Jääger-online jahindus foorum

To kaupo: Haavlite tapmiskauguse all mõistan seda kaugust, kus haavlivihu keskel haavlite kineetilise energia ja haavlite tiheduse summa annab looma (linnu) surmamiseks piisava löögi (jooniste peal see keskmine tumedamalt viirutatud ala). Võibolla pole see mida kasutan tõesti korrektne termin.
Ise katsetamise koha pealt niipalju,et pole neid vahetatavaid tsokke kuskilt võtta (kui asi ikka väga huvitama hakkab eks ma siis rauasae paari torujupi ja treipingiga proovi midagi aretada ) ning ega sedalaskemoonagi pole praegu igasugust kohe kodus olemas. Samuti asub lähim korralik tiir kahe sõidutunni kaugusel ja relvapood kolme sõidutunni kaugusel.
Kirjanduse kohapealt: on loetud aga pole veel õigele kohale vist sattunud. Kui on teada, et kuskil on sellist tarka juttu kirjas siis paluks viiteid.
Teooria kohapealt: Olen teooriat edasi arendanud. Olen jõudnud järeldusele, et konteiner eraldub enamasti haavlitest kohe peale toru suudmest väljumist. Õhus liiguvad haavlid omapead aga 10% tiheduse kasv saavutatakse arvatavasti torus, sest:
1. konteineris laeng on kaitstud toru seinte hõõrde vastu st äärehaavlid ei deformeeru enam torus ja muutuvad kasulikeks haavliteks;
2. gaasid ei pääse torus laengusse seda laiali loopima.
3. tsokis kaitseb koneiner haavleid (u nagu kondoom seksi ajal- hõõrdumine on väiksem )
Loodan, et ei ehmata tõsiseid jahimehi oma teoreetiliste heietustega. pardijahil läheb endalgi ikka poepauk rauda ja teooria ununeb- haarab kirg aga praegu kui väljas ulub torm (tuul viis hommikul üle õue kõndides käes olevalt taldrikult ükshaaval kõik pannkoogid lendu )läheb mõte lihtsalt omi radu uitama.

Endal tulid need mõtted öösel kui und ei olnud (siis tulevad mul ikka mingid umbluu mõtted) ja heietus on absoluutselt teoreetiline. Loodan, et keegi saab asja kas praktika poole pealt ümber lükata või kinnitada. Või on kellegil lisada siia hoopis teoreetilisi lisamõtteid.

endal oli esimene kord kui püssi tiirus kätte võtsin sama jama- õlg sinine. Aga järgmisest korrast võtsin püssi kohe algusest paremini õlga ja sellest ajast pole sinikad enam probleemiks. Usun, et viga oli selles, et tegin esimese paugu tugevdatud jahimoonaga ja ei olnud tagasilöögi tulemiseks valmis. Järgmised paugud olid juba hella õlaga (ei tahtnud suruda) ja kloppisid sinikat suuremaks. igasugu imevidinatega ei ole minu arust mõtet jamada. kaba peab lihtsalt olema mugavalt õlga surutud (ei tohi vahet olla aga ei ole mõtet ka kramplikult suruda). Paksemaid riideid ei julge soovitada- endal hakkas paksem jakk pardijahis kiire ja täpse lasu sooritamist segama.

Hakkasin äkki mõtlema, et kuidas käitub haavlikonteiner tsokki läbides. Tean teoorias kuidas käitub haavlivihk tsokis aga kui haavlid asetsevad konteineris ja kirjanduse andmetel püsivad nad sel veel kuni 10m peale torust väljumist siis ei tohiks ju tsokk mõjutada nende tapmiskaugust (haavlivihk moodustub alles peale konteineri eraldumist mitte tsokist väljumisel). Tuli ka selline mõte, et kui konteineris haavlid läbivad tugevamat tsokki siis kokkumuljumise käigus saab konteiner kindlasti vigastada ja eraldub haavlitest kiiremini ning võib segada korrapärase vihu teket. Jõudsin järelduseni, et konteineriga haavlitega tuleks konteineri minimaalseks vigastamiseks ja sealt tuleneva konteineri võimalikult kaua koos püsimise ja maksimaalse tapmiskauguse saavutamiseks tulistada silinderraudadest??? Ja tugevamatest tsokkidest parima kuju ja tapmiskaugusega haavlivihu saamiseks peaks kasutama ilma haavlikonteinerita laetud padruneid???
Kõik targad arvamused selle teema põhjalikuks lahkamiseks on teretulnud.

Endal selline kogemus ujuvate loomadega (küll mitte jahi ulukitega)
Augustikuu õhtul sõitsime keset lahte võrke panema, lähim maa jäi 1,8 km kaugusele. Kui võrgud olid sisse pandud siis jäime paarisaja meetri kaugusele ankrusse ja läksime paadist ujuma. Tükk aega juba soojas vees oli mulistatud ja paadist sajakonna meetri kaugusele triivitud kui vaatan äkki, et mingi must jutt vilksatab silmanurgas laineharjal. Pööran pea sinnapoole ja mulle vaatab 1,5 m pealt pea püsti otsa nastik- ta oli vist sama üllatunud kui mina leides sellise veidra ujumiskaaslase. Igastahes peale vastastikku äratundmist põõrasime korraga ringi & mõlemal hakkas korraga sama kiire üksteisest võimalikult eemale saada.

peamine uppuja on jah siga. Aastas olen mere äärest ikka paar uppunud kesikut leidnud- ju nad ülejõu käinud ujumisretke ette võtnud. Suuremad tormid viskavad nad siis kaldale. Põtra olen ühekorra niimoodi näinud uppununa. Kitsed vist aga meres ujumist eriti ei harrasta sest neid niimoodi rannast ei leia.

Mobiili peab kasutama õigesti, siis ta väga abiks. Vibra tunneb igal pool ja telefon ei kao kunagi ära kui mobiil on paelaga kaela riputatud ja särgi alla rinna peale libistatud. Ühel päeval suutis üks ajumees mobiili 3 korda (erinevates ajudes- ajusid oli päevas kokku neli) metsa kaotada. Iga kord suutis aga telefoni peale aju lõppu ka helina järgi üles leida. Õnneks on mees hea orjenteeruja ja suutis oma käidud rada metsas alati korrata. Viimane kord leidis ta telefoni 15 cm läbimõõduga mättalt mis asetses 40 cm sügavuse veeloigu keskel. Muideks mobiilil on võimalik kasutada samamoodi kõrvaklappe ja mikrofoni nagu raadjosaatjal. Kui aga vähegi raha jätkub siis aga korralik raadiosaatja on tõesti enamasti asjalikum- kiirem infovahetus- pidev side-kõik mehed kuuldel jne.

Mobiil ikka abiks. Ei jõua ju kõigile meestele ka korralikke raadiosaatjaid osta. Nt ühes ajus kuulen , et üks mees paneb aju algusest valesti, (mobiiliga) sai õige suund kätte juhatatud. Eksijaid on ikka ka metsast palju välja juhatatud (ei saa salata, et isegi paar korda sellist abi vajanud) . Mobili kaotamise vastu on ta hea paelaga kaela panna ja siis riiete alla torgata. Enda mobiilile on kohe jahiseadistus ka profiilidesse pandud (vaikselt ainult väristab kõne korral aga ühtegi piuksu ei tee). Ajus looma oodates võtan vastu ainult jahikaaslaste kõned.

See pealuu küsimus oli äkki suure kavalusega välja mõeldud. Noh äkki mõtlesid küsimuse esitajad, et see kes selle pealuu ära tunneb on järelikult salakütt. Kui oled aus mees siis saad 0 punkti aga kui ikka punkti kätte said järelikult on see kolju sul kunagi poti seest vasu vahtind. Panid tähele kah kas selle küssa eest punkti saanuid vaikselt kõrvaltuppa liistule ei kutsutud??

eelmine sügis oli meil selline juhus. Esimest aastat püssimees kellel parajasti kitseluba lõppemas lasi põdrajahil ajust kitse. Ei oleks tahtnud tema nahas olla. Kohe sai sõimata, trampis pikka aega ainult ajus ja siiamaani visatakse tema kulul jahi ajal nalja.

oma 25 aastat vana olin ja esimest sügist püssimees. oktoobri lõpupoole vist tegime põdrajahi vahele ühe laikaga seajahipäeva. Päeva viimane aju oli. Seisan metsas ja kuulen kuidas koer peale tuleb. kuskil 100 m kaugusel jääb seisma ja igavene kähin hakkab pihta- selge kährik. Koeraomanik jõudis just minuni ka ja läksime koerale järgi. Omanik tõmbas koera ära & kährik pani padavaiga kuuskede poole äsasin talle siis peenemate tinaubadega. Aju läbi hakkasime küttidega hanereas metsast välja liikuma - suhteliselt võsane metsaalune oli ja meil kõigil kuskil 100m vahed olid. Mina koeramehega koos viimasena. Agara noorjahimehena laadisin peale aju lõppu püssi tühjaks ja murdsin õlale lahti. Veel 200m minna kui ees käib pauk. 30 sekundi pärast lähemal veel üks pauk. Panin kähku kuulid rauda ja jõudsin paar hüpet lagedama poole minna kui raginaga jooksevad 20m pealt mööda kaks kesikut. Püss palge ja sihiku seadsin lähema sea kärsale. Paugu peale käis notsu üle kaela j jäi kohe maha- kuul läks täpselt kaelakonti. Kohe käis ka teine pauk- koeramees lasi teise kesiku ära. Tuli välja, et sead olid kõiksee aeg mis me metsas müttasime ja paugutasime 100m autodest meie pool võsas maganud ja alles esimese küti jala all murdunud oks ajas nad ülesse. Sead jooksid täpselt piki mehi ja meie kahe viimasena saime nad ka ära lastud. Siit moraal - jaht pole enne läbi kui kodus kotiall oled.

jahinduseksamil käisid mei igasugu targad loenguid pidamas ja seaduseid tõlgendamas & keskkonnainspektsiooni mingi kõrgem inspektor seletas meile selle niimoodi lahti- saab ainult täielikult lubada või täielikult keelata (keelamise korral ei saa ulukikahjude hüvitamisest juttugi olla). st see ei pruugi niimoodi täpselt kirjas olla aga keskkonnateenistus & inspektsioon lähtuvad sellest printsiibist.

Siinmail on küll KT & KI igaastane ühisjaht kombeks nn- Inspekteeritakse mõne jahipiirkonna jahti. Kirjutavad endale jahipiirkonna limiidi väliselt põdra või paar siga loa peale. Pärast visatakse loom oma jeebi kasti & sinna ta kaob. Vähemalt paar aastakest tagasi olen ise niimoodi näinud & teiste piirkondade meestega rääkides on nad sellist asja siiamaani teinud. Kuidas täpselt juriidiliselt see loa väljakirjutamine käib ei tea. Arvatavasti küsitakse luba ka kohalike jahimeeste seltsi esimehelt aga mis tal vaesekesel ikka üle jääb- peab head nägu tegema ja lubama. Kuidas sa ikka toitvat kätt hammustad- võidakse paar üllatusvisiiti äkki teha & paberitööst ikka mõne vea võib leida, kui hästi otsida. Niiet heade suhete nimel.......

Võibolla jäi eelmine jutt segaseks- teen lihtsamaks.
Kui sa ei oma vähemalt 5000ha ühes ringpiiris maad saad suuruluki loa osta kohalikult jahiseltsilt vastavalt nende poolt kinnitatud hinnakirjale (kui nad tahavad müüa).

baddmann kirjutas: Ei, keskkonnateenistus ei müü suvalisse kohta suuruluki ega muid lube, vaid ikka jahipiirkonna kasutaja.

BM

Nad ei müü jah aga iseendale saavad nad küll lambist loa välja kirjutada oma piirkonnas. Panevad aga ulukile kuuli kopsu ja lasevad oma inimestele vorstiks teha. Õnneks nad nii eriti tihti ei tee aga korra aastas jahikirg ikka nii suureks läheb. Palk riigiteenistujatel ka nii pisike, et sellest RMKst trofeepulli luba ikka ei osta.

Meite jahiselts pani seeaasta magama mingi 300+ metsanotsut. Kaks laikaomanikku on ja kumbki lasi ikka üle viiekümne põssa. Praegugi igal pool värsked tuhnimised, niiet elus neid ka veel sajakonna ümber peaks olema (optimaalne arv on tegelikult 32-54 siga). Maaomanikud koguaeg tagajalgadel, et tapke kiiremini ja tapke kõik- teevad kurja- teevad kurja. 6 kuud on vist ainult sealiha potist võtta olnud & vorsti. Põhimõtteliselt saab aegajalt poes käidud odavat jahust tehtud keeduvorsti ostmas, et oleks natuke maitselist vaheldust. Oleme küll iga aasta laskenormi täitnud ja alai veel mõnedkümned pealekauba, aga sigadeuputus on ikkagi käes.

Lihtsam ja odavam oleks ikka vist kohalikku jahiseltsi astuda- ühisjahis saab suuri loomi paugutada nii mis tahad. Kohalik jahiselts võib niikuinii sinu maal jahti pidada kui sa ise seal ka paugutada tahad. Seaduse järgi saab jahipidamise oma maal ainult täielikult ära keelata või lubada. St ei saa keelata kõigi loomade va kopra laskmist ja ei tohi öelda, et see mees võib mu maal käia ja too ei tohi või ainult mina ise tohin. Kui endal on oma maa peale väikeuluki luba siis peaks olema jahirendileping seltsiga tehtud & suuruluki loa saab neilt. Äkki ei pea seltsi liikmekski astuma kui raha piisavalt välja köhid