Jääger-online jahindus foorum

Praegu laglet jah nii paartuhat lindu pidevalt põllul.
Lagle maitseb enamvähem nagu part. Just täna panin 12 tükki külmkappi. Seda teksti kirjutades söön parajasti röstsaia või, majoneesi ja kergelt praetud laglemaksaga ning kõrvale kerge pilsner
Üleeile sain lagledele pauku tehes kaaspüügina ka ühe noore hallhane.

Oma oli sama jama. Mina mähkisin rihmakinnitustele kihi musta nööri ümber (saapapaelad nt.). Võttis ära kilksu ja kiuksu ning kui sõlmed ja otsad nööri alla peita siis ei paista eriti välja kah . Sama mähis on peal olnud juba üle nelja aasta ja mingit ülemäärimist (mis õlitamise puhul vajalik), kilinat ja kiuksu pole enam olnud.

Waterproof - tähendab veekindel
Üldiselt kui kuskil pole membraani nimetatud (igasugu -tex nimed) siis on saavutatud veekindlus kas mingi immutusvahendiga poorid täis topitud (ajapikku kulub ja vajab uuendamist) või kangas/nahk on kaetud vett hülgavate osakestega (poorid on ikka olemas aga veetilgad ei läbi neid enam. Selline kate kulub samuti ajapikku maha samuti lööb suurem veesurve (sügavamasse vette sattumine) mõnikord sellisest kattest läbi (selleks on enamasti kirjas mitu mm veesammast antud kiht kannatab)
Üldiselt kõik membraanid ja vetthülgavad kihid hakkavad lõpuks vett läbi laskma.

Mida veekindlam on aga saapa/riideeseme väliskiht seda keerulisem ja ajamahukam on seda pärast märjakssaamist kuivatada (vesi ei pääse enam ka välja). Ise olen hädas membraanjope kuivatamisega mille taskud ei kuiva kunagi kiiresti ja on sellest pidevast niiskusest haisema hakanud

denier nylon uppers- tähendab, et saapa pealmine kiht on tehtud nailonist. number ja sõna denier selle taga tähendab antud nailonikiu paksust. Mida suurem number seda paksem ja ka vastupidavam on kiud.

Nendele kes nuga kaasas ei kanna: Kas pärast natukene ebaõnnestunud lasku kus kuul on ka maost läbi läinud ootate nuga orgunnides tunnikese või paar kuni liha marineerib?

Enda varustus lisaks riietele:
Püss
padrunid 10-50 (sõltuvalt jahist)
nuga
3m tugevat ja peenikest nööri.
taskulamp
võileib (no päeva peale läheb kere ikka heledaks)
Leatherman multitööriist (sees väga hea saag, kruvikeerajad -kui kellegi püss vajab timmimist, traaditangid (on ükskord vaja läinud- sea järgi joostes sai kolhoosiaegsele okastraataiale sisse lennatud)
peibutid (piuksuvile on igal ajal taskus rebase jaoks)
telefon (koos sisseehitatud kompassiga)
binokkel

Tõsi ta on, et loomal pole vahet kes teda haldab- jahimees või maaomanik.
Reaalsus on see, et praegu on ainult ühel poolel olemas vahendid (seaduslikud relvad ja teadmised) selleks tegelikuks haldamiseks- nimelt jahimeestel. Teine pool (maaomanikud) peaksid haldusteenust enamasti ikkagi jahimeestelt sisse ostma. Karm tõde on majanduses see, et mida rohkem on vahendajaid seda suurem tuleb kauba hind. Riigil ei ole ju mingit reaalset vajadust (lobistid küll tekitavad praegu seda vajadust) haldamist nii segaseks ja kalliks ajada. Riik tellib haldusteenust maaomanikelt, kes omakorda tellivad selle teenuse jahimeestelt.

Eile oli keskturu värava juures üks suusamüüja. Müüs vanu puusuuski (ka laiu) ja määret.
Mis maksid- ei tea hinda polnud juures. See paistis selline kokkuleppe asi olevat.

Läti artikkel oli vajalik ja teema huvitav aga kirjutaja oli suhteliselt kehvakene. Ühte sama lauset ja mõtet korrati 3-5 korda artikli jooksul. Samuti jäid minuarust argumendid ja analüüs üpris kehvakeseks. ootaks antud teemal asjalikumat kajastust.

See mingite ulmepiltide kasutamine on küll jama. Eestis on praegu 10000+ aktiivset loodusfotograafi kellelt tuleb pidevalt täitsa häid pilte. Sellised magedad karjuvate värvidega kollaazid panevad ajakirja ja eriti kalendri parast küll häbi tundma.

Mulle on alati arusaamatuks jäänud lause: Maaomaniku lihtsustatud vastuvõtmine jahiseltsi.
Milliseid tingimusi maaomanik täitma ei pea?
Kas maaomanik saab automaatselt kohe kütiliini seisma ja teised peavad talle hakkama loomi ette ajama või ei pea maaomanik jahinduseksamit sooritama?

Ise pooldaks võibolla sellist seaduseparandust, et jahirentnikest MTÜdega saaks liituda ainult antud piirkonna maaomanikud (või rahvastikuregistris sissekirjutatud). Teised isikud vajaksid MTÜga liitumiseks 1-3 soovitust juba olemasolevatelt MTÜ liikmetelt. MTÜs sees on aga liikmed kõik võrdsete kohustuste ja võimalustega.

Ise olen lihtsalt juba liiga palju kohanud suhtumist: Ega ma loomi ajus tagaajada ei viitsi ja mingeid hooldustöid ka ei tahaks teha aga kütiliini laskma tahaks küll saada- võtke mind oma seltsi.

Happega loputamisest ei ole erilist kasu. Roheline värv viitab vasesooladele. Vasesoolad on väikeses koguses küll vajalikud aga 100kg kaaluvale mehele on juba 3g korraga manustatud vasesoola mürgine.
Happeliste toiduainetega pikaajalisel kokkupuutel (eriti kuumutamisel) hakkavad vasesoolad just tekkima ning ka maitseid andma. Seepärast võimaluse korral ei ole kasutatud puhtast vasest söögitegemise riistu (potid tinatatakse seest vms)
Oma tervisele- ja maitseelamusele mõeldes oleks mõistlik see ebakvaliteetne pläsku metallikokkuostu viia ning uus hankida (roostevaba teras sisaldab tavaliselt niklit ning tänapäeval on paljud inimesed ka selle suhtes allergilised.)
Toiduainete hoidmiseks oleks parimad üldiselt tina, hõbeda või kullaga seestpoolt kaetud metallnõud.

Pudeli seestpoolt puhastamiseks oleks parim võimalus selline-
Lisada anumasse 1/6 vett + peotäis suureteralist liiva + supilusikas sidrunhapet.
Loksutada intensiivselt ja pikalt (panna suletud korgiga! pesumasinasse)
Pesuainet ära lisa sest tekkiv vaht takistab liivaosakeste liikumist.
Sellist pesu võib vaja minna kui seal sees on midagi hallitama läinud või pikalt settinud sete tekkinud ja ei viitsi või ei saa pudelihatjaga kõike puhtaks.
NB! selline pesu võib kahjustada nõu sisepinda (tina, hõbe, kuld)
Pärast tee Fairy vee pesu.
Lõpuks viinapesu

Isegi seal käinud ja tundnud müüjate poolseid "halbu võnkeid"
Ja näidistena olevate relvakappide uste avamine, et sisemust vaadata maksab seal a' 100 krooni

Jõuame jälle sinna, et "maaomanik ei saa valida kes tema maal jahil käivad".
Korteriomanik ei saa kah valida kes tema radiaatorid soojaks kütab ja majaomanik ei saa valida kes tema prügile järgi tuleb või posti kohale toob- muudame siis ka neid seaduseid. Huvilisi peaks nagu rohkemgi olema kui maaomanikke.

Kui jahiselts ei riku ühtegi seadust ja täidab kõiki lepingust tulenevaid- ja seaduste määratud kohustusi, siis miks peaks maaomanik ta välja vahetama? Kas lihtsalt vale näo pärast? Kui selts aga rikub mõnda lepingupunkti või seadusepügalat saab selle ju fikseerida ja vastavasse ametiasutusse avalduse teha. Piisavate ja korduvate tõendatud rikkumiste korral on ju ka põhjust riigil seltsi rendileping ülesse öelda.

Igasugused edasised arutlused teemal, et see ei toimi ju nii viivad selleni, et kuna politsei on aeglane ja kohtud kah ülekoormatud võiksid varga tabajad saada seadusliku õiguse omakohtuks.

Post scriptum
Maaomanik ei saa valida ka seda kes käib tema maal seeni ja metsamarju korjamas. Kas teeme selle õiguse kah tasuliseks "nagu euroopaski"

PS kirjutas:Riik ei saa koormata ega kitsendada eraomandit suvaliselt. Ega ka anda põhjendamatult kellegi valdusesse, ka mitte osaliselt, kas reaalosana või mõttelise osana.

Miks on ikkagi vaja uut seadust?? Olemasolev seadus ei kohusta kedagi oma maadel jahipidamist lubama. Olemasoleva seaduse järgi võib maatükil jahti pidada ainult pärast maaomaniku ja jahiseltsi vahelise lepingu sõlmimist kus on omavahelised tingimused (nt rent, jahiaeg....) kokku lepitud. Kui aga praegu mõni osapool ei täida kõiki seadusest tulnevaid kohustusi siis ei ole selles süüdi ainult halb ja muutmist vajav seadus vaid võibolla hoopis üldise järelvalve puudumine või kohapealne anarhia.

Riigil on siiski õigus kitsendada reaomanike valikuvõimalusi (nt kohustuslikud kaugküttepiirkonnad, kohustuslikud prügiveoliitumiste piirkonnad...), et parandada mingit üldist hüve (ulukifondi hoidmine teatud tasakaalus). Riik sunnib ka näiteks autoomanikke kohustuslikku liikluskindlustust maksma. Niiet igasuguseid seadusega kehtestatud kohustusi ei tohiks nagu "suvalisteks koormisteks ja kitsendusteks" nimetada.

Post scriptum (et mitte ajada segamini Ps'iga)
Isegi kui selles uues seaduses oleks palju vajalikke muudatusi tekitab minul võõristust selle seaduse tegemise vorm (ühepoolselt, kiirelt ja vaikselt).

Eestis niimoodi jahimaid rentida ei saa.
Olles väljastpoolt tuleb osta laskmisload igale ulukile eraldi mõne kohaliku seltsi käest.
Täpsemat infot ja kontakte võib küsida Eesti Jahimeeste seltsist.
http://web.ejs.ee/et/jahiturism.html

Vabandan.
http://en.wikipedia.org/wiki/Recoil
sealt algusepoolt
gun's backward momentum, which exactly balances the forward momentum of the projectile- (lühidalt eestikeelde tõlkides) kuuli ja tagasilöögi jõuvektorid on võrdsed.

Kuna aga kogu padruni energia ei kulu kuuli liigutamisele.....

wikist leiab ka sellise umbkaudse energia jaotuse tabeli (täpne jaotus sõltub siiski relvast ja padrunist).
http://en.wikipedia.org/wiki/Physics_of_firearms
* Projectile motion 32% -kuuli liikumine
* Barrel friction 2% - relvaraua hõõrdumine
* Hot gases 34% - põlemisgaasidele
* Barrel heat 30% - raua soendamisele
* Unburned propellant 1%. - jäägid


Siit lähtuks kuna kuuli liikumapanekuks kulub u 32% padruni energiast ja kuuli ja tagasilöögi jõud on võrdsed kulub tagasilöögile kah 32% padrunis oleva laengu energiast.

Samas kuna kogusumma ei saa olla üle 100 protsendi siis
kuuli liigutamiseks kulub 16% energiast ning 16% energiast muundub tagasilöögiks.
Samas on sellest võrrandist välja jäänud kah ettepoole suunatud põlemisgaaside kineetiline energia (mis suurendavad ka tagasilööki mingi osa võrra).
Niiet lõplik vastus võiks olla 15%- 20% padruni energiast kulub tagasilöögile.