Jääger-online jahindus foorum

mul on jahiautol alates 2010. a., sügisest kevadeni all Nexen Roadian MT, servaklotsid naelutatud ja keskmised klotsid lamellitud, pool mustrit veel alles, naelad põhiliselt küll juba väljas, väga vaiksed , vaiksemad kui suvised Nexeni AT rehvid, kütusekulus ka olulist kasvu ei tähelda, üllatavalt pehme kummisegu, nii et olen loobunud talviste es-spets naastrehvide kasutamisest.

Tegelt on küsijal õige lähenemine, kui sul ikka pole kogemusi, siis ei saa poes proovimisega mingit sotti. Aasta-kaks kasutad odavat relva, tekivad kogemused, saad aru, mida vaadata uue ja parema ostmisel ning siis ostad selle, mida hing ihkab ja mis ka sobib. Esimese korraga, võib-olla ka teise korraga, ei õnnestu niikuinii.
Isegi ostaks nt teises kaliibris vindi, aga ei näe mõtet vanuigi sellele raha kulutada, ajab olemasolevaga läbi, mis targemate soovitusel sai omal ajal ostetud.

sooviku kirjutas:Kärnas kährik.

jalad on kähriku jaoks hirmus pikad/kõrged, kehakuju ka imelik ...
ma jään küll vastuse võlgu

Kunagi lemmiknäitleja Brigitte Bardot, tänane mürkroheline loomakaitsja sai kohtus jahimeeste pealiku solvamise eest trahvi, kahjuks meie kohtud ei tegele selliste hulludega ...
https://switzerland.in-24.com/lifestyle/News/11624.html

cazador kirjutas:Osta kumb tahes ja hakka kogemust korjama. Siis aastate pärast ostad selle mis on hea.

asjatundjaid kuulates ostsin 20. a tagasi .308win, nüüd ostaks 6,5x55SE ... aga ei näe mõtet hakata vahetama, st kulutama uuele relvale ja vana odavalt müüma.
Ehkki ei oma kogemust panustaks uuele 6,5 kaliibrile

No ongi statistika Ma tahaks ka nt teada, kuhu minu koroona-, vaktsineerimis- jne statistika läheb kui mul perearst on Tartus aga mina elan 100 km kaugusel Võrumaal? Kuhu mind oma 60+ ja kõrgvererõhutõvega kui riskigruppi vaktsineerima kutsutakse? Siiani ei kusagile ... Aga statistika on huvitav, kuidas saavad kusagil mujal lastud mereloomad minna sisemaa maakonna arvestusse, kas Aafrikas lastud ninasarvikud lähevad ka kirja?

Kasvavas järjestuses: hädavale, väike vale, suur vale, STATISTIKA ...

Endal pole, tütrele sai ostetud kunagi poolautomaat.
Mis selge on et nii inerts kui gaasisüsteemil on mõlemal plussid ja miinused. Inertsi puhul võib kujuneda probleemiks nõrgemate laengutega ümberlaadimine, eriti kui kiiruga ei satu korralikult õlga, st peab olema vastas jäigem tugi. Samas püssi puhastamine on lihtsam. Gaasiga süsteem on üldiselt töökindlam aga puhastamine, eriti kui tiirus palju paugutada, on keerulisem-töömahukam.

Jahis niikuinii üle 2 padruni salve EI TOHI MAHTUDA, see ka praktiliselt ainus asi, mida inspektorid metsas peale paberite kontrollivad.
Raua pikkus, üle 70 on ikka liig, tegelikult mugavam on lühikese rauaga majandada aga see igaühe enda otsustada. Lisaks on olemas nii pikad tšokid kui nende asemele raua pikendused erijuhtude jaoks.
Mida soovitaks vaadata odavamast otsast:
ATA ARMS NEO (Benelli Montefeltro koopia)
ATA ARMS PEGASUS (Beretta 300 koopia)

kallimatest
Beretta (400 seeria)
Benelli
teised itaallased pole üsna suure tõenäosusega türklastest paremad

metskurvits kirjutas:Kas sellel mudelil raudade kokkujooksu ei saa reguleerida?
Minu meelest cz suurim viga, et enamikel puitosad lakitud.

minu omal küll mitte, mis on nii pluss (ei liigu kusagile paigast ära) kui ka miinus (kui on kehvasti kokku joodetud).
Lakitud on jah odavamad püssid neil, mind ei häiri, parem oleks muidugi kvaliteetne plast, ei idane-ei mädane.

mul vanem mudel ja vintraua kal 7x65R, see laseb küll ilusasti sh kokkujooksu mõttes.
Raskevõitu on, algul oli probleem, et äkki ei teinud seale pauku. Oli päästikumehhanismis treilaastu vms mis kinni kiilus, pärast puhastamist ja automaatse kaitseriivi minemaviskamist on töötanud 12 a muretult.

aivar00 kirjutas:Kasutasin ka kunagi Hyt 610. Üks jama ajas teist taga. Ehk siis tehnoturg müüd kalli raha eest odavat hiina krappi. Too 700 seeria oma on lollikindlam. Samas selle raha eest saab peotäie Baofenge või siis näiteks Waldu müüdavat Pyxingut. Minu viimane pyxing toimis miski 5 või 6 aastat ja lõpetas koostöö õnnetult ära uppudes.

Mu hyt610 hakkas jamama Aivari juures foorumi seajahti pidades, aku sai otsa. Mis aasta see oli ei suuda küll meenutada, seejärel soetatud uus aku kestab siiani, ikka õige palju aastaid ja kui veebruaris seisma jätta siis oktoobri algul näitab veel rohelist laetuse tulukest. Puxing on ka ostmisest saati ehk julgelt üle 5 aasta kestnud, on väikesed veakesed elik krõpsub omaette ja aku saab seistes ruttu tühjaks aga värskelt laetuna kestab jahipäeva julgelt ära.
Edit: uurisin foorumit ja tegin selgeks, et Aivari juures oli jaht 2012 veebruaris ning Hyti aku on siis muretult kestnud 7 a ja kestab edasi, ühe laadimisega kestab ca 4 jahipäeva. Puxing on mõni aastat varem ostetud ja originaalakuga elik oma 10 a ketrab kellale ja saab hakkama, tütrekene see nädalavahetus käis temaga metsas.

Ahto Kattai kirjutas:Honkomees! Siis on teada kes teil seal rahamees on!

Rahamehed ei hakka koertega jamama ...

slauri kirjutas:Pagan, ei rohkem ega vähem, kui kuuaega.
Kogu meie jahiselts läks üle uuele süsteemile.

njah, meil on mu 320 T5 rihmaga kõikse uuem, ülejäänutel on ikka veel 220-d.

Laskekatse sooritamine on üks asi aga paber teine.
Ise tegin koos enamiku meie meestega katse juuni algul ja pikendamine kanti tunnistusele. Tütar tegi eile ja paberit ei saanud, öeldi et elektrooniliselt.
OK, seaduses on kirjas ka elektrooniline võimalus. Nüüd aga küsimus, kus see andmebaas asub ja kas ma saan ise seda näha, st et kas on sisse kantud? Kuidas KKI kontrollib?
Ja muidugi mure, kuidas mitte ära unustada laskekatse tegemist? Paber taskus sai ikka enne jahihooaega välja võetud ja kontrollitud, hakata nüüd kuhugi sisse logima jne tundub na keerukas, niikuinii kõiki passworde ei mäleta ja kõik muu sellega kaasnev.
Kes teab asjade käiku, Kakuke&Co?

aivar00 kirjutas:See pieps peaks olema minu teada kadunud inimeste otsimiseks- mägimatkajad, suusatajad. Ehk siis need kes võivad millegi alla sattuda ( lumelaviin näiteks). uuemad sedmed peaksid signaali edastama ka 50 m kauguselt. Seade ise aga Debenist kordades suurem ( saatja).

Ei oska kaasa rääkida piepsi koha pealt, aga kunagi soetati meile tööandja poolt ekstriimjoped, millele oli sisse õmmeldud selline suurema meeste käekella suurune kõva latakas ja sisevoodril oli sel kohal ingliskeelne kirje, kus midagi päästest ja otsingust oli kirjas. Ma sain aru, et mingi passiivandur just laviini alt otsimiseks. Kas see soomlaste variant ei või midagi sellist olla?