Jääger-online jahindus foorum

Feen, siin [/url]http://www.waldu.ee/siledapadrunid.htm[url]on info, et leidub ka 16-kaliibrilist moona (Dupo 25).[/url]

Siin: http://www.postimees.ee/101007/esileht/siseuudised/288454.php jällegi on vastasseisu pisut teisiti kajastatud.

Nu Põhja-Eestis ikka on juba mõnda haneparve märgatud, aga massilisest rändest kõnelda on veel vara.

Saatelõik jättis ikka väga hea mulje jahimeestest meedias senikirjeldatu kõrval - nagu päikesekiire välgatus tumedate pilvede vahelt.

Olen ka tähele pannud, et pisikese külmaga põdrad mõnikord lausa "grupiseksi" harrastavad. Lugesin kord minevikuajastul oktoobri algul kitsejahil viibides jaheda õhtu hämariku algul põllul läbi udu seal asuvate põtrade hulgaks kaheksa isendit. Taamal kostus veel "kaigaste" kolinat, aga neid elukaid ma läbi udu kahjuks ei näinud.

Jaht Taagepera-kandis on küll huvitav teema. Paraku on sedasi, et faasaneid seal enam keegi ei kasvata (lähim kasvatus on Võitlal Suure-Jaani lähedal).

Jaa, selle testi põhjal otsustades on kõik joodikud.

Olen kasutanud 40-liitrist keedupotti ja sarvede fooliumiga katmise nippi. Enne keetma asumist lõikasin kolju ikka parajasse mõõtu ja keerasin ka sarvede alumised otsad fooliumisse, et potist tõusev aur neid ei pleegitaks. Seejärel voltisin fooliumi potile asetatud sarvede-kolju (sarved toetusid poti servadele, potti jäi vaid koljuosa) ümber nii, et aur pääses vaid koljut termiliselt mõjutama.

Ilvese jälje suuruse põhjal tema sugu määrata on juba hirumantia kõrgeim klass - ka väga kogenud küttidel ei õnnestu jälje suuruse põhjal looma soo märamine. Tihti on raske isegi seda otsustada, kas tegemist kutsikaohtu või vana isendiga.

Vana sokk kirjutas

Ehk oli veel vana barssi see on küll äkilisem ja kogus grammides ka väiksem kui sokoli rohul,mõni mees on jäänud raudadest ilma kui valas padrunisse sokoli dosaatoriga sama koguse barsi rohtu.

Selgituseks niipalju, et püssirohupakendi juures oleva juhise kohaselt laetakse Bars püssirohtu 12 kl sileraudse padrunisse 2,4 g, Sokolit aga 2,2 g. Seega ei pea paika väide, et Bars püssirohu kogus grammides väiksem on. See, et Sokoli rohu kogusele reguleeritud dosaatoriga padruneid laadides Bars püssirohu mõõtmisel padrunisse topeltkogus rohtu satub on õige, sest Barsi erikaal on Sokoli omast peaaegu kaks korda suurem.

Jahiterjeri pidamine korteris on praktikas edukalt järele proovitud. Seega julgen kinnitada, et jahiterjeri pidamine korteris on võimalik.

Kas Kapil on ka mingi parem põhjendus, mille põhjal ta arvab loa hilisemad realiseerijad salakütid olevat? See, et kellegi arvates peaks kitse olema võimalik tabada ühe kuu jooksul, on nõrgavõitu argument. Kuivõrd lubade saamine on eelmise riigikorra aegsega võrreldes praegu tunduvalt lihtsam, siis loogika kohaselt peaks seaduslik jaht olema (vahelejäämise) riskivabam kui salaküttimine. Professionaalse kretinismi ilminguid on märgata selle “lihtsalt igaks juhuks lubade kehtivusaja lühendamise” puhul.

Tubakatoote põlemislõhna ulukeidpeletavat toimet ei ole seni täheldanud, kuid eelnimetatud toodete läitmise tegevus on küll vastavat mõju avaldanud. Kord hundijahil jäi sõbral võsavillem tabamata, sest kibe suitsuisu tuli peale. Ja kui lipuringi siseküljel passiv kütt parasjagu süttinud tiku endale nina alla tõstis, siis nägi kuidas susi ühe põõsa alt vastu vahtis ja aeglaselt tagurpidi taganes. Küti välkkiire püssikrabamine tekitas ka hundil teatud lihaste kiirema tegutsemise, ja läinud ta oligi. Seega on suitsumeestel mõistlik kohe jahi algul läita piisavalt pikka aega tossav vahend, et jahi ajal ei tuleks sagimist, mis ettevaatlikumaid ulukeid võib peletada.

Aga rebase-, sea-, ja põdrajahil suitsetab eelnimetatud sõber ikka üsna ohtralt ning ei saa kurta, et talle loomad peale ei tule.

Sõber nülgis kord haiguskahtlast rebast (ei tea mis tõbe ta kahtlustas) kummikindaid kasutades. Esikäppade kallal nokitsedes aga torkas väitsega kogemata endale ka korra nina otsa nii, et tekkinud kriimustusest ikka pisut verd immitses. Seejärel võttis ta kindad käest ja jätkas tööd juba paljakäsi. Peale seda juhtumit oli sõber mõnda aega pisut ärevam kui tavaliselt, kuid asjatundjatega konsulteerimise järel see ärevus möödus ja sõber meenutab seda õpetlikku juhtumit aeg-ajalt tänapäevalgi. Risk pidada küll mõnikord tänuväärne asi olema, kuid "kahtlaste" ulukite puhul võiks nülgimistegevuse siiski ära jätta.

Mis puutub aga kärntõppe, siis see peaks inimesele nakkuma küll. Paar meie sektsiooni meest olevat selle tõve saanud väidetavalt kärntõbiseid rebaseid nülgides (luhu juhtus juba 25 aastat tagasi). Haigus polevat muud teinud kui ainult sügelenud hirmsasti, nii et pidevalt sundis kratsima.

karu südametunnistus ning