Jääger-online jahindus foorum

Mul on täpselt see LedLenser - Dortmundi jahimessilt sain soodukaga. Valgustugevus on tal muidugi vägev ja valgusvoo suunamine (ja heleduse sujuv muutmine) on ka hea omadus.

Sellel mudelil on aga kaks tõsist disainiviga:

1. Heleduse nupp, mis asub taga, on imeõhukese kaelaga ja 100% tõenäosusega murdub see ära (nagu minul).

2. Reflektoril on kolm asendit: ette, natuke allapoole ja päris alla. Nende asendite fikreesimine on teostatud plastmassist keelega, mis väsib suht ruttu ära. Nüüd ma pean siis mingitsorti tugevduse sinna nuputama.

Mina soovitaks LedLenserit küll kuna need on hea valgustugevuse ja funktsionaalsusega aga selle konkreetse mudeli korpus on halva disainiga.

Aga mis sellest jäljest arvata? Oli teine segamini seajälgedega...

Olen kasutanud arvutis programme, mis võimaldavad rasterkaarte/areofotosid kalibreerida ja kasutada aga see ikka jube tüütu töö. Esiteks tuleb maaameti kodukalt kõik jupid kokku liita ja siis pildi pealt äratundavad punktid õigete koordinaatidega siduda. Ja need pildid on kuradi suured - oleneb muidugi mis täpsusega.

Aga nende telefonide GPSide kohta mina ütleks pigem häid sõnu. Oman juba pikka aega Garmin eTrex'i ja käinud sellega igas võimalikus kohas. See sunnik on ikka jube kapriisne ja aeglane võrreldes praeguste A-GPSidega. iPhone'i A-GPS võtab näiteks külmstardiga punkti üles ca 5 sekundiga ja takistuste peale ei ole ka nii kapriisne. Kes ei tea siis A-GPSi idee on külmstardi puhul mobiili mastidest ja interneti andmebaasidest saadava info järgi umbkaudne asukoht alustuseks välja peilida. Seega omane ainult GSM/GPRS seadmetele.

Ja kaela ei oleks seda vist mõtekas panna - peaks ikka traksidega seljale panema. Turvalisem ja parem levi.

Oujee... kui selle sageduse registreeritud saate, siis on kõva küll. Kes selle siis registreeriks ja selle eest maksaks - EJS? Või on mõni väiksem jahipiirkond rahad kokku pannud?

Mobiilipõhise rakenduse üks eelis on muidugi veel Google Maps aerofotod - mis katavad detailselt juba pool eestit ja muutuvad iga päevaga ühe täiuslikumaks. Näiteks meie jahipiirkond on koos iga põõsa ja puuga kaetud.

Noh, ega see aparaat nüüd päris tuumasõjale ka vastu pidama ei pea. Piisab ehk veekindlast kotist ja pehmendustest nende ümber (või siis eraldi plastikkarpi panna). Koer peab ju selle kõrval ka terveks jääma

Üks variant on GlobalSat'i vee ja põrutuskindel GPS/GPRS moodul:
http://www.elfaelektroonika.ee/cgi-bin/web_store.cgi?artnr=14-304-64
Aga selle miinus on kinnine arhidektuur ja mingi oma sideprotokoll - suht tüütu oleks sellele serveripoolt kirjutada (võibolla muidugi ka mitte). See on ainult GPRS (mobiilil on 3G). Mobiiliga saab teha kõnesid, et kuulata, mis kohapeal toimub - täielik Java rakenduste tugi jne, jne.... ja maksab põhim sama palju kui mobiil. Aga kui kellegil on huvi ja tahab omale osta siis mina oleks kindlasti käpp softi kirjutama - mul on hetkel selle teema kohta lihtsalt professionaalne huvi.

Kas sideamet selle Garmini kasutamist juba avastanud pole? Varsti on teil äkki Kapo ukse taga

Hinna ja teenuse suhte kõige parme variant oleks minumeelest panna koerale kaela üks GPS telefon ning kirjutada sinna sisse ise soft, mis laeb üle GPRS'i pidevalt asukohta kuhugi serverisse. Sinna teha Google Maps veebileht, kus punkt koguaeg liiguks. Seda saab vaadata nii arvutist kui ka telefonist, millel on veebibrauser.

Tegin ise huvi pärast sellise softi valmis aga mul pole omal riista millega "põllul" katsetada - olen ainult simulaatoril testinud. Ma ostaks riista ja testiks sellise asja lõpuni valmis kui ma teaks, et keegi selle pärast ära ostab kuna mul endal koera pole.

Omadused oleks järgmised:
* Saatjaks oleks suvaline GPS telefon (näiteks Sony Ericsson W760i - 3490 kr) - nuputada tuleks selle kinnitamine koera külge.
* Saatja saadab suvalise intervalli tagant (näiteks 6 sek) pidevalt asukohta serverisse. Praguse prototüübi ennustatav andmeedastusmaht on ca 1 MB terve päevase jahi kohta. SIM kaardi pakett tuleb vastavalt sellel kõige odavam valida.

* Punkti saab vaadata suvalise veebilehitsejaga (nii PC kui mobiil) mille päevane andmeedastusmaht on ca 2 MB + kogu punktide ajalugu säilib andmebaasis.

Et siis kui teil on juba natuke vingem telefon ja te olete sellega internetis surfanud, siis selle asjanduse hinnaks oleks ca 4 tuhat krooni seadmed + 100 kr/kuus GPRS tasu peale.

Oleks keegi huvitatud?

Muideks, Abu Dhabis toimub jahimess: http://www.adihex2008.com/

8.-11. oktoober 2008 - siis ei ole seal vist väga tapvalt palav ka enam

Niiet, andke tuld! Planeerige oma soojamaareis sellele ajale

Ilus küll aga kas keegi liiki ka määrata oskab?

Aga huvitav on see, et praktiliselt kõik kirjandus, mida ma lugenud olen, ütleb, et part ja hani valmistatakse värskelt ja kitkutakse kohe. Võtke näiteks Peeter Kardi raamat lahti ja lugege hane ja pardi juttu. Imelik, sest nii väga tahaks seda liha kuidagi pehmemaks saada - värskelt ja läbiküpsenult (mitte sodiks hautatult) läheb kuidagi väga käest ära. Aga võibolla siis marinaadidega ainult.... peaks neid rohkem katsetama. Lahjad marinaadid kogemuse järgi küll midagi erilist ei tee. Peaks äkilisemaid proovima.

Teiste lindudega muidugi teistmoodi. Nepiga, nagu kõik teavad, on ju täitsa kreisi - see jäätakse koos sisikonnaga nädalaks rippu ja siis ka ainult kitkutakse ning küpsetatakse koos sisikonnaga. Võta näpust.

Leidin ühe koduka ka selle kohta:

http://www.virtualcities.com/ons/0rec/02/002stuffchick2.htm

Ma arvan, et ta mõtles nö kuiva laagerdumist, tuulutamist, whatever....

Märjalt võib ka liha laagerduma (noh, on selline ütlemine) panna aga siis vaakumpakendisse et bakterid ja hapnik ligi ei pääseks. Tõenäoliselt ei tohi seda liha enne veega loputada ka.

Aga bakteritega pani vist natuke puuse jah

Uurusin natuke muna tahkumistemperatuure;

62 C - Munavalge hakkab paksenema

65 C - Munavalge tahkub

70 C - Munakollane tahkub

73 C - Terve muna tahkub

82 C - Kookides muna proteiinid tahkuvad, tärklisekraanulid hakkavad vett imendama, reaalne temperatuur sõltub lisanditest.

87 C - Kõrgeim temperatuur, mis muna talub ilma tahkumata - olenemata lisanditest.

See tähendab, et kahjuks tuleb see part ikka läbiküpsenud ja peale ka. Kui liha "well done" on juba 70 C juures siis pardi sisu 80 kraadini kuumutades on pardil ammu juba maksa maik juures.

Tegelt mul on üks Ameerika kokaraamat ka (maksis teine krt terve varanduse) - "Janie Hibler - Wild About Game." Seal on nii, et terve part 250 C kraadises ahjus 15 min ja siis küpseturpaberis lasta taheneda teine 15 min ja ongi valmis. See retsept peaks küll "rare" liha silmas pidades tehtud olema. Üritan kunagi sisse toksida... ehk mõni viitsib kunagi proovida ja arvamust avaldada.

A, kommentaariks veel niipalju, et:

Täidis on jah selline, poolvalmis. Porgand ja kapsas lähevad sisse ikka suht soojalt, ma loodan. Muna vajab ainult küpsemist. Muidugi ei tea mis temperatuuril muna juba tahkeks tõmbab. Krt selle küpsetusajaga on nii nibin-nabin. Peab ikka väga täpselt rihtima. Täpselt peab rihtima vist ka kapsa ja porgandi temperatuuri, ma arvan. Sellest sõltub sisu valmimiskiirus ja kui sisu ikka veel lödi on ja liha juba üleküpsema hakkab siis.... *****.

Ok, üritasin selle kondistatud pardi retsepti ära tõlkida, vabandage minu tõlget:

* 1 kitkutud metspart (ca 750 g)
* Juurviljad (Porrulauk, Seller, Porgand, Petersell, Sibul). Täidiseks: 200 g riivitud kapsast
* 1 porgand
* 80 g rosinaid
* 200 ml poolkuiva valget veini
* 3 teelusikatäit suhkrustatud apelsinikoort
* 40 g kooritud saia
* 1 muna
* 100 ml koort
* Värskelt jahvatatud pipar
* Sool


Lisandiks: Kroketid või riis


Kondista metspart (nagu varem räägitud). Leota 60 g rosinaid 10 min valges veinis. Tükelda köögikääridega kondid. Pane koos juurviljadega potti, lisa soola ja pipart. Keeda puljong. Nõruta ning pane koos 100 ml keeduveega kõrvale. Riivi porgand peenikese riiviga. Kupata porgandit ja kapsast 3 minutit soolases vees. Tõsta kaussi, jäta jahtuma ja nõrguma. Rosinad nõruta välja ja vedelik pane kõrvale. Jahvata sai mikseris peeneks. Sega kausis kapsas, porgand, rosinad, apelsinikoor, sai, muna, sool ja pipar. Kuumuta ahi 200 C kraadini. Täida part seguga ja kinnita hambatikkude ja toiduniidiga. Pane part küpsetuskotti ja lisa kaks supilusikatäit rosinaleotusvedelikku. Sulge kott ja pane küpsetusrestile. Paiguta alla rasvapann. Küpseta ca 50-60 minutit (kuni nahk pruuniks läheb). Võta part küpsetuskotist välja ja mässi fooliumisse.

Sega kokku puljong ja ülejäänud valge vein ning keeda kuni kolmandik on aurustunud. Lisa kuumutatud koor ja ülejäänud rosinad. Keeda kastet kuni see voolab kreemiselt. Maitsesta soola ja pipraga. Tükelda part ja serveeri koos kastme ja lisanditega.

Aga mul oli järgmine mõte. Miks on tervet parti halb mitte üleküpsetada - sellepärast, et siis on liha liiga kõvasti kontide küljes ja söömise ajal halb kangutada. Filee puhul pole seda probleemi. Lõikad aga noaga ristikiudu lõigud ja hamba all on selline mõnus - hakkab natuke vastu aga on mahlane ja kergesi läbinäritav.

Aga kui nüüd terve part enne ära kondistada, täidis eelneval küpsetada ja soojalt sisse toppida ning siis pardi nahk kärmelt pruunistada ning peale seda madala kuumusega järelküpsetada ainult niipalju, et liha seest tooreks ei jääks. Siis peaks ju krt väga hea tulema!?

Mina igatahes proovin sellise varianti sügisel kohe esimesena ära.