Aga kui relv on lapsele teada, igapäevane asi nagu isa kingad, siis ei tekita ta ka ebatervet huvi, igasugu peidetud-keelatud asjad, eriti kui veel kodus nendega ei tegelda, tekitavad ikka huvi.
See käib asja juurde, lisaks moraal ja muu! Ka see, et olen nad relvakäsitlemise kursusel tirinud ja ka tiirus on pauku tehtud. Ei imetele ega ihale keegi neid. Kõik teavad, mis see on ja mida see teeb ning mis juhtub, kui see kapist jalutama läheb jms. Aga igal asjal on piirid,
Ei ole ka võõras teema, et tuttav on politseis istunud ja puutunud kokku, et mingi tatikas lubas koolis oma sõbrad maha lasta. See asi ei olegi mingi utoopia, kui kuulata siin osade arvamusi. Mõnes kohas saaks noored oma vanaisa jahipüssile külmiku taga ikka ka kohe ligi.
Tean tuttava politseiniku kaudu, et ei ole mitte kauges minevikus, paar vuntsi kaotanud oma relvaload - üllatus - üllatus selle pääle, kui konstaabel esikus külmiku kõrval püssi märkas. Piisas menetluse alustamiseks ja oligi relvaluba lännu, kapp oli olemas ning vana laiutas käsi.
Enda lapsed ei teeks sellist asja ealeski aga elu on edasi läinud, te nostalgitsejad. Piisab sellest, kui su kotto on üritus ja mingi sugulasest tatikas, leiab relvakapi kõrvalt nagist võtme. Võib ka olla keegi teine, kellel katus sõitma läheb vms. No ei pea auvalvet oma kapi kõrval.
Relvateema ja relvadega seotud ohutus ei ole mäng, ma lähenen selle teise nurga pealt. Aussõna ma kardan vahel jahimeestest jobusid, kes paugutavad oma metsa kõrval, kuna ma ei tea kuidas või mismoodi nad oma relvaload on saanud. Asjaga peab käima kaasas ohutus!
mitte ei taha x targutusi kuulda. 
