Jääger-online jahindus foorum

No tasakaalustamise mõttes võiks veel lisada, et ka terjeri tagant põdra laskmisest pole nagu suurt midagi kuulda olnud...

Norma hülsiga laetud padrunite puhul mõne Tikka T3 püssi lukk millegipärast ei sulgu jah (samal teemal: http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/viewtopic.php?f=25&t=4649), kuigi hülsside kalibreerimisel ja laadimisel on riistad ning seadistused ja töövõtted samad. Põhjusele ei ole veel jälile saanud (õieti põle viitsind põhjalikult otsida).

kakuke kirjutas:

Kolevoll kirjutas:Illustreerimiseks üks lugu metskitsede näitel:
Oktoobri algul tegin endale selgeks põllud, kus kitse rohkem näha, et siis sügisese puhkuse ajal kenasti jahil käia. Kui puhkus juba käes oli, siis põgenesid kitsed juba kaugelt autot märgates. ...

Ei saa nagu probleemist aru. Kui lasta oleks tahtunud siis oleks mõistlik olnud eemal autost väljuda, kus polnud nende nägemisulatuses ja ligi hiilida. Kitsele ikka väga lihtne ligi hiilida. On kohti, kus loomad hullult autot kardavad ja kohti, kus vaat, et sõida otsa, aga teelt ära ei lähe.

Eh, Kakuke, tegemist ei ole viitega mingile kitsede tabamise probleemile vaid autost tulistamise mõjule.

Metslane kirjutas:Minu arusaam, miks mootorsõidukilt laskmine on keelatud. Esiteks loom ei karda praegu autot, kui tekib piisav hulk loomi, keda on autokatuselt mõõda lastud, siis hakkava ka nad autot kartma. See tähendab, et loom võib üsna kergelt sattuda paanikasse autot nähes.

Metslane on asjaloo kenasti lahti seletanud. Soomlased on oma normide loomisel selle auto+tulistamine seose hästi arvesse võtnud, millest võiks ka ehk meil juhinduma hakata. Illustreerimiseks üks lugu metskitsede näitel:
Oktoobri algul tegin endale selgeks põllud, kus kitse rohkem näha, et siis sügisese puhkuse ajal kenasti jahil käia. Kui puhkus juba käes oli, siis põgenesid kitsed juba kaugelt autot märgates. Nagu kolleegide jutust selgus, oli meie kanti tekkinud keegi asjaarmastaja-autosttulistaja, kelle tegevuse tulemusena ka paar kitsekorjust leidsime. Kahjuks ei ole me suutnud veel selle asjaarmastaja isikut kindlaks teha, aga mõned kahtlused juba on tekkinud.
Teine näide metssigadega:
Istusime sõbraga hernepõllul pukkide otsas sigu ootamas. Oli juba üsna pime kui sead tulid põllule, aga jäid laskmiseks pisut kaugevõitu kohale kohaliku tähtsusega kruusatee servas. Ootasime, et seakesed meie jaoks paremale positsioonile jõuaks, kuni lähenes üks sõiduauto. Kui sõiduauto sigadele lähemale jõudis, panid viimased üle tee metsa poole punuma ning autost põrutati tulede valgel sigadele paar pauku. See viimane seletab ka asjaolu, miks sead sealsetel põldudel viibides koledasti möödasõitvaid autosid pelgavad (panevad põllult putku juba 300 m kaugusel oleva auto puhul).

Vot see pukist koera laskmine summutiga seal põhjanaabrite juures on minu jaoks juba midagi uut.

Hunte on sel hooajal juba lastud jõudsalt. Minu teada tabati Taeblas 23.11.2008 neli hunti, kellest kolme karv olnud ebatavalist värvi.

Jaa, pigem siis juba kohe põdralõks valida.

See, et lihatööstusest saad vorsti sinna viidud lihakkogusest vähem, on juba vana tõde (nõukaaegne jäänuk e töölised tahavad ka elada). Viljandi lähedal olid meil sel teemal mõned aastad tagasi "vorstmeistritega" ka mõned lahkarvamused. Olen kodus ise üsna palju vorsti teinud ja valmistoodangut olen saanud ikka kogu lihakogusega (metsloomaliha+pekk) võrdelises osas. Vorsti valmistamisel lisatakse lihamassile veel igasugu lisaaineid vastavalt retseptile (nt soola kuni 3%, pipar, suhkur, tärklis, juust, vesi, jne), mis vorstisegu mahtu veelgi suurendavad, mitte ei vähenda. Tõsi on küll see, et ahjust välja võetud vorsti mass (kaal) on umbes 10% võrra väiksem kui ahju pandud vorstil, ent ikkagi võrdeline algse lihakogusega (massi langemine vorsti töötlemisel tuleb vorstimassile lisatud vee aurumisest).
Kui vorsti antakse tööstusest tellijale vähem kui sinna viidud metsloomaliha ja veel selgitatakse, et nii peabki olema, siis on tegemist vanast nõukaajast tuntud "loomuliku kaoga".

Sigadele esimene lumi ei meeldi jah. Seevastu jänesed teevad esimese lumega ohtralt jälgi.

Kaldun arvama, et see karu mõju suurulukite läheduses viibimisele on umbes 50/50 osakaaluga - igatahes mingiks kindlaks reegliks see küll kujunenud pole, et suurulukid karu läheduse puhul kaugemale kolivad.

Kõhupiirkonna töötlemise osas tuleb igatahes nentida, et "õppind mehed, head riistad".

Kasside ja kajakate osas jään vastuse võlgu, tuvide (ja ka hakkide) hävitamist eelmise riigikorra ajal asulates aga korraldati küll. Rajoonilehes avaldati teade, et mingis asulas lastakse tuvisid ja hakke teatud kuupäeval kindlal ajavahemikul. Jahimehed osalesid sellisel hävitamisüritusel ühiskondlikus korras - relvad ja laskemoon olid jahimehe poolt. Et asi ei areneks stiihiliselt, tekkis kuidagi ka mingi brigadiri moodi jahimees (ei teagi, kas linnavalitsuse elik täitevkomitee poolt soositud isik), kes pisut ametlikuma näoga kui teised ja manitses jahimehi ohutustehnika mõttes ettevaatlikkusele ning ka lastud lindude kokkukorjamisele ja prügikasti toimetamisele. Paugutamine lõppes üsna kiirelt, sest linnud taipasid, et asulast tuleb eemale hoida ja nii polnudki paari tunni jooksul neid näha. Selline hävitamine toimus üldiselt tööpäeviti ja hommikupoolsel ajal ning väga harva sagedusega (kord või ka paar aastas).

No hani lendab juba päris kenasti, seda oli eriti märgata eile öösel - kell 22.00-01.00 (olin täiskuuvalgel seajahil) oli taevas hanekisa täis ja täna hommikul kell 6.45 oli jälle paari parve liikvumist näha.

honkomees kirjutas:See midagi kollimaatori tüüpi! Kollimaator mul sileda peal, aga nägemine sihuke, et 50m ei loe ilma suurenduseta põdral sarvi ära Seepärast ajuslaskmiseks kah ikka lageda servapeale mingi 4x suurenduse võimalust vaja, ja kui päris padrikus siis ühekordsega.

Oot-oot, paistab, et Honkomees pajatab siledaraudsest, mille puhul kuuli langemine on 100m distantsil juba tähelepanu vääriv teema küll.

Terashaavel kahjustab saekaatrit? No palju seda veelinnujahti siis metsas ikka peetakse, et 4mm haavel materjali saagivale tehnikale ohtlikuks muutuks?