Jääger-online jahindus foorum

Mida siis sain teada viimasest ,peab ütlema küllalt sisukast ajakirja numbrist ?

Kõigepealt pakkus mulle huvi ülevaatlik tabel Eestis kütitud ulukitest, mida uurides tekkisid kohe mingid võrdlused, kahtlused /küsitavused mõningate samas ajakirjas kajastatud artiklitega. Mõni tähelepanek: Eestis kütitakse aastas suurusjärgus 1000 põtra rohkem kui hane. Kohati isegi punahirve küttimise numbrid on hane omadest kõrgemad Miks küll siis see tohutu hanede kaitse ja heidutuse kampaania ? Küsin , mis juhtuks kui hanejaht nii kevadel kui sügisel oleks vaba? Ma arvan , et kütitud hanede hulga kasv oleks marginaalne. Jah, ilmselt esimesel aastal oleks huvilisi kevadjahil rohkem ,aga samas oleks põllumeeste toetus tõhusam . Kui ka põdra ja hane küttimis numbrid võrdsustuvad v hane kasuks pööravad ? Kas see oleks katastroof ?

Siis võttis sõna ka keegi "makaronipuurija" . Kes tahaks enda kaasmaalastele eesti maal , eesti seadustega piirangud kehtestada , v koguni kaitseala luua . Sellest samast tabelist selgub , et just nemad need põhilised nepikütid on , sest nagu covid puhkes langes kardinaalselt ka kurvitsa küttimine . Meil eestlastel lõpetati nepijaht juba aastaid tagasi , kevadjahi keelustamisega ja sügisjahil me eriti ei käi, on muid tegevusi ja vara läheb pimedaks. Kui kevadjaht keelustati , oli põhjenduseks vist pesitsema asuvate lindude kaitsmine , nüüd siis oleks kena kui keelustatakse rändel olevate lindude küttimine?! Huvitav mis mõttes Itaalias v Hispaanias lastud lind rohkem kaitstud on ? Järsku annaks suurema loodussäästu sealne lubatavade normide vähendamine näiteks kümne võrra per. nägu ?

Kiskjate teema on minu meelest ka jätkuvalt kuidagi üleolev . Jätkuvalt on suhtumine - inimene peaks kiskja eest taganema- Ikka võiks kiskjaid rohkem olla??? Pean Tiit Randverist väga lugu ja teda oma ala pädevaks , aga kas kannatanul on vahet ,ründab teda poegadega emakaru v siis pahur isane? Väidetavalt on karuga kokku jooksnud inimese ja karu rünnaku tõesus karu rünnakuks 9,1 %, kas see on tõesti küllalt väike % ????? Ma ei räägi siin söödud põdravasikatest jne... Millal küll aru saadakse ,et kiskjaid on saanud eesti oludes palju, Kõik ei ole Tiidud ja Peebud ,kes metsloomaga kohtudes käituda oskavad.

Enda HW 97 k nüüd ka vast paartuhat pauku teinud, senini püsib . PCP püssi vastu vedrukas muidugi laskemugavuselt ei saa. Aga disain muidugi soliidne. Kindlasti on moona valik ääretult tähtis . Mingid odavad bensukast ostetud plönnid --- erilisi tulemusi pole loota. Ise kasutan mõlemas relvas EXACT raskema poolseid siis HEAVY v MONSTER 4,52 mm kuule ja ei kurda.

Mis selline riistapuu ka maksab? Mul omal ka PCP ja see lahtise luku soovitus tuleb ilmselt sellest , et see klapp mis õhku lasu momendil rauda laseb oleks kindlasti suletud , muidu lahkub pumbatav õhk kohe raua kaudu välja. Tegelikult avab seda klappi "inertsiga haamrike" mis päästmise momendil vastu seda klappi lööb ja seega ei tohiks see ka kinnise lukuga klappi avada. Aga võibolla on siis see nii öelda ennetav rikke meede. Kui Mingi kogus on õhku juba sees ,siis avaldub rõhk ka tolle klapile ja sulgeb selle kindlamalt, seega siis ei ole tähtsust kas lukk on kinni v lahti. Vähemalt nii on see minu püssil.

Pole siin ammu käinud ja ei tea kui aktiivne siin see elu on, aga lugesin seda artiklit ja kohe tuli tahtmine selle kohta midagi öelda! Mõtlesin, et kas laskmine on jälle kuidagi nii lihtsaks tehtud, nii lihtsaks, et kellegil võib see kiusatust tekitada järgi teha? Lugesin siit vanu teemasid, nagu näiteks "Kärbes Kirbule" ja avastasin, et viimasest üritusest on juba pea 10 aastat möödas. Selle ajaga on juba uus põlvkond noori kütte peale kasvanud! Neil tasuks seda teemat "laskmine" siit lugeda küll! Õnneks avastasin ,et artiklile järgneb Arlese vastulause, millele ma kahe käega(ja rohkemgi veel) alla kirjutaks ! Võibolla oleks aeg selliseid "Kärpse.." taolisi üritusi taas elustada, et inimesed näeksid mis ja kuidas.
Paremat!

Kunagi oli vaja mingiks võistluseks sileda kuuli lasta . Mõtlesime et poolautomaadil üks raud ja peaks hea olema. Hakkasime siis proovima ja selgus, et kuul jooksis mingi 40 cm kella kahe suunas. Relvaks oli siis sõbra mingine Benelli Seega oleks ikka kindel kui enne proovida saaks! Ma ei tea kas see tänapäeval võimalik on, aga palju kirutud Deerhunteri meestega ma ühe püssiga Männikul enne ostu ära käisin. Muidugi väikese lisatasu eest!

VR kirjutas:Näiteks Raplast
"Puhtale" on lisaks valikus ka segu terasega.

Mis mõte on "segu terasega" haavlitel ? Kas natuke "tinast" on lubatud? Või on tina terasega kaetud? ---- Lihtsalt huvitav!

H:Owl kirjutas:No nii! Kas nüüd siis leiame üllatusega ennast usoPM-ga samast kaevikust (või paadist vähemalt)? Ja mõtiskleme, kas, ja kui, siis milline osa on ja saab olema selles kaasuses meie hiljutisel avalikul kahtluseavaldusel KAURi kompetentsuse küsimuses?

Kui nüüd mõelda ,kes kogu aeg on võidelnud hundi arvukuse suurendamise eest, kas pole siis mõeldav , et antud kaaslus on avantüür, kõigepealt helde küttimislimiit ja siis.... Järsku oleks keegi vägagi nõus kohtus kaotajaks jääma!?

Tsitaat ühest teisest ooperist:
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
Eestis on karu seire erinevad etapid ära jaotatud – jahimeestel on kohustus koguda algandmeid vaatluste näol ning Keskkonnaagentuuril need kokku võtta, analüüsida ja tulemused esitada.

Niisiis põhinebki karu seire jahimeeste kogutud andmetel ning väidet, et jahimehi siin ei usaldata, ei saa kuigi tõsiselt võtta. Varasemate aastate karu arvukuse alahinnangud on tekkinud just puudulikust andmete esitamisest - kohati on esitatud vaid üksikuid vaatlusi ning osadest jahipiirkondadest on vaatlused üldse esitamata jäetud. Keskkonnaagentuur ei esita tühjale kohale “laest võetuid“ andmeid. Seega puudulikult esitatud andmete osas tuleb Eesti Jahimeeste Seltsil enda otsa vaadata.

Hr. Lillemäe toodud näide mööda püksisäärt üles ronivast ja küpsist nuruvast karupojast on muidugi kujundlik, aga selle seostamine looduses „millegi paigast ära olemisega“ ei ole küll õige. Siin on tegemist pigem inimühiskonnas „millegi paigast ära olemisega“ ehk siis inimese liigse sekkumisega loodusesse. Viimastel aastatel on tõesti sagenenud juhtumid, kus ilmuvad välja „ei tea kust“ karupojad, kes inimesi ei karda ning nende juurest toitu otsivad. Kui Polja ja Proša puhul saadi teada, et need on inimese poolt üles kasvatatud ja loodusesse lahti lastud, siis mitmete teiste karude puhul saab seda vaid oletada. Üks selgemaid viiteid taolise ebaseadusliku tegevuse toimumise kohta oli 2018. aasta suvel kahe inimsõbraliku toitu nuruva karupoja ilmumine Saaremaale, kus üsna kindlasti ühtegi poegivat emakaru ei olnud. Tegelikult võivad teenida need esmapilgul loomade eest seisvad äärmuslased hoopis teatud jahindusringkondade huve – kunstlikult võimendatud probleemid karudega annavad hea võimaluse näidata karude üleküllust ning vajadust neid rohkem küttida.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kui andmeid ei esitata ja puudulikud kokkuvõtted esitatakse tõe pähe, siis ongi ju midagi kokkuvõtete tegijal laest võetud , või
Ega vist erilist usaldust pole kumbagilt poolt loota küll!

Aga need ainult minu luulud!

H:Owl kirjutas:Vaat sellise seisukohaga on raske mitte nõustuda!

Ainult ,et ....kas olete antud seisukohta ka kuskil suuremas keskkonnas täheldanud?

Tuli siis selline kiri .

EJS-i juhtide pöördumine liikmete poole.

Lugupeetud EJS-i liikmed

Eile, 8. detsembril saabus meile teade, et hundijaht on osaliselt
peatatud. Tallinna halduskohtusse on pöördunud paar nädalat vana MTÜ
Eesti Suurkiskjad esindaja kaebusega.

Selles nõutakse hundijahi täielikku peatamist kuna hundid on Eestis
ohustatud ja nende kaitseseisund pole soodne.

Kohus otsustas, et täielikku peatamist ei rakenda vaid peatab
õiguskaitse korras poolte huntide küttimise.

Omas kaebuses süüdistab kaebaja, et Eestis ei toimu hundijahi
korraldamine teaduslikel alustel.

EJS on seisukohal, et Eestis toimub hundijaht täielikult teaduslikel
alustel. Selle aluseks on jahimeeste poolt kogutavad andmed, mis
esitatakse KAURile.

Ulukiseirajad analüüsivad andmed ja need tulemused arutatakse läbi
Riiklikus suurkiskjate komisjonis, kuhu kuuluvad eksperdid ja teadlased.


Seejärel teeb Keskkonnaamet kaalutletud otsuse ja väljastab
käskkirja, kus on hundijahi korraldus on täpselt reguleeritud.

Hundijahi korraldamine arvestab ka kahjusid, mida nuhtlusisendid või
suur arvukus tekitavad.

Seega puudub meie arvates igasugune alus väita, et meie hundijahi
korraldus ei oleks teaduslik, kaalutletud, läbipaistev ja oleks
populatsiooni soodsat seisundit ohustav.

Vastupidi. Tunnustame nii Keskkonnaametit kui ka KAURi teadusliku töö
eest ja kinnitame, et mitte kellelgi ei ole põhjust karta, et KeA
otsused kahjustaksid või ohustaksid hundipopulatsiooni.

Loomulikult on EJS aeg- ajalt ka teadlastega suurkiskjate osas
diskuteerinud ja vaielnud ja vahel ka eri seisukohtadele jäänud, aga
ka see kuulub teadusliku lähenemise juurde.

Mida meie saame jahimeestena teha?

Loomulikult säilitada rahulikku meelt. Elame õigusriigis ja nendes
tingimustes on võimalik, et MTÜ, mis moodustati hulka hiljem, kui KeA
käskkiri välja anti, saab selle kohtusse kaevata.

Ootame ära, milline on kohtuotsus. Seniks aga tegutseme piirides, mis
meile on antud ehk hoiame oma hoovipoole korras. Oleme ka hundijahi osas
ühiskondlikku tellimuse täitjad.

Riik ja kogukonnad on meile andnud tellimuse küttida ära vajalik kogus
hunte. Kohus vähendas seda pool võrra. Ehk siis jätkame oma
ülesande täitmist.

Nagu õpetaja Laur ütles, et tehke pool, aga tehke hästi. Ehkki siin
ei ole tegemist mitte meie suutmatusega, aga meist sõltumatu olukorraga
küll. Kütime ära selle, mis hetkel võimalik ja see on parim, mida
teha saame.

Õigusriigis on põhimõte, et õigusega kaasneb ka vastutus. Kõik
peavad oma tegevuse eest vastutama. Ka need, kelle tõttu ei saa
arvukust reguleerida.

Seetõttu on väga oluline, et kõik faktid huntide kahjude osaks saaks
fikseeritud. Kui siiani on paljudel juhtudel vaadatud kahjudele,

eriti väiksematele läbi sõrmede, siis nüüd tuleb kõik kahjud
korrektselt fikseerida ja informeerida keskkonnaametit. Tegelikud faktid
aitavad kaasa õigete otsuste tegemisele.

Arendame EJS-s infosüsteeme Metsis ja Jahis. Nii KAURi kui KeA
spetsialistide sõnul on just Jahisesse sisestatud vaatlusandmed, sh
huntide omad andnud võimaluse operatiivselt, adekvaatselt ja tõeselt
määrata küttimise korraldust.

Seega siinkohal tänud kõigile neile seltsidele ja küttidele, kes on
oma piirkonna andmed sisestanud!

Samas ka palve kõigile teistele, et tänased tingimused nõuavad, et
kõik vaatlusandmed oleksid sisestatud ja ekspertidele nähtavad.

Kui pärast toimunut oleme ikka veel ükskõiksed ja lööme käega,
siis pole meil kedagi peale eneste süüdistada.

EJS kutsub ülesse ka vältima igasugust omakohut, mis võib tuleneda
frustratsioonist.(Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib
tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist,
perspektiivituse tunnetamisel).

Tänapäeva jahindus on ja peab olema läbipaistev, teaduse ja
teadmiste põhine ja ainult nii saame edasi minna ja võidukad olla.

Jahipidamine on tekkinud koos inimkonnaga, käinud läbi kõik
arenguetapid koos inimesega ja kestab, kuni on inimesi. Ehk siis
vaatamata ajutistele tendentsidele ühiskonnas on meie asi õige ja
võit meie poolel.

Püsigem terved!

President Margus Puust

EJS-i juhatus

Tegevjuht Tõnis Korts

--

kakuke kirjutas: Lihtsam on ikka metsa toita.

Ära sa räägi midagi, saagist peavad ikka kõik osa saama, isegi veganid. Meil üks mees elab koos veganist ämmaga. Nüüdsel ajal need moodsad toidud ka valmis kujul poest saada. Mees võttis kätte ja villis ühe topsiku ümber, põdramao sisuga, ise arvas , et smuuti mis smuuti. Ämm oli kurtnud ,et imelik metsamaitsega smuuti. Väimespoeg oli siis arvanud ,et ju on liiga palju avokaadot pandud ,pane suhkrut juurde!
,

Mikk_M kirjutas:

laurits kirjutas:Yhel tuttaval vanahärral on selline, kaks sihikut peal kuna rauad lasevad väga erinevalt!!
Kindlasti proovi tiirus enne ostu kokkujooksu.... tean et relvameistrid on neid raudasid hulga ümberjootnud......et saaks enamvähem pyssi.

Teavita oma tuttavat, et rauad on reguleeritavad, saab kerge vaevaga rauad ühte auku jooksma.

Omades ka mõningast kombi kogemust julgen piiksuda ,et päris magusad "viinamarjad" siiski ei pruugi olla. Raua reguleerimine ,tähendab raua pingestamist (kõverdamist) mingis suunas ja kuna tulistades raud soojeneb (võib soojus rauale antud pinget võimendada) ,muutub kohe ka tabamispunkt. Jahil küll enamasti ühte pauku vaja ja kui pealelastes on kannatust iga paugu järel raud maha jahutada ,siis way not. Muidugi olenevad need anomaaliad igast konkreetsest püssist --kui paks on raud ,kui palju on vaja rauda kõverdada... ja võibolla veel midagi .Ideaalne oleks kui rauad on pingevabalt tehases kokku joodetud ja jooksevadki kokku.

See viimane on päris hea soovitus,mulle meeldib !
Sellised artiklid panevad mõtlema ,kui kaugele võib inimene minna oma äärmuslike tahtmistega ! Kas tõesti Tai kuninga tegu ,oma koer kindraliks ülendada, ongi normaalsus ....... inimene rikub looma õigusi ,on tunginud metslooma koju! Aga kus on küll see koht kust inimene on tulnud..... ,kus on ta kodu..... ,kuhu peaks ta tagasi tõmbuma? Miks ei koli inimene ometi kõrgete müüride varju ? Inimesed teid on saanud liiga palju ,te hakkate jumalalojuste elu segama. Et teid vähendada saatiski jumal teile nüüd karistuseks kroona!
Aga midagi pole teha jääma peab valikute paljusus. Kui kellelgi proual/härral meeldib "loomakesi" läbi kaamera prisma vaadata ,siis on see tema valik ,ma ei sea "talle" mingeid nõudmisi . Aga prouad /härrad peavad leppima kui kellegi binokkel on püssi küljes! Looduses on ikka sedasi seatud ,et tugevam ja osavam sööb nõrgema ja võitleb konkurendiga!

Mulle meeldis see! Vortex binokkel Crossfire HD 8x42 Hind: 157.05 €
Mina ostsin Tartu Lõunakeskuse Jahipaunast. See tundus käes sihuke tummisem ,ei loksu ega kolise midagi küljes(reguleerimis kruvid) . Mina olen rahul! Võibolla on 10x 50 isegi etem ,aga see vähe kallim ja vist veits suurem ka. Eriti meeldib mulle läätse kaitsmete lahendus.

Viimases numbris siis huvitavad seisukohad härrastelt teadlastelt! --"Küttimise mõju" , "Millised on maaspesitsevate lindude kaitsmise võimalused?"

Honkomees! Siis on teada kes teil seal rahamees on!