Jääger-online jahindus foorum

Seoses kopravorsti tegemisega oleks tarvis värskemat infot selle kohta, kust oleks mõistlikes kogustes võimalik hankida suitsuvorstile sobivat maitseainete segu ning nitritsoola? Paar aastat tagasi õnnestus eelmainitud tooteid saada Tartu Piprapoest, praegu enam mitte.
Nitritsoola saaks osta hulgi 25kg kotiga, aga ma arvestasin, et mul oleks see mitmekümne aasta varu

Sai kah tudengipõlves napsi kõrvale metssea munad ära proovitud. Järeltöötlus käis nagu tavalisele sisefilee puhul, aga eeltöötlus munade puhastamise näol oli hulga aeganõudvam ja põhjalikum. Nagu eelkõneleja mainis, siis ega rohkem vist ei viitsiks nendega jännata - tükk tegu, aga vähe tulemust.

-Ivar- kirjutas:http://www.lasita.com/est/index.php?option=com_content&view=article&id=15&Itemid=21 aknad ise juurde teha jalad alla ongi pukk valmis

Paistab, et see York, mis pukikis hästi sobiks on neil juba pakkumisest kadunud.

Vanades retseptides soovitatakse vorstid vahepeal ahjust välja võtta ja keeta ca tund aega mingi ~80 kraadi juures. Retsepti jutu järgi kui kuumemaks vesi ajada, siis pidid vorstinahad lõhki hakkama minema. Kui esimest korda vorsti tegin mingite vanade nahkadega, siis nii ka juhtus.
Nüüd olen kasutanud mõned korrad väljamaa päritolu vorstinahka ja see kannatab ahjus küll 120 kraadi vabalt ära, ilma et lõhki läheks. Sellise avastuse peale olen siin mõelnud, et äkki siis ei peaks vorste enam vahepeal ahjust keetmiseks välja võtmagi, et näiteks laseks ahjus ca tunniks sellise 100 kraadise temperatuuri sisse.
Kas selline teguviis asendaks keetmist või mitte?

Vahepeal olen saanud Arrowheadiga maha veel kaks siga. Sigadest on siiani kuul läbi jooksnud, viimasel korral jooksis kuul veel peale sea ka ~8cm kasest läbi, mis sea taga oli. Kaasjahimehed krimpsutasid muidugi nina selle moona peale ja arvasid, et ajujahis ikkagi terava otsaga moona ei peaks kasutama - et rikosheti oht liialt suur. Mida te lugupeetavad sellest arvate? Niipalju kui ma ise seda moona kasutanud olen (koos tiirus käikudega ca 80 pauku teinud), siis kuuli hulkuma minemist ei ole nagu täheldanud.

Huvitaks asjatundjate arvamus talvisest kobraste rauapüügist. Kas talvel on mõtet asjaga jantida ning millised on võimalused püüda kobrast raudadega jää alt?
Küsimus tekkis sellest, et sai siin paar nädalat hoitud kahtesid raudu erinevates kohtades truubitoru ees. Kogu üritus lõppes sellega, et peale nädalast vaikust hakkasid koprad rahumeeli üle tee käima ning läbi truubi raudadesse ei tulnud. Teise üritusena sai pandud rauad tammi ette kohta, kust võtsime tammil väikse kanali lahti eelnevalt. Kui enne raudade panemist oli igaks hommikuks tamm parandatud, siis peale raudade paigaldamist oli jällegi 3-4 päeva vaikust. Peale seda oli kobras närinud raudade peale pandud roika läbi närinud ja üle raudade käinud.
Huvitav, milles asi on? Kas on mul rauad siis niivõrd valesti paigutatud või talvisel ajal on kobras lihtsalt ettevaatlikum? Sügisel sai ühe oja pealt üle päeva kobras raudadega välja võetud ja nüüd ei jõua ära imestada, et kus see tarkus neil järsku tulnud on.

Ma olen nüüd viimase hooaja põdra- ja seajahis kasutanud 30-06 Arrowhead II Sako 11,7g moona. Kuul jookseb hästi mul Argost, midagi laita pole.
Põdrajahis sai kaks põtra ära kutsutud ning seajahis on olnud siiani õnne kahel korral. Kõigil juhtudel olen ühe pauguga hakkama saanud. Kitse sai samuti lastud, aga kitse jaoks võiks ikkagi midagi kergemat kasutada. Mul tuli kits otse mööda sihti peale ning lask läks läbi kaela ja tõmbas piki selgroogu kitse vaat et kaheks.

See poleks vist eriti tõenäoline nõue, et salongis ei tohi relva hoida, kastikatega mehed ei saakski siis eriti jahil käia. Aga see, et püss peab autos olles kotis olema peaks olema iseenesest mõistetav nõue.

Sattus poolkogemata netiotsingus ette selline blog, mida peab kellegi jahimehe naine. Suht karmilt on seal toda jahimeest maha tehtud, samas lugedes kommentaare tolle "jahimehe" tegudest, siis paneb kohati ikka mõtlema...
Link siis:
http://kissakissa.blogspot.com/

Mina sain endale Schotteri jahiärist Tartust.

Usun, et kõige mõistlikum oleks saada külalisjahiks kasutatav relv küllakutsuja poolt kasutamiseks. Sel juhul peaks paberimajandus ja seaduse rikkumine Lätis ära jääma.

Kas selle MAK alusplaadi külge saab paigutada ka mõne teise firma jalgu või on ainuke väljund nimetatud kiirkinnitused?

Nightforce sihikut julgeks isegi soovitada. Ajujahis vaatasid päris mitmed mehed mul seda optikat ja kratsisid kukalt, et pole varem kuulnudki Nightforce sihikutest. Kui aga läbi optika vaatasid, siis pea kõik imestasid, et sihiku rist on väga hea ja peenikese joonega ning pilt väga selge iga suurenduse juures.

On olemas sellised relva sine taastavad vahendid. Kui on kergemalt mõnest kohast sine maas, siis oleks mõistlik osta selline vildika moodi pliiats, millega siia kulunud koht üle "värvida." Kui kogu raud uuesti üle tõmmata, siis selleks on suuremas taaras kah seda kemikaali müüa.
Mul jäi natuke parandatud koht näha. Ise ei soovitaks kemikaalidega mässama hakata, kuna suht head tooted on poes saadaval.

Tegu oli lõputööga nagu ma aru sain. Sellest lähtuvalt lootsin sissejuhatusest leida ka viiteid kaitsmise tulemustest - et mis hinnang siis tööle anti kah. Artikkel ise oli kuidagi kuivalt küsimuste-vastuste kokkulugemine ning puudusid sügavamad arutelud ja järeldused. Järeldused tulevad loodetavasti järgmises numbris äkki.