Jääger-online jahindus foorum

Väitsega suunas "umbes kõrva taha" susates on ju võimalik arterit tabada küll. Korrektsuse huvides vajaks märkimist, kui kaugele kõrvast see torge teha. Asub ju ka sea saba "kusagil kõrvade taga" (või üritab keegi arvata, et see asub kõrvade ees ) ning sinnakanti torgates siga selle torke tõttu küll hinge ei tohiks heita. Vahetult kõrva taha susates aju tabamine on aga väga kahtlane kui just tegemist ei ole pika ja tugeva naaskliga.

Tallinnas nägin täna üht keskmise suurusega hanekarja Rocca Al Mare kohal Naissaare suunas lendamas. Hanede kohtamine sisemaal ei tohiks enam mägede taga olla.

No Läti puhul võiks kõne alla tulla Turaida loss.

kult kirjutas:

Teesoo laskurklubi kirjutas:Hea varjant oleks katset teha nii, et katse oleks igal aastal ja üks aasta lased siga, teisel aastal põtra. Põdra tabamine on suurm kunst, kui sea tabamine 35m pealt. Laskekatse toimib ideaalselt, vist ainult Valgamaal, kus on komisjon kohal ja kord karm, lased kaks nulli ja aidaa rivilõppu uuele katsele või tee trenni ja tule järgmine kord.

No siis on ikka teil kord käest ,kui kahe nulliga katse tehtud saab ! Eriti ei usu ,et kuskil sellist hinnaalandust saab!

Kult, pisike parandus - viidati sellele, et kahe nulli korral on tegemist läbikukkumise, mitte katse sooritatuks lugemisega.

Hundid annavad endist märku: http://ilm.postimees.ee/?id=30421
Positiivne ilming on see, et talumees ei hala ning võtab ka ise midagi ette oma vara kaitseks.

Tabamisalade läbimõõtudest saab ülevaate alljärgnevast võistlusmääruste väljavõttest.

Täiskaliibrilisest vintrelvast seisvatele ulukisiluettidele laskmine 100/50 m distantsilt (VSS)

1.5 Märklehtede mõõtmed ja tabamisalad (DJV märklehtede alusel).
- Metssiga (seisev) viie tabamisalaga. Tabamisalad 10-9-8 ringikujulised, diameeter vastavalt 10cm, 17,5cm ja 25,2cm, tabamisalad väärtusega 3-1 erikujulised.
- Metskits (seisev) viie tabamisalaga. Tabamisalad 10-9-8 ringikujulised, diameeter vastavalt 9,5cm, 14,5cm ja 19,5cm, tabamisalad väärtusega 3-1 erikujulised.
- Mägilammas (seisev) viie tabamisalaga. Tabamisalad 10-9-8 ringikujulised, diameeter vastavalt 10cm, 16,5cm ja 23cm, tabamisalad 3-1 erikujulised.
- Rebane (istuv) viie tabamisalaga. Tabamisalad 10-9-8 ringikujulised, diameeter vastavalt 9cm, 13cm ja 17cm, tabamisalad väärtusega 3-1 erikujulised.

No kas siis tõesti ei tea keegi soovitada mõnd kena jahitarvete kauplust Helsingis?

Krt, Kakuke juba vastuse ära andnud...

Kalibreerimise veaks ei julgeks kirjeldatud sümptomeid lugeda. Hiljuti laadisin sõbrale tiirus laskmiseks portsu 308 kaliiber padruneid Lapua HP Cutting Edge 6,5 g kuuliga Norma hülssidesse. Sõbral relva (Wheatherby) laadimisega probleeme ei olnud. Kui nüüd teine sõber, kellel on Tikka T-3, proovis eelnimetatud padruneid oma relvast lasta, siis ei läinud ka lukk laadimisel kinni. Seejärel pakkusin Tikka omanikule Sako FMJ 8,0 g kuuliga laetud padrunit (hülss ka Sako oma), mis luku sulgemisel mingit takistust ei avaldanud. Seega lubab eeltoodu arvata küll, et teatud kuulide ja/või hülsside kasutamine padruni koostamisel võib tekitada objekti, mis ei pruugi läbimõõdult iga relva luku jaoks olla vastuvõetav.
Katsun korraldada nii, et sõber teostaks Lapua HP Cutting Edge kuuliga laetud padruni ning mõne Norma vabrikus laetud padruni diameetri mõõtmise, et siis neid andmeid võrrelda.

MÕÕTMISTEST:
Laetud padruni hülisikaela diameetri mõõtmised on mikromeetri abil tehtud. Mõõtmised sooritati eelnimetatud Lapua kuuliga laetud padrunil ning Norma vabrikus Vulkan kuuliga laetud padrunil (mõlemad 308). Lapua kuuliga padruni hülsikaela läbimõõt oli 8,490 mm, Vulkan kuuliga padrunil aga 8,495 mm. Seega ei leidnud kinnitust kahtlus normaalsest jämedama diameetriga padruni moodustumisest amatöristlikul laadimisel, juhul kui kombineeritakse erinevate tootjate komponente.

Kuivõrd luku sulgumine oli takistatud vaid konkreetsete kuulidega laetud padrunite korral ning, et mõned kahtlused luku sulgumise põhjuste osas on veel, siis põhjuste otsingud jätkuvad.

Sigu on nähtud ja ka saagiks saadud tänavu. Põllule tulemise täpset aega ei julge pakkuda, kuid juba kella 18 paiku on elukaid eelmise aasta rapsist koristamise järel sööti jäetud põllul tegutsemas nähtud.

Kakukese viidatud uudis on saadaval ka eestikeelsena:
http://www.elu24.ee/?id=17028

No küllap ikka veepelgus oli see haigus, mis linnukese veest paati ajas kuivemat kohta otsima...

Pole küll kuulus teadmamees, aga ise tegin esialgse katsetuse 0,4 mm vahedega ning seejärel kui toimus märgatav muutus tabamuste tiheduses, lühendasin 0,2 mm-le. Ehk sa, Kirp, saad seda infot ära kasutada. Põnev oli katsetuste juures see, et Sierra kuuli puhul 1 mm COL muutusega kaasnes tabamispunkti nihkumine märklehel 35 cm võrra 100M distantsil (308 kaliiber IŽ18).

Vot seda ei tea, kuskohas Tartus suuruluki jahiks lube jagatakse, aga eelmise laupäeva õhtul õnnestus mul enda seltsi esimehe poolt välja kirjutatud loa alusel üks sigudik värskelt külvatud hernepõllult tabada. Oli põllul neid elukaid üksikult ja ka karjas (täpsemini küll üks kari ning teises põllu servas ka üksik kuldike). Ning juba teatas ka üks talumees, et sead õhtuti tema maja juures kartulipõllul endale sigaduste korraldamist lubavad kartulivagude vahel, mis majanduskasvule pärssivat mõju pidavat avaldama. Eks praegu veel alles tärkavatel põldudel askeldavad sead on juba kaugelt märgatavad, mistõttu ka jahipidamine neile suhteliselt lihtne.

Peris kenaste olen hakkama saanud 8,0 g Sako Gameheadi (308 win) kasutamisega. 9,7 g kuuli hindan kitsele-sokule pisut karmivõitu olevaks.