema- Ikka võiks kiskjaid rohkem olla??? Pean Tiit Randverist väga lugu ja teda oma ala pädevaks , aga kas kannatanul on vahet ,ründab teda poegadega emakaru v siis pahur isane? Väidetavalt on karuga kokku jooksnud inimese ja karu rünnaku tõesus karu rünnakuks 9,1 %, kas see on tõesti küllalt väike % ?????
