Jääger-online jahindus foorum

Kas keegi teab kedagi, kellelt võiks saada saksa jahiterjeri kutsika?

Olen plekkkarpides konserve kuumutanud kiirkeetjas ehk survepotis ja tulemusel märgatavat vahet autoklaaviga võrreldes ei ole. Kiirkeetja puhul on oluline enne konservitamist kindlaks teha surveklapi rakendumise temperatuur, et hiljem konserveerimise käigus seda piiri mitte ületada. Kiirkeetjasse mahub mul 6 tk 350g plekkkarpe, mida olen kuumutanud 104-110 kraadi piires 75-90 minutit. Seejärel olen lasknud kiirkeetjal jahtuda vähemalt 90 kraadini ja siis konservid välja võtnud. Kuumutamisel temperatuuri ühtlasena hoidmiseks olen potile kohvikannusoojendaja sarnase polstri ümber sättinud ning metalli vastu termomeetri seadnud. Surveklapp peab polstrist vaba olema!!

No arenguruumi paistab kõvasti olevat. Nt MTÜ Eesti Närilised, Eesti Paelussid, Eesti sääsed.....

Kuivõrd suurulukijaht on peagi kõigile elukatele võimalik, siis tunnen huvi, et kas kellelgi on kogemusi Brenneke 308 Win TUG Nature 9,5g kuuliga? Kuidas see tabamuse korral toimib ning kas lõhub hullult?

Sel aastal pole veel ise katsetanud, kuivõrd asurkond sai tagasihoidlikuks kärbitud, aga lootust ei tasu maha matta...
http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=28337

Kasutusjuhendis peaks vist selle asjus mingi seletus olema. Ühe teise tootja valmistatud seadme juhendis selgitati märja/kuiva režiimi osas seda, et märja korral toimub koti sulgemine, ehk kinnikeevitamine pisut pikemalt kui kuiva korral.

Selline lugu on avaldatud: https://maaelu.postimees.ee/6861582/vallavanem-kutsub-ministreid-ja-riigikogu-liikmeid-appi-huntidega-sodima

Niisugune põnev uudis on avaldatud:
https://parnu.postimees.ee/6818712/keskkonnaagentuur-jalgmisseadmega-hunte-on-keelatud-kuttida

Asjad arenevad...
https://virumaateataja.postimees.ee/6565756/voika-veretoo-sooritajate-tabamiseks-valja-pandud-preemia-toimis?_ga=2.93261789.1500840680.1554658100-467447803.1551732046

Selline intrigeeriv teema ajakirjanduses
https://lemmik.postimees.ee/4409177/kohtla-jarvel-avastati-prugikottidest-nelja-looma-nulitud-surnukehad
tekitab küsimuse, et kas nüüd on oodata nõiajahti...

Kohtla-Järvel avastati prügikottidest nelja looma nülitud surnukehad

Esmaspäeval 12. veebruaril kell 15.30 tehti Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) infoliinile telefonikõne, milles teatati, et Kohtla-Järvelt on leitud nelja nülitud, tükeldatud ja prügikottidesse topitud looma korjused.

Teatajale tundus esialgu, et tegemist on kolme koeraga, kuid peagi selgus, et kotis ei pruukinud olla mitte koerte, vaid mõne metslooma jäänused. Looma liigi tuvastamiseks pöördus ELS mitme spetsialisti poole ja pidas nõu ka loomakorjuste transportijatega.

Olenemata looma liigist võib tegu olla siiski väärkohtlemisega või seaduserikkumisega. «Leitud loomi on nülitud ja lõigatud terava esemega. Samuti on loomade juurest leitud mitmeid paare siniseid kummikindaid. Tundub, et keegi on loomad tapnud, koorinud neilt seljast kasuka ja seejärel korjused lihtsalt veidi kõrvalisemasse kohta prügikottides ära visanud,» kommenteeris ELSi otsese abistamise juht Margit Midro.

Juhtumi lahendamiseks võttis Midro ühendust Politsei- ja Piirivalveametiga. Politsei on algatanud kriminaalmenetluse karistusseadustiku paragrahvi 264 järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist. «12. veebruaril leiti Kohtla-Järvel Turu tänaval nelja looma surnukehad. Politsei alustas juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks kriminaalmenetlust Karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist,» kinnitas politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Kerttu Krall.
Loomaliigi tuvastamine on esmatähtis

«Kõigepealt tuleb tuvastada, mis loomadega on tegemist ning mis on nende surma põhjus. Vastavalt loomakaitseseadusele on loom imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu, olgu ta siis kodustatud või kodustamata. Kriminaalmenetluslikus mõttes ei oma tähtsust, kas tegemist on mets- või koduloomaga,» täpsustas Krall ja lisas, et kõik täpsemad asjaolud selguvad alustatud kriminaalmenetluse käigus.

Loomakaitseseaduse §4 lg 1 on märgitud, et looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.

Tõenäoliselt on tegu kährikute ja nugisega

ELS palus loomakorjuste pilte analüüsida Eesti Metsloomaühingul, kelle ülesandeks on selgitada milliste loomadega on tegu. «Eesti Metsloomaühing ei võta antud asjas info vähesuse tõttu lõplikku seisukohta. Konsulteerides jahimeestega võib foto järgi oletada, et tegemist võib olla kolme kährikuga ning ühe metsnugisega,» kommenteeris Eesti Metsloomaühingu esindaja.

«Korjuste seisukorda võib selgitada see, et pea on võetud ilmselt trofeeks või Veterinaarametiga lepingu täitmiseks marutaudi uuringutel. Nahad pargitakse ning lähevad kasutusse. Täpse hinnangu saab anda käppade ja koljukuju järgi. Mis oludel loomakorjused sinna on sattunud ei hakka ühing spekuleerima, seda selgitab loodetavalt alustatud uurimine.» ELS võttis ühendust ka topisemeistriga, kes kinnitas, et korjused on oskamatult nülitud ja tegemist on arvatavasti kährikute või metsnugisega.

Pärast ELS-i esmast üleskutset juhtunu kohta rohkem informatsiooni selgus, et loomade surnukehad olid esmakordselt avastatud 11. jaanuaril, ent leidja ei andnud sellest teada. ELS palub jätkuvalt inimestelt igasuguseid vihjeid, mis võiksid juhtumi lahendamisele kaasa aidata. Infot oodatakse aadressile info@loomakaitse.ee või telefonil 526 7117.

Veri ja tatt, mida siia vahepeal pisut tilkuma tõotas hakata, on nüüd jällegi ära kuivanud.
Aga mis juhtuks kui hundijahimajanduse asjus rahulolematuse väljendamiseks suudaks kõik jahimehed solidaarselt boikoteerida hundijahti järgmise kahe aasta vältel?
Kui nüüd verd ja tatti ei tule, siis ehk seeni või seemneid ikke pisut pudeneb?

Pärnu Postimees annab teada, et varasematel aastatel on meri rannale kandnud metsseakorjuseid, mida sel aastal pole veel juhtunud (http://parnu.postimees.ee/3669819/randadest-on-sel-kevadel-leitud-uheksa-surnud-huljest). Selle põhjuseks võiks vist SAKi pidada.

Andrus, kaua sa nende säärevarjudega juba käinud oled ka ? Olen samasorti asjale silma heitnud, kuid ostma veel ei hakanud.

Kas kellelgi on kogemusi http://www.laiguline.ee poest tellimisega ? Veebist leitud mõne aasta tagustest mõtteavaldustest lähtuvalt ongi huvi, kui libedalt sealt tellitud kauba tarnimine sujub.

MLP kirjutas:

andrus kirjutas:Aga ikka ei vastata küsimusele miks te põdra ja seajahis eetilised pole? Mis te sinna jahti ronite? Või lasete ainult pulle ja kulte?

Hissandjumal! Ärge nüüd hakake propageerima ainult pullide-kultide küttimist, muidu sekkub protsessi veel ka soovolinik...