Jääger-online jahindus foorum

Mina kasutan kilesoolikat. Sai kuskilt Pärnu firmast ostetud, siin foorumis kah enne sellest juttu olnud. Parema kvaliteediga kui nõukaaegne soolikas, mis keetmise temperatuuriga metsa pannes puruks läks. Rullis oli vist 500m vorstinahka.
On saadaval ka grillvorstisoolt, mis peaks olema naturaalne ja söödav. Kunagi võiks seda kah proovida. Arvan, et enda tehtud grillvorst tuleks oskusliku tegemise korral samuti mõnevõrra parem kui poe oma.

Sellel lool peaks kätt pulsil hoidma ja vaatama, mis seisukoha halduskohus võtab. Memmele ebasobiva tulemuse korral võib vaidlus jätkuda muidugi ka ringkonna- ja riigikohtus.

jorr kirjutas:Ehk ütled,palju kopravorstile lihakilo kohta nitrit lisad?Enda teada lahustatakse nitri soolvees ja segatakse lihamassile sisse.Olen teinud ka nii konservi,kuigi mitte koprast,annab koservlihale pärast keetmist punaka tooni,muidu on liha(vorst) pärast töötlemist hall.

Nitritsool on juba valmis segatud sool, kus on vajalik kogus nitritit sisse segatud. Momendil ei ole mul käepärast infot, palju seda nitritit sinna soola sisse segatud on. Antud nitritsoola tarvitan samades kogustes nagu tavalist soola.

Nitritsoolale on vastav kogus nitritit juba juurde segatud. Vorstile annab ta jah, kena punaka värvuse ja kuuldavasti peaks soodustama ka liha sooldumist.
Viimastel vorstitegudel olen kasutanud nitritsoola ja lihatööstustele mõeldud vürtsisegusid. Viimane kord kui laar kopravorsti sai tehtud seajahi lõpuks, siis kaasjahimehed ei tahtnud kuidagi uskuda, et ise vorsti tegin.

Ma olen vees olevaid kopraid lasknud kokku mingi 5-6 tk ja siiani kõik õnneks kätte saanud. Olen kiirelt peale pauku mõne roika või kongitsaga sihitult rabeleva kopra kaldasse õngitsenud. Kui ta sel momendil parasjagu kuskil veeall omadega on, siis saab õhumullide järgi orienteeruva asukoha teada ja ikkagi välja urgitseda.
Usun, et kättesaamisel on oluline roll kiirusel, mida kauem lastud kobras vees on, seda rohkem ta vett täis läheb ja põhja vajub.
Kehva lasu tõttu võib muidugi ka kuskile urgu pugeda.

Reedel sain ka ise järjekordselt käe valgeks, õnnestus tabada isane kobras. Liikumine algas enne päikseloojangut ning minul õnnestus õhtu jooksul näha 4 kobrast. Esimese jätsin igaks juhuks siinsete soovituste järgi laskmata, see ronis hiljem üle tammi ja kihutas allavoolu minema. Peale lasku ja vees solberdamist läks ca 10 minuti pärast kogu elu oja peal uuesti käima.
Laupäeval oli hull koerailm ja koprad enne pimedust nina välja ei pistnud.

No lauajupp on jah, selline äärmuslikum variant. Eeliseks oleks sel vast lame pind, mis peaks andma suht originaalilähedase plaksu.
Suvaline metsast leitud roigas peaks vast kah asja edukalt ära ajama. Peaks kah proovima hakkama

Käisin samuti nädalavahetusel kopraid vaatamas. Kui Tartus tundub kevad juba üsna ligi olevat, siis Raplamaal on metsades veel põlvini lumi ning väiksema vooluga kraavid jää all. Kobrast liikus küll, aga seda vee all, nina välja ei pistnud - eks ma hirmutasin nad ära oma lumes sumpamisega.
Kuna ilmad suht talvised siiani olnud, siis ma arvan, et kõige magusam koprajahi aeg on nädal enne jahilõppu. Sel ajal on suur reede, mis teatavasti vaba päev, saab 3 päeva jahti järjest pidada ning samasse aega peaks langema ka täiskuu aeg. Lumi on samuti selleks ajaks loodetavasti läinud.

Selle kuhila ümber trampimise jutu peale tuli mulle meelde, et omal ajal üks õppejõud teadis rääkida, et kui roikaga või lauajupiga vastu vett lajatada mõned korrad, siis pidavat kobras samuti uurima tulema, et kes tema territooriumile on tunginud. Ma ise pole sellist peibutusmoodust tihanud katsetada, kartuses koprad minema peletada. Mine võta kinni, võib-olla täitsa toimib...

Ei hakka uut teemat tegema, kuna minu küsimus peaks asetuma siia alla üsna hästi.
Nimelt tahaks trofeedele juurde panna metallist sildi, kuhu oleks siis graveeritud küttimise aasta ja -koht. Neid silte olen näinud mitmesuguseid, kuid kuidagi ei õnnestu leida kanalit, kust sääraseid silte teha saaks lasta või hankida saaks.
Äkki keegi teab juhatada?

Endal sama kaliibriga Argo, aga sellist tähelepanekut pole veel teinud, et miskit küljest hakkaks pudenema. Olen lasknud aastaga kokku ca. 250 pauku.
Kui palju sa sellega lasknud oled enne kui lagunema hakkas?

Kuna ma ise sellise lause välja kirjutasin, siis natuke ka põhjendaks.
Emase kopra paljunemisega seotud nüansi tõin ma välja seetõttu, et anda ka teistele jahimeestele teavet, kui suur võib olla ühe korapesakonna juurdekasv. Ise ma seejuures imestasin, et juurdekasv sedavõrd suur tõotas tulla. Tavaliselt peaks pesakonnas 2...3 kutsikat olema. Antud lootealged olid umbes sama suured kui väiksemad vutimunad, seega miskit ebaloomulikku seal ei olnud.

Õige vara hakkavad siis toimetama kui peale lõunat juba rahulikult ringi toimetavad.
Ise lasin eelmisel nädalal ühe emase kopra kraavikaldalt, kell oli ca 18 paiku ja hakkas hämarduma. Saagiks sain suure emase kopra, kellel oli ka 5 loodet sees.
Paari nädala jooksul sai ka raudadega 3 kobrast välja püütud, need olid eranditult kõik eelmise aasta pojad.

No tavaliselt ei võeta ju 9,3 ehkupeale omale arsenali, et vaatame, mis sellega teha saab. Tean jahimehi, kes on aastakümneid jahimehed olnud ning alles siis võtnud omale 9,3 juurde. Nad teavad täpselt, mille jaoks teda tarvis on ning mida sellega metsas korda saab saata.

Selguse huvides viitisib äkki keegi natuke emakeeles asja kokku võtta?
Saadi siis pätid Soomest kätte või?