Jääger-online jahindus foorum

Tundub, et see algne küsimuse püstitus on olnud pisut väär (ma sain vähemalt aru, et kust pärineb sõna snaiper, mitte kuidas "snaiprite klubisse" pääseb.

Samas huvitav fakt mõlemat pidi.

Kellele küsimisjärg läheb?

jyril tuleks vist vastus välja anda, sest -Ivar-´i vastus pärinemise kohta suht õige (vähemalt korralikult dateeritud).

Osad allikad väidavad, et sniper, kui ingliskeelest tulenev termin, omistati kõigile küttidele, kes tabasid ükskõik millise Scolopacidae perekonda kuulunud linnu. Asi nimelt selles, et tikutajad (jms) elasid märgaladel, kus neile oli raske ligi pääseda ja neid oli üsna vähe + pluss nende lennu stiil vist ka mitte kõige sirgjoonelisem.

Samas kindlasti mingites ringkondades oma kriteeriumid, kuidas "snaipriks" saada, nii et ootan põnevusega jyri vastust.

Kuna jyri uue küsimuse välja paugutas, siis annan enda omale vastuse ära.

Tõenäoliselt nimetust NERTS kasutatud Euuropa naaritsa, kui algselt meil elanud liigi kutsumisel, kuna seda kasutati enne, kui mink meile jõudis. Nii et ise annaksin selle vastuse eest punkti (pole kindel, kas Tartus oleks saanud)

Nürgi kohta ei oska midagi öelda ja googeldamise peale midagi välja ei tulnud ja hetkel raamatust pole aega vaadata.

Tegelik vastus, mida oodati on : naarits (loogika tõenäoliselt sama, nagu ma nertsi koha peal kirjeldasin). Tegu, siis ametliku nimetusega ja võib vabalt kasutada europa naaritsa kohta ilma euroopat ette lisamata.

PS! teeks nende küsimuste esitamisega nii(nagu see siin kombeks on saanud), et ootaks enne uue küsimuse esitamist ikka vastuse ära. Õigesti vastanul õigus uus küsimus esitada ja kui küsimust ei tule, võib kiiremaile järje edasi anda.

Kõik pakkumised seni head olnud, aga täpset vastust pole tulnud. Peaksin veel ära mainima, et see ka ametlikult kasutatav nimi euroopa naaritsale.

Tõenäoliselt, kui õiget vastust kuulete käib peast sama tunne läbi nagu paljudel viktoriini ajal käis (mitte siis väga meeldiv, kuna asi üsna lihtne).

Siiamaani kõige lähemal aadu kadakas oma vastusega.

Ei, vihjeks võin öelda, et tegu ühesõnalise nimetusega ja seda kasutati rohkem enne mingi levikut meil.

PS! Kes Tartu viktoriinil käisid, siis võiksid vastamisega esialgu oodata (ja samamoodi suunavaid vihjeid anda)

Kuna asi soiku jäänud ja Tartus oli täna viktoriin koos paari huvitava küsimusega, siis paneks teema jälle käima:

Teame, et Ameerika naartisat nimetatakse mingiks, kuidas on aga Euroopa naaritsa teine meil kasutatav nimi?

Tundub, et asja rohkem naljaga võetud. Aga LÕPUKS asjad tollist käest. Meelitajaid ei tellinud, aga kahte sorti peitjaid-lõhnatapjaid sai küll. Hind ka väga hull ei tulnud. 12 untsine(ca360ml) pudel maksis umbes 270-300.- ja jätkuma peaks pikaks ajaks. Ei tea kas pärisjahil kasutan, aga fotojahile panen kindlalt peale. Kel asja vastu huvi, siis sai pisut rohkem tellitud ja võib privas ühendust võtta, kui ostusoov tekib.

keegi siin mainis ka, et uuri laske tiirus. Tõesti näha, et kõige pealt lendab ketas puruks ja alles sekundi jooksul jõuab konteiner järele. nii et suht loogiline oleks, et konteiner juba üsna alguses eemaldunud. Samas näha ka kuidas tuul ja gravitatsioon konteineri teekonna ümber pööratud kausi kujuliseks muudavad. Nii et kui haavlid jääksid kuni 10 meetrini veel konteinerisse, oleks nende tabamistäpsus tunduvalt väiksem.

tihti peale nii, et jahiõnn= oskused/käitumine. Kes suud kinni ei hoia, selle peale enamasti loom ikka ei tule. Mul vanaisaga ikka see lugu, et ta näeb alati looma ja kui laskmiskõlblik, on ka loom maas. Masti peal on ta alati tasane ja eks siis loom tuleb peale ka. Teine kord niigi olnud, et ta pandud vaiksema koha peale ja eks siis loom ta üles ka leidnud. Pehme loomuga mees ehk loodab loom kerget pääsemist või läbipääsemist. Kui ikka keelatud suurt lasta, siis tema ei puutu, kuigi nii mõnegi mehe sõrm kibeleb päästikule. Ehk see jahiõnn seotud suuresti inimesest õhkuva lõhnaga ka. väikeuluki jahs ka tavaliselt olnud, et temaga minnes looma olnud. Eks see ole jällegi see oksused/teadmised, et kus loom käib ja kus mitte.

Ole ise tark, siis on ka Diana sõber!

Tartus ju paar aastat tagasi ka talvel saarmas elanud, aga see, et Atlantise ees pesitsevad koprad, ei ole vist küll eriti haigusega seotud. Pigem liigne arvukus ja eluruumi puuudus.

aivar00 kirjutas:Kas siis on mehed nii "täpsed", et kuuli esi- ja tagaosas oleva tinavöö täpselt samasse kaalu ajavad? Minu lolli mõistuse järgi see tinavöö kaitseb ainult relvarauda ning suurendab ka kuuli kaalu. Sellest kaalust aga sõltub rohu kogus, et asi täpselt jookseks. Seega minu arusaama järgi pole messingul ja raual muud vahet, kui ainult metalli enda erikaal. (messing on kergem ja raud raskem).

Tegelikult ikka messing ju raskem 8,5 g/cm3 ja raud 7,8cm3. Ja see kuuli kaal tundub tõesti varieeruvat, sest Sammalhabe antud joonised ei kattu kõigi 12 kaliibrile valmistatud blondodega(mõõtsin ise ja vahe kuni 10%). Tegelikult materjaliga ka nii, et ei pea kindlasti olema pronks või messing. Võib vabalt olla mõni sarnaste omadustega(tihedus, plastilisus, võibolla ka sulamis temp) sulam. Jorrilt saadud näidisega üritaks endises Valumehhaanikas midagi valmis lasta treida. Parim variant oleks ju, kui saaks mitut erinevat materjali kasutada, oleks pilt selge, kui suured erinevused tulevad. Muidugi, kui kellelgi veel kodus blondosid seismas ja ise ie kasuta, võiks ju teada anda.

Tundub, et jutt, et sakslased käivad uhke mundriga jahis ei pea täielikult paika. Kindlasti neil paraadmundrid olemas, aga nende piltide peal kõigil jahimeestel need koju kappi jäetud ja tavalised laigulised või rohelised kuued seljas, mõnel ka valged. Igaks jahiks ikka oma rieetus!!

pilte prantsuse, rootsi, soome ja leedu jahimeestest:
http://www.grahamdowning.com/photograph ... unting.htm
http://www.lapua.com/natukisan%20voittaja%20ruotsi.htm
saksa seakütid:
http://reservati.com/sweden/images/stories/hunting.jpg
taanlased:
http://www.naesseslottet.dk/gfx/sidegra ... 1209_2.JPG
http://www.morud.dk/jagt/images/VJF011209_7.JPG

Ei ole vist erilist vahet neil kõigil?

Sai ka juba ammu loetud ja uurisin isegi palju need "kombeka jahimehe" riided siis maksavad. Arvestades, seda et korralik gore-tex jope alates 3000.- ja püksid võibolla pool sellest, siis saaks sama raha eest spetsiaalselt Inglismaa pariamate poegade käsitsiõmmeldud ja täpselt kandja mõõtude järgi kohandatud ning parimatest algmaterjalidest jahimehe ülikonna(püksid, vest, pintsak) kätte küll.

Tekkis mõte, et kuidas need riided ÜLDSE meie oludesse sobivad. Enamik ajas on mehed ikka metsas ja siiamaani pole ühtegi neist hobuse seljas ka näinud (vähemalt jahil mitte). Inglismaal ja Saksamaal, aga mets ju suht võõras asi. Jahti peetakse lagedal ja peamiselt koertega ja selleks ka riided vastavad. Hirvejaht seal ka ju rohkem varitsus ja peibutusjahina, olen isegi näinud uhkeid ehitisi, mis metsa sisse kividest laotud, et kütt saaks mõnusalt passida ja ka pikali visata kui vaja. ja nii palju kui seal metsa veel säilinud, siis see kõik on alt lage, nii et vihmase ilmaga okstelt krae vahele ei tilgu. Eriti ei usu ka seda, et sealsed mehed 20-25 miinus kraadiga metsa lähevad. Isegi kui materjalid korralikud, siis niisuguseks ilmaks pole need ikka mõeldud.
Ja arvestades, et jutt käis jahitraditsioonidest, siis mulle viirastub küll mõni lambavillast kasukate ja sügavalt pähetõmmatud läkiläkidega talumeeste seltskond, kes reega hunti lähevad küttima või suvised püksteväel lõksukaevajad. MUNDER, missugune!

Ehk ei tea Eesti jahitraditsioonist piisavalt palju. Samas tekkis tunne küll, et iga selts võiks oma meestele sarnased ürbid selga lasta õmmelda, oleks ju viisakam, muidu punt ebamääraseid tüüpe kuskil magistraali ääres, torud käes ja keegi ei saa aru, mis toimub(Samas, kas peabki aru saama?!).

Suitsetamis teema alt võiks välja kasvatada uue teema. Eestis ei tundu meelitus- ja peite-sprayd vist väga moes olevat, Ameerikas tunduvad need aga varitsus- ja peibutusjahi lahutamatu osa olevat.
Pakutakse mitmesugust. Peamised produktid aga peibutised või lihtsalt lõhna tapjad. Olemas veel ka jahimeheshampoonid ja seebid jne.

Meelituslõhnad jagunevad veel omakorda erinevatel hooaegadel kasutatavateks ja isas, emas ning universaalseteks. Lõhnatapjatene müüakse ka rebase uriini. Kuulutuste järgi võib oletada, et ise "lüpstud". Sama lugu ka, hirve ja kitse uriiniga, kuid need meelituseks. Lõhnatapjad loovad, mis mingisuguse metsa või mullalõhna riietele ja loom ei saavat siis aru. Gallon(3,7l) kust maksab alates 450.- + Eestisse toomine(võib arvestada umbes teise samapaljuga või tiba vähemaga). Spets meelitajad ja peitjad jäävad umbes nii 150-250 krooni vahele umbes 50-150mm pudel(posti kulu tuleb ka pisut juurde). Pakutakse ka kallimaid variante.

Olemas ka spetsiaalsed lõhnapoetajad. Seod saapa külge vastavad agregaadid ja niisutad lõhnaga ära, metsa või põlluäärde varitsusse minnes paned alla ja loom pidavat ise lõhna ülesvõtma ja sinuni jalutama. Mõtlesin, et äkki uurib Poepidaja, kas vastavat kraami ka meie pooidesse oleks võimalik tuua.

Teine plaan selline, et telliks ise. Paar huvitavamat asja juba välja vaadatud ja võiks ära tellida. Aga mitmekesi tuleks asi kõvasti odavam, nii et kui mõni mees tahab muga liituda, võtku privas ühendust. Endal oleks plaanis tellida selline combo pakk, et lõhnaeemaldi+meelitaja. praegu hooaeg algamas ja umbes 2 nädalaga jõuaks kaup Eestisse.

Ise küll loomalaskmis eesmärgiks ei kasutaks, sest luba pudub, aga usun, et häid kaadreid saaks fotoaparaadiga küllalt.

kaliiber kirjutas:Jäin siin nüüd mõtlema kellegi väljakäidud sõnapaari "parfümeeria jahiks" üle... Kas sellist asja siis tõepoolest ei toodeta???

Tundub, et Eestis need peibutslõhnad väga vähe levinud. Usas on vist praktiliselt igale loomale oma "spray" olemas. Eriti populaarne on sarvekandjate meelitamisel. Olemas ka selliseid summutavaid lõhnu.
Sõltuvalt asjast on hind umbes 300-500 krooni, kui vähe tuua. Kel huvi võib privasse teada anda, kuna välismaalt niikuinii kaupa tuleb, võin aidata mõnele mehele ka pudeli meelitus- või peite lõhna tellida.