Jääger-online jahindus foorum

Vahe võib tekkida pikematel distantsidel laskmisega. 62cm raud annab kuulile natuke suurema algkiiruse, seega on kuuli kukkumise kaar kauge maa tagant väiksem. 100-200m suurt vahet ei tohiks olla. Oleneb muidugi ka kaliibrist.
Ise vahetasin just oma 56cm rauaga Sako Forester'i uue 51cm Sako S20 vastu (.308). Relv on 269g summutiga hästi tasakaalus ja tänu reguleeritavale kabale istub hästi õlas. Seni jahil kasutades olen väga rahul. Kevadel saab hakata tiirus ka proovima.

Foorum suht tühjaks jäänud, kirjutan siis lihtsalt teema jätkuks oma kogemusi edasi.

Eelmisest postitusest on nüüd üle kahe-poole aasta möödas. Viking Villrein GTX saabastega sain sõbraks küll. BOA süsteem meeldis väga. Kiire ja mugav jalga panna ning ära võtta. Jalas olid kerged väga mugavad, selle poolest mul ühed parimad saapad. AGA... kuu aega tagasi tulid talla ääred mõlemal saapal liimist lahti. Vaatasin e-poodides ringi, seda mudelit mõnel müüjal veel oli laojäägina. Kuskil hakkas silma ka uus mudel mille kirjelduses toodi välja, et nüüd vastupidavam kui eelmine mudel. Otsustasin siiski sellest brändist loobuda.

Mul oli tegelikult juba ammu mõte osta endale Meindl Dovre saapad. Käisin neid ka proovimas aga minu jala jaoks olid natuke liiga jäigad. Käies pidid küll jutu järgi pehmemaks minema aga ma tahtsin veel ringi vaadata.

Motonetist leidsin uue mudeli Irish Setter Elk Tracker XD 10" saapad. Proovisin jalga ka paksude sokkidega ja olin üsna ruttu kassas.
Jalas istuvad hästi, natuke pehmemad kui Meindli saapad. Mudel on laia liistuga, ei pea numbri võrra suuremat ostma, et talvel lisasokkidega pigistama ei hakkaks. Meeldis see, et pealiskiht on täisnahast ilma võrkriideta. Paeltesüsteem võimaldab laba ja sääreosa erineva pingsusega kinni tõmmata. Kõige suuremat kindlust sisaldas nende saabaste puhul õmmeldud tallad.

Praeguseks olen 3 nädalat juba jõudnud metsas trampida. Olgugi, et Vikingid olid jalas natuke mugavamad, olen uute Irish Setteritega väga rahul. Esimene kord sidusin paelad natuke halvasti, jätsin alumise osa liiga lõdvaks ja ülevalt liiga pingule. Siis oli tunda, et jalg natuke loksus sees.
Eks hakkame siis nüüd uuesti aastaid lugema, kas jõuan ära kanda, või pärandan edasi.

Väike nõuanne akude tervise seisukohalt. Liitiumakusid on soovitatav pikemaajalisel säilitamisel hoida poole laetusastmega. Täislaetuna toimuvad akus mingid mikroprotsessid ja gaaside eraldumine. Seepärast on näiteks drooniakud ehitatud nii, et mikroprotsessor kontrollib aku kasutamist. Kui aku täis laadida ja panna seisma, siis 10-14 päeva pärast laeb aku ennast ise tühjaks poole laetuse peale.
See ei ole küll mingi imenipp, aga aitab hoida akude eluiga. Olenevalt akus sisalduvate elementide arvust on keskmised pinged 3.7V, 7.4V, 11.1V jne.

Kui liitumaku seistes ise tühjeneb, on akul mingi probleem või on mingi tarbimine taga. Liitiumakudel puudub mäluefekt ja isetühjenemine on minimaalne.

Ma küll täpselt ei tea mitme elemendiga TC610 aku on, eeldan et kahega (7,4V). Olen mõned raadiosaatjate akud suutnud ka ellu äratada. Tavaliselt on nii, et üks element on ok aga teine on tühjaks jooksnud. Selle tuvastamiseks oleks vaja siis aku korpus laiali lammutada ja lapikelementide pinged testriga üle mõõta. Mõõta tuleks otse elemendi klemmidelt, mitte sees oleva elektoonika küljest. Kui selgub, et 1 element on norm pingega ja teine mitte, siis võib lühiajaliselt 4-5V -ga probleemset elementi laadida (jälgida tuleb, et aku temperatuur ei tõuseks oluliselt). Kui kummalgi elemendil on üle 2.5V sees, siis peaks raadiosaatja enda akulaadija ka juba laadimisega hakkama saama. Ja see aku võib edaspidi veel pikalt töötada.

Eks probleeme võib juhtuda iga margiga. Endal on kogemust Baofeng jaamadega ligi 12a, mõned akujuhtumid on ka selle aja jooksul mõnel mehel ette tulnud. Uus aku maksab 20€ mitte 70€ nagu mõni aku.

Kui keegi soomest organiseerib, siis on hästi saadud (hinnad on muidugi kõvasti tõusnud). Hetkel on hullem lugu aga sütikute saadavusega.

No sel juhul peaks nende seadetega töötama. Just eile seadistasin kahele kaamerale mms-i
APN: mms.emt.ee
MMSC: http://mms.emt.ee/servlets/mms
Puhverserver (Gateway): 217.71.32.82
MMS port: 8080

saaja (recipient): sinu tel nr

Kui saadad gmail-i kontot kasutades, siis juuni algusest muutusid gmaili turvanõuded. Kas sellega oled kursis?
Kontol peab olema sisse lülitatud 2-astmeline autentimine, peale seda on võimalik genereerida lingi “Rakenduste paroolid” alt kaamera jaoks uus 16-kohalne parool.

Telia Super kõnekaarti saab ka laadida ilma kaamera juurde minemata. Võimalik laadida 1€ ja selle eest saab 250MB netti. Selleks kannad kaardile 1€ raha ja siis "app-i" siseselt ostad kaardil oleva raha eest 250MB andmemahtu. Korra 6-e kuu jooksul on vaja laadida ka vähemalt 3€, et pikendada kõnekaardi kehtivust. 3€ laadimisel saab boonusena 1GB netti (1-ks kuuks) ja 3€ jääb veel järgmisteks andmemahu ostudeks järgi. Siin on aga konks selles, et kui 1 kuu on möödas, ja sul ei ole meeles kohe andmemahtu juurde osta, siis kulub kaardil olev raha kohe ära tänu kallile "tavatariifile".
Lepinguliste pakettide hinnad on igaühel individuaalsed ja ei saa konkreetset parimat välja tuua. Kui sul näiteks "perepaketis" jääb netimahtu üle, saad võibolla täiesti tasuta ühe numbri juurde.

smtasku kirjutas:Nüüd sai teine talv käidud Irish Setter Tamarac 800g Thinsulate™ saabastega. Ei ole siiani ühtegi etteheidet veel. Nahka olen regulaarselt määrinud Mink Oil-ga.
Saapad on kerged ja soojad, vett peavad ilusti.

Nüüd siis peale 11a jahil käimist sain oma Setterid puhkusele saata. Ühel saapal talla ja naha õmbluse kohas tuli tükk välja. Saapad teenisid hästi. Üksikud sammud läbi vee ei olnud ka lõpus mingi probleem, pikemalt vees, lörtsis või märjas rohus käies imbus ikka seest niiskeks.

Seda mudelit enam ei toodeta. Sai nüüd tellitud Viking VILLREIN II Boa GTX saapad, eks näis kuidas sõbraks saame.

On ette tulnud juhtumeid, kus kaamera tunneb mälukaardi ära ja salvestab sellele, kuid pilti ära ei saada. Peale mälukaardi vahetamist aga kõik toimib. Loogika täielikult puudub aga nii on juhtunud. Osad kaamerad ei salli uusi "kiireid" mälukaarte ja mõned kaamerad tahavad väiksema mahuga kaarte. Proovi erinevaid kaarte, kui on võimalik. Kas võtsid Super kaardil PIN-i küsimise ka maha ja aktiveerisid proovikõnega?

Kuskil 50m. Need mis võsa taga liikusid, olid umbes 80m

Olen metsas proovinud Xeye E3PRO mudelit see on sarnaste andmetega kui LYNX PRO LH 15. Teeb oma töö ära.

Endale soetasin ka siiski Pulsar Axion XM30S, pilt on umbes sama eelnimetatutega (kõrvuti ei saanud võrrelda). Axion XM30S plussid eelnimetatutega on kindlasti väiksemad gabariidid (mahub ilusti taskusse) ja vahetatavad akud. Võtsin kohe igaks juhuks ühe lisaaku juurde. Saad panna ühe aku näiteks autosse laadima, teisega jalutad ringi. Soojuskaameraga avaneb teine maailm nii öösel, kui päeval. Isegi päeval leiad looma kiiremini üles. Kaugelt on võimalik eristada ainult karvaseid sarvi (veri kütab need soojaks), puhtaid sarvi on võimalik natuke näha ainult lähedalt.

Kui rahakott võimaldab, siis võib muidugi ka Pulsar Helioni mudelite poole vaadata, nendel on juba suuremad sensorid, mis võimaldavad täpsemat soojuserinevust mõõta.

Edit: Käisin õhtul metsas ja sain mõned noored hirvepullid pildile.
https://youtu.be/lkm9FD_bREs

Kellamees kirjutas:Kogu sellest ajavitest tulenevat rõõmu saab võrreda hea ilukirjanduse lugemisega, praktiline väärtus väike, ent ülimalt rahuldust pakkuv. ... ja lisaks kõigele ei välista see mingil moel väikest käraka panemist.

Võta kaamera kätte ja löö küljega vastu saapa kanda. Nagu siin juba varasemalt kirjutatud, on probleem selles, et see infrapuna filter kipub kinni jääma. Selle koputusega saab selle vahest uuesti tööle. Kui see ei aita, siis on variant see ära vahetada. Vahest on olnud probleemiks ka fotodiood ehk valgusandur. Kui see ei tunne enam ära, et päev on käes, siis ta ei liiguta seda objektiivi "klappi" ka enam ja kaamera jääbki öörežiimi. Kuna siis on säriaeg pikem, siis tulevadki valged pildid.
See klapiprobleem võib avalduda ka vastupidises situatsioonis. Kaamera töötab päeval ilusti ja öösel on ainult mustad pildid. Sel juhul on kaamera päevarežiimis ja ei lülita ööseks välku sisse.

Need probleemid on kõige sagedasemad HC seeria kaameratel, kuid on ka teistel kaameratel ette tulnud. Osad kaamerad olen tööle saanud, osad mitte.

Minu kogemuste põhjal on kõige jäigema kestaga Lapua kestad, need on tihti raskesti pressitavad. Norma kestadega kõige vähem probleeme olnud, olen jäänud ainult nende peale. Seda nii Lee, RCBS kui Hornady matriitsidega.