Jääger-online jahindus foorum

Notsuarmastajate vastane retsept:
Võta 3 kg maisi. Mine notsuarmastaja majast paari kilomeetri kaugusele metsa ja hakka notsuarmastaja maja poole liikuma. teele poeta maisiterasid maha. Jõudes maja lähistele loobi viimane kg maisi ühtlaselt aia ümber maha. Oota paar ööd. Notsuarmastaja otsib sind ennast üles ja palub pisarsilmi, et tapa need rõvedad maasonkijad ometi maha.
Nii on katsetatud ja toimis. kuigi eks ta natukene julm vist ole. Aga tösisemalt -kui on ikka JOKK olukord siis on lihtsalt naabrite rahulolematuse vältimiseks lihtsam pukk kuhugi paari km kaugusele vedada ja uuesti püsti panna.

Jah nagu sellel sügisel, kui meri pikalt madal oli ja roostiku servast mudaväljad kuivad siis ainukene lind keda lasta oli oligi siin tikutaja. Laskmiseks peab aga mingit ülipeent haavlit kasutama sest linnu keha ise nagu 2 varblast kokku pandud. Pardihaavlid ei tahtnud hästi maha võtta sest jooksid enamuses mööda. Ise tegin neid nagu väiksemaid linde kõiki- päevakene marinaadis, siis pekiviil niidiga ümber rinna ja grillile. Õllekõrvale väga bro krõbistamine.

Padrunitel vist parim enne kuupäeva pole aga...
Püssirohi ja sütik on keemiliselt aktiivsed ained ja õhuhapnikuga ja veeauruga kokkupuutudes hakkavad nad ajapikku reageerima. Lõhkeaine omadused muutuvad ja seda enamasti ei tea, mis suunas. Vana padrun võib teha ainult sussi või mõnikord hoopis kõvema plahvatuse. Kuuli algkiirus kindlasti muutub mingi % ulatuses ja see hakkab mõjutama täpsemal laskmisel tabamispunkti.
Veneaegsetel padrunitel oli sütikuks ka paukelavhõbe, mis hakkab rauda kiiresti korrodeerima kui peale laskmist ei puhasta hoolikalt.
Kui soovid riskida siis jõudu aga ise küll vana laskemoona võimaluse korral ei usaldaks.

Ise eelistan valgele ja veinile hoopis õlut. Hea prae kõrvale sobib hästi üks liitrike pilsnerit aga kui kuldil jooksuaeg parajasti käsil siis sobiks midagi humalasemat.

rebast põllul nagu muda. eelmine nädal sai kahe pauguga 3 rebast lastud. 40m põllu peale on mul paar seanahka vaiaga kinni löödud ja seal ma nad maiustamas tabasin. 4,5mm kartets võttis esimese pauguga 2 ja teisest rauast sain kolmanda kah kätte. Kahjuks olid 2 neist kärnas ja ainult 1 noor oli korras nahaga.

jahil olles kui kuuled looma raginaga peale tulevat lööb adrenaliinilaksu ikka nii üles, et esimese põdra oleks peaaegu elus laskmata jätnud näpp värises ja süda tagus ning ei suutnud püssi kaitseriivile kuidagi pihta saada.

Mul ei õnnestunud kõiki laske 10 pihta saada, sest laskekatseks anti vana spordikas ja selle päästik oli nii õrnaks viilitud, et pauk kippus enneaegselt lahti minema. Näpp tuli päästikust niikaua eemal hoida kuni sihik oli paigas ja siis esimese naharaku puute peale ta lahti kippus minema. Muidu vahemaa lühidus ja märklehe suurus on naljanumber.

Küsiti, kuidas vene ajal sigade arvukust kontrolliti. Jutt nii nagu äiapapa seda mulle rääkis kuidas 70-80 aastatel meitel sigu kütiti.
Võeti kolhoosist mõni kastiga auto. 5-8 meest ronisid püssidega kasti. esimesed mehed toetasid püssid kabiinile, et kindlam lasta oleks. Pandi täie hooga kolhoosi rukkipõllule kus sead ka päeval magasid ja kastist sõidu pealt, tulede valgel pandi põgenevatele loomadele turmtuld.

Jajah Jorr. Pead ainult väga täpselt vaatama, et lased pardiparve kõige keskmist parti, muidu kui serva pealt lindu tabad lendavad pooled haavlid kasutult minema. Kui aga parve keskele saad on terve parv ühe pauguga maas. siis pole see padruni hind enam midagi nii kallis (üks pauk ja kotitäis linde). Selliste paukudega on aga see viga , et peab hiiglama täpselt laskma. Kui arendaks edasi ja lisaks haavlite keskele sekundaarse lõhkeainelaengu, mis plahvatab teatud maa taha lennanud konteineris........ Krrt siis peaks juba ise kiivri pähe panema, et ise ellu jääks.

Honkomehe probleemidele parimaks lahenduseks oleks vast anda vastav seade mõne 15-18a koolipoisi kätte. Tänapäeva noored on igasugu tehnikavidinate näppimise peale osavamad kui meie kogu raamatutarkusega olla saame.

Erajahimaa? kui alla 5000ha siis ei saa kui aga üle siis saad.
Tegelikult aga kuulub arvatavasti kõnealune maa ikka mõne jahiseltsi maade hulka ja nemad korraldavad ka seal lubade jagamist. Kui kõik paberid korras ja seltsi juhatusega hea läbisaamine siis on võimalik neilt kindlasti ka suurulukilube osta. Kõige kindlam oleks aga ise seltsi liikmeks astuda.

No seal lõuna pool olen ise näinud, et paneelmajade rõdud paksult vobla täis riputatud. Pole see ainult rannaalade komme midagi. Ja varesed kui rändlinnud rändavad ju ka aastaaegade muutudes lõuna põhja suunal.

Vaidleks gepardile vastu.
Siin ranna ääres on juba ajast aega kevadeti soolakala tehtud ja räästaalla kuivama jäetud. siinsed varesed on nipi ära õppinud- panevad kala seinalt pihta ja viivad magedasse vette likku (porilomp või kaevul vetttäis ämber) Paari päeva pärast on sool välja ligunenud & lastakse hea maitsta. Egas linnud lollid ole

Niipalju kui ma põhimõttelisi tasakaalust jutustajaid olen kohanud on esimene liiga tasakaalukas kohtumine loodusega neid paanikasse ajanud. (voodi alt väljatulnud hiir, sigade poolt ülesküntud hoov, kitsede poolt söödud õunapuud, majatrepi ees kriuksuv marutaudis kährik) Jahimehed on tänapäeva egoistlikus maailmas veel üks viimane suurem grupp inimesi kes taipavad metsikute loomade käitumise põhjuseid ja loogikat.
Siiski maa omanikul on seaduse poolt määratud õigused ja neid peab järgima.
Rõhutan siiski veelkord, et kuigi maa kuulub omanikule, siis ulukid sellel maal kuuluvad riigile mitte maaomanikule. Riik on aga nende ulukite "majandamise" õiguse edasi müünud jahimeestele. St maaomanik ei saa kategooriliselt keelata "OMA" põdrapulli tapmist vaid saab keelata jahi pidamise sellele loomale oma maa piires. Loomulikult on mõistlikul kokkuleppel selline teatud loomade hoidmine võimalik.
Imelik tundub aga see, et jahiselts ei näita üles agarust lepingu sõlmimisel. Ise ajame tavaliselt omanikke tikutulega taga ja kui keegi mingitki huvi ilmutab siis teeme lepingu kiirelt ja rõõmuga. enamasti peaks standardlepingu plank kohe võtta olema

Küsimus seaduste poolt küll reguleeritud aga siiski paljutahuline.
1. maaomanik maksab oma maa eest maamaksu ja eeldab, et saab seda "majandada".
2. Jahiselts maksab samas sellesama maatüki eest riigile ressursimaksu ja eeldab, et saab selle eest seal "hobiga tegeleda."
Riik jätab aga peale papi kättesaamist maksumaksjate mõnikord vastandlikud huvid omavahel klaarida. Selleks on jahiselts kohustatud sõlmima iga maaomanikuga lepingu kus peaks kõik omavahelise suhtlemise nüansid peensusteni kirjas olema. Ilma lepingut omamata ei tohiks ükski jahimees maaomaniku maale jahile tulla. (nii ütleb seadus) Tegelikus elus on jahiseltsile riigipoolt antud aga u 10000 ha (keskmiselt) maad ja seal on tavaliselt nii 1000-3000 omanikku proovige ise nendega kiiresti kõiki pooli rahuldavaid lepinguid sõlmida. Eriti kui see leping tundub alguses paljudele NENDE OMANDIÕIGUSE rikkumisena. Jahimehed on kindlasti ka mitte kõige usinamad igapäevaselt lepinguid koostama ja nendega maaomanikke mööda käima. Samas aga on jahimehed ka mitme tule vahel- Riik nõuab ressursimaksu hoolimata sellest, et maaomanik võib seal jahipidamise keelata ja riigi poolt on jahimeestele kehtestatud normid, et mitu looma peab hooaja jooksul vähemalt laskma.
Lp Loghome mis sa arvaksid kui riik seaks sellise piirangu sinu hobile, et peale ruumide üüri pead veel ka näiteks igal aastal oma raha eest etteantud koguses tänavalastele süüa andma (jahimeestel on kohustuslik ulukihoole) ja igal hooajal teatud arvu kordi võistlustel osalema ning seal teatud kohad saavutama (jahimehed peavad täitma etteantud uluki laskenormi). Nende normide mittetäitmisel ootaks sinu klubi alguses suur rahaline trahv ja seejärel oma rendiruumidest ilmajäämine.
Lõppkokkuvõtteks öeldeks on jahimehed suht suure portsu otsa sattunud nõudmisi tuleb igalt poolt ja tasandilt ning neid on raske kiirelt ja kõiki osapooli rahuldavalt täita.
Paluks kõigilt osapooltelt pikka kannatust ja soovi läbirääkida.

PS Mitte et ma norida tahaks aga üksteise hobisid arvustades - pole veel näinud inimest kes kuulist kiiremini jookseks. Üllatusmomendil ja käsitsivõitlusel on kindlasti oma koht aga oleks see nii effektiivne kui osad inimesed arvavad peetaks sõdu ilma püssideta.