Jääger-online jahindus foorum

Hundikütt tabas tegelt selle ära, et tihti on ka laiskus see, mis sunnib lindude rookimise järgmise päeva peale lükkama. Või on see, et jääd ajaga jänni, sest kõik jahid ei lõppe kindlal kellaajal. Keegi polegi väitnud siin, et lindudele sisikonna sissejätmine paariks päevaks on mingi õige tegevus ja et seda peaks kindlasti tegema. Lihtsalt kogemused on näidanud, et kui peaks nii juhtuma, siis midagi ei erilist ei juhtu. Muidugi oleneb see tingimustest kuhu see lind seisma jätta (temperatuur jne). Siin nagu kõik hakkavad kohe lahmima, et see vale ja see õige jne. Umbes nagu oleks midagi valet peale sunnitud kellegile. Siin hundikütt küsis nõu, et kas rauakobrast süüa kannatab. Ikka kannatab süüa, vähemalt mina olen söönud ja pole suust välja sülitanud. Ja tean teisi inimesi ka, kes söövad ja on söönud. Siin keegi rääkis, et sisikond paisub ja siis gaasid jooksevad ribide vahele jne. No alati on võimalus rinnaku osa väikekiskjatele sööta või koertele ja siis ainult jalad ja seljafileed toiduks kasutada. Kui rauakobrast toiduks tarbida tahad käi raudu ka regulaarselt/igapäevaselt kontrollimas.
Pole mõtet hakata siin targutama, et see ja see rikub liha kvaliteeti. Sest karm reaalsus on see, et jahimehed nagunii ei töötle liha nii nagu peaks (nagu lihatööstused teevad). Üks asi on teadmine, kuidas asjad peaks käima ja toimima, aga selle teadmisega pole mitte midagi peale hakata, kui pole vastavaid tingimusi liha töötlemiseks. See, mis liha riknemist põhjustab ja see mis lihakvaliteeti mõjutab, kui need tegurid kõik siin üles lugeda oma eksamipiletitest ja konspektidest, siis saaks igalpool norida selle kallal, kuidas jahimehed midagi valesti teevad liha töötlemisel alustades nülgimisest ja lõpetades liha tarbimisega toidulaual. Aga kas on mõtet norida selle kallal, kui inimene enda tarbeks kodus endale liha valmistab.

Feen kirjutas:Aga linde lagerdan ma nt sisikonnaga koos. Ei juhtu nendega midagi. Kõikse sulgedega betoonile (kui väljas juba jahe) ning siis tegelen kui aega (paari päeva pärast).

Kobras ilma sisuta ikka parem.

No see kopra kohta tõesti vale see oli niisama nali-naljaks jutt , aga jah lindude teemal ei juhtu küll mitte midagi ja sellepärast ei saagi aru, mis selles linnujutus nii väga valet oli. Eks igaüks teeb, kuidas meeldib.

Olen kunagi rauakoprast ka šaslõkki väntanud, polnud häda midagi. Kasutasin veel kiirmarinaadi. Ise enam raudadega ei püüa, aga kunagi ammu sai seda natuke proovitud ning kõik koprad läksid potti või suitsu, mis raudadega kinnipüütud sai. Kevadel/sügisel/talvel on ju vee temperatuur väga madal seega ei juhtu sellega mitte midagi, kui pool ööd seisab ja isegi kauem. Laagerdad nagu neppi või hane nii, et sisikond paar päeva sees. (PS! kopra kohta nali, kes aru ei saa!)

Sellist videot valus vaadata, kui meitel lund pole ega paista ka kuskilt otsast tulevat veel.

Nii palju, kui ma neid dokusid vaadanud olen NG pealt või NGW pealt, siis üldiselt mingid põdrad, karud jms tunduvad kõik suuremad olevat kuskil Alaskal ja Siberis. Kui kaaludest juttu tehakse, siis Eesti keskmised kaalud jäävad küll sealsetele alla.
Mingi doku oli koiottidest, siis seal rääkis, et teatud piirkonnas on koiottide ja hundi ristandeid päris palju, aga pidid olema natuke suuremad kui tavalised koiotid samas väiksemad kui hundid. Sellised loomad väga risti ette ei löönud, kui paaris olid ja inimesed valelajal vahel kohas olid.

mihkelson kirjutas:

Anti kirjutas:

Üllar Tamm kirjutas:1.07 kuni 1.22 liigub üks loom soolaku tagant läbi lambi alla vasakusse serva, 1.27 on teist korraks selgelt näha tagaservas, paistab päris ilus loom olevat.

Usu mind Üllar, sellest kährikust on ka paremaid kaadreid

Hmm, kährik??, minumeelest oli see rohkem rebane

Minu meelest ka tegemist rebasega, pikk ja valge saba. Enamus kaameras käivatel kährikutel polegi saba(kärntõbi).

Eile öösel vist käisid jällegi hundid kaamera läheduses vähemalt miskit ulgumist oli kuulda...
00:35 juurest hakkab pihta...
http://www.youtube.com/watch?v=h8fgEda- ... r_embedded

Eks politsei vaatab, kellele ta relvaloa väljastab. Muidugi teeb nukraks küll, kui on inimesi siin riigis, kes on siin eluaeg elanud, aga ei oska ikka veel suhtlustasandil eesti keelt ega ei tahagi osata. See tegelikult jama, et kolonistidele tehakse oma emakeeles kursuseid, seda enam ei vaevu nad keelt endale selgeks tegema. Ja jutt siin ikkagi kolonistidest mitte eesti venelastest, kelle seas on väga toredaid inimesi.

Sellel aastal on tegemist kährikukaameraga. Üks tore kähriku kari siis.

lellopoiss kirjutas:Oke . vabandust et ei teinud korralikult ! Proovin järgmine kord ilusti teha , Aga tekkis 1 küsimus veel . Mul on prillid parem silm-0,5 ja vasak -0.75. Söber rääkis 1 oli lasketiirust kohe minema saadetud , kas minuga võib sama juhtuda ? ? ?

Vaevalt, et prillide pärast lasketiirust minema saadetakse, prillidega saab väga edukalt lastud. Lisaks -0,5 ja -0,75 on suht tagasihoidlik põhimõtteliselt pole prille vajagi, kuigi arstid raudselt soovitaksid.

lellopoiss kirjutas:Olgu , relvi siis ei saa omada , jama see , aga noaga teeb kesikule ja põrsale ära kyll ; ) . Jah ise elan saaremaal ja mõtlen , hakkan linnas käima lasketiirus aga noh , uurin veel omade käest kus mis ja palju maksab : ) . Natuke teemast välja aga , kas nt ma saan kevadel 16 , noh , aga ma tahaks äkki siin minna ennem koolitustele (jahitunnistuste ) et see on võimalik ?

Varem saad minna küll koolitusele ma arvan, lihtsalt ennem ei väljastata sulle jahitunnistust, kui oled 16 saanud.

draiwer kirjutas:Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“



Jahitunnistusele ei märgita kohe kindlasti laskekatse edukat sooritamist ja isik kes taotleb relvaluba on eksamil juba tõestanud oma oskust relvast tulistada ja ohutult käituda.Laskekatse tuleb mängu alles siis kui vaja tõestada kõlblikust jahile nii,et selline laskekatse nõue enne soetamisloa taotlemist on vale.Ja enne laskekatse sooritamist oleks nagu vaja relva mida tundma õppida ja millega harjutada.

Ma arvan, et siin on äkki mõeldud seda taldrikute kõmmutamist, mida peab sooritama jahitunnistuse saamiseks lisaks kirjalikule eksamile. Või noh muud seletust ei oska pakkuda, kuigi enda jahitunnistusele küll sellist asja kantud pole. Lisaks minu teada jahitunnistust ei väljastatagi, kui see tegemata või sellest läbikukkunud oled. Kas on mõni tark kah siin, kes oskab sellised punktid lahti seletada nii nagu nad on?

unt kirjutas:Seaduseelnõu vigu täis nagu siil okkaid!

Üks pisinäide - Mismoodi või kuidas mõista seda osa, milline peaks muutma relvaseadust?:
2) paragrahvi 29 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, püstol või kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver. Jahitulirelva võib isik soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus, millele on kantud laskekatse eduka soorituse märge.“;

. . . kergesti lülitatava kaitseriiviga revolver, välja arvatud revolver.

See vist ikka mingi naljavariant seaduse eelnõust Või oskab keegi seletada?

Orginaalis ja vanematel revolveritel pole kaitseriivi, aga lugesin kuskilt, et uuematel Taurus ja S&W revolveritel pidi olema mingi nupp, mis lukustab mehhanismi. Aga vaevalt, et seda siin mõeldud on eks keegi targem oskab kommenteerida.

kirp kirjutas:Kelle (urru)august need inglased siis lambiga sisse vaatavad? Neil pole ju jahindust praktiliselt enam olemas.

Mis jutt see veel on? Ega see, kui jahikultuur on hoopis teistsugune meie omast ning ka loomade liigirikkus ei sarnane meie omale, siis jahindus kui selline on seal vägagi olemas. Lambi valgusel lastakse seal rebaseid enamasti.