Jääger-online jahindus foorum

Ramamix kirjutas:

Kaupo Kindsigo kirjutas:Ramamix, sa ei vastanud minu küsimusele:

Jahirelv on ka kokkuleppeline nimetus, ütle näiteks kas Sako TRG-22 on sportrelv, militaar-snaiperirelv, politsei snaiperirelv või jahirelv?

Õigupoolest ma ei tea küsimuse vastust. Aga ma ei saa ka aru mis see antud teemasse puutub? See on ikka pigem mingi tarbeese onju? Aga on vaks vahet kas asi tehakse sajast kihist tavalisest tööriista terasest või tehakse asi ühest metall kamakast mille saamiseks peab isiklik terasesulatusahi olema. Seda pole isegi ühelgi noa tootjal. See ei tasuks ennast elusees ära. Seda enam kui seda juttu siin lugeda siis pole selle järgi ka mingisugust vajadust.

Kaupo Kindsigo kirjutas:Ramamix, sa ei vastanud minu küsimusele:

Jahirelv on ka kokkuleppeline nimetus, ütle näiteks kas Sako TRG-22 on sportrelv, militaar-snaiperirelv, politsei snaiperirelv või jahirelv?

Mul läks küsimus küll kõrvust mööda. Ja seda kuidas nn. damaskust tänapäeval tehakse olen ma ka raamatust lugenud koos piltidega. Pole vaja seda siin sada korda ülekorrutada.
Kui juba norimiseks läks siis see Wootz terasest tehti ainult mõõku. Tänapäevasest jaapani terasest tehakse nii mõõku, peitleid, kööginuge, jahinuge, höövliterasid jne. Kusjuures protsentuaalselt on mõõgas seda terast kõige vähem.

Priit kirjutas:tervist härrased
Viiulite ja peitlite jaoks on teine foorum, ma loodan
Ja tundub, et keegi meist ei oska vist inglise keelt. Aga üldiselt on vaidlus muutunud mõtetuks. Kaupo, see on nagu külma ilmaga vastu tuult pissimine.Vaevast saad lahti, aga püksid on märjad ja jääs.

Oskan väga hästi. Pillinäite tõin sellepärast, et ei saa võrrelda asju mis on muuseumis ja seda mida sa saad osta poest.
Keegi võib osta seda sama tööriista terast ja maksta selle eest hinge hinda ja uskuda, et see on 3saj. damaskus. Ja veel võib uskuda, et see 3saj damaskus on tänapäeva mõistes mingi hüper super asi. Ma ei keela seda. Ega mulle juba ammu tundub, et selle legendi kustutamine on pigem halb kui hea.

Kaupo Kindsigo kirjutas:

Ramamix kirjutas:

Kaupo Kindsigo kirjutas:

Ramamix kirjutas:
Loe nüüd ilusasti läbi ja kui oled läbi lugenud, äkki saad aru millest jutt. Kui aru ei saa siis hakkavadki tulema: "ei ole olemas" ja "ei ole mingit pistmist"..... http://en.wikipedia.org/wiki/Wootz_steel


Damaskuse teras on kokkuleppeline nimetus, püüa aru saada...

Jahirelv on ka kokkuleppeline nimetus, ütle näiteks kas Sako TRG-22 on sportrelv, militaar-snaiperirelv, politsei snaiperirelv või jahirelv?

No nõus, et kokkulepeline nimetus. Mis edasi olen piisavalt palju selle Wootz steele kohta lugenud. Mis sellest? Samahästi võivad teadlased ka Strativariuse kohta midagi arvata. Mis sest arvamisest kasu on neid on loetud hulk pille ja juurde neid ei tule. Lugemine ja arvamine ei tee ka uut viiulit paremaks ega halvemaks. Räägime kahest väga erinevast asjast ja see kokkuleppeline nimetus ei muuda neid samaks.

Kaupo Kindsigo kirjutas:

Ramamix kirjutas:
Taevas, kui lihtne on öelda et nanoosakesi pole olemas...Dresdeni Tehnikaülikooli teadlased leiavad vastupidist:

Võtsin esimese lingi lahti ja lugesin esimese lause. Seal räägitakse ju sellest päris Damaskusest ehk "woods" terasest. Sellel ei ole mingit pistmist praegu toodetavate terastega.

kakuke kirjutas:Ramamix mõtleb vist tugevuse all haprust?

Sinu sõnad. Tõin terminoloogia otse puidumaterjalist kus muidugi eristatakse päris kuhjaga erinevaid tugevusi. Aga need pole kunagi samad asjad. Metallidel nimetatakse seda siis elastsuseks vist. Teine ämber on mitte füüsikalised vaid mehhaanilised omadused.
Samas ei muuda see tervik üksikkomponendi kõvadust. Vaid lahendab ainult probleemi kuidas suuremat kõvadust saavutada.

No omast arust seletasin ära aga teeme siis selgemalt. On kaks (õigemini neid on rohkem) aga vaatleme siin kahte füüsikalist omadust. Üks on kõvadus teine tugevus. Kõva on näiteks teemant. kõige kõvem asi aga ta ei ole tugev. Võtame kiilu ja lööme teemanti kildudeks. Selles skaalas on siis ühe otsas kõva teises pehme. Ja vastavalt tugev teises otsas nõrk. Teatud skaalal muutuvad need ka terases pöördvõrdeliseks nagu teemantil.

Kaupo Kindsigo kirjutas:

MARLIN 444 kirjutas:Küsiks ikkagi veelkord Damaskuse terasest valmistatud nugade kohta, et kas on mingeid kogemusi, soovitusi?

Kogu saladus seisneb süsiniku kristallide, nano-osakeste koondumises lõiketerale, süsiniku kristallid-nano osakesed on aga 100 korda tugevamad kui teras...

Edasise segaduse vältimiseks on tegemist kahe erineva füüsikalise omadusega. Just nimelt on kihiline teras tugevam aga päris kindlasti mitte kõvem. Mingeid nano osakesi ei ole olemas. Asi on nimelt selles, et need kaks füüsikalist omadust on pöördvõrdelised. Ja tugevus ei mõjuta selliseid asju nagu tera teravus, terav püsimine ega ka teritamine. Tugevus tähendab seda, et see ei lähe pooleks. Näiteks on need jaapani terad väga kõvad aga samas väga nõrgad. Ja selleks ongi need kihid. Samas ei pea sellejaoks ta kirju väljanägema. Näiteks jaapani höövli- ja laiemad peitliterad on tehtud nõgusad tagantpoolt pinnitavad. Selle võib ka kogenud meister kildudeks lüüa, sest see teras on väga rabe.

tera osa on ikka puhas teras ja selles osas vahet ei ole. see on 1mm kiht. Jaapani teras on nii rabe, et sellega ei saaks lõigata midagi kui teist kihti ei oleks. Lõike omadused sellest aga ei muutu! Ja seda kõvema nõrgema terase sidumist tehti höövliteradele peitlitele juba üleelmine sajand ka euroopas.
kihte lisati mõõga jaoks, et see sitke oleks muidu see läheb pooleks. Jaapani mõõk on veel eraldi teema. Aga see selleks. See kokkuleppeline nimetus ei muuda tavalist tööriista vms muud terast veel minginks eriliseks asjaks. Teras on täpselt sama. a2 teras on peale muu terasega kokkukeetmist ikka a2 teras. Täpipealt nende samade omadustega. Karrastada on seda võimalik väga erineval viisil nagu ka tavalist nuga. Sama jutt on muuseas nendel samadel linkidel mida sa ise lisasid. Va see nano jura. Autor ilmselt ei saanud ise ka aru millest ta kirjutama pidi. Damaskuse teras ei olnud ise väga kõva võibolla mingi 45-47rc. Muidugi ega see rockwell veel näita seda kui hea tera on ja kaua ta terav püsib. näiteks kirschen on rc59 ja pfeil rc61. aga praktikas on vahe üle 5x kirsheni kasuks. ja ka mõni rc55 tera võib kauem terav olla kui rc61 jne.

Ma tahtsin oma jutuga kahte asja öelda. Sellist asja nagu Damaskuse teras ei ole olemas!! Tegemist on täiesti tavalise terasega. Näiteks samast kohast on võimalik tellida nn Damaskuse terasid mis on tegelikult tavaline RWL-34. Tegelikult on suhteliselt suvaline mis asi see on. Sama asi on ka nendel Kaupo antud linkidel kirjas ja ka selle Roselli kodulehel. "Tänapäeval tehakse seda ilupärast". RWL-34 on näiteks roostevaba teras mis ei peaks üldse noa jaoks hea olema. Kõigerohkem müükase nn ilu terast mida ei saagi üle 55rc karrastada. St alati saab aga euro vs jaapani terase vahe on selles, et euro oma moodustab sellised kristallid, et tera muutub rohkem sellise graniidi moodi. Terast hakkab nagu liiv irduma. Ja teise asjana tahtsin hoiatada hind ei näita mitte kunagi kvaliteeti. FWW oli näiteks peitlite test. Heaküll see pole päris nuga aga. Sellised kuulsused nagu Sorby, Pfeil jne kus kasutatakse ka käsitsi karrastamist ja järelkontrolli jäid testis viimaseks. Kaotasid isegi osadele masstootmisteradele mis on usas pea sõimusõnad juba. Enamik euro ja USA peitled maksid 10-150% rohkem kui jaapani käsitöö meistrite peitlid. Va Kirschen mis jõudis testis Jaapani omadele kõige lähemale ja on ka veits odavam jaapani omadest. Ja ainuke peitel millel ei tuvastatud mingisugust kulumist oli jaapani valge teras. Ise ostsin hiljuti need Kirschenid ka ja kui Stanley hakkas kilde välja viskama juba 2-3 tapi juures siis Kirsheniga ei olnud 10 tapiga veel mingisugust kulumist märgata. Kusjuures meil poes on käsitöö Kirschen odavam kui Stanley.

tänapäeval nimetatakse jah seda damaskuse teraseks. aga tegelikult pole sellel damaskusega midagi pistmist peale mustri.
nuga ja mõõk on ikka suhteliselt erinevad. mõõgast nuga saab ikka ainult teatud mööndustega. Noast mõõka ei saa.
Kahe, kolme ja 22 jne kihilised on kõik tehtud põhimõtteliselt sama tehnoloogiaga. ma olen isegi kunagi filmi sellest näinud. Jaapani omadel on tera ise alati sama. Kas hitachi valge või sinine. Loomulikult on kihtide kokkukeeviamine ja painutamine jne palju kallim. euroopa omadel tavaliselt ikka tööriista teras. Hinna teeb jaapanis peamiselt käsitöö meistri kuulsus. karrastamisel määrataksetemperatuur tera punase tooni järgi ja parimad meistrid panevad ka paar rc kõvadust juurde. aga see on väga minoorne vahe kui võrrelda masstootmises karrastatud euro terast vs u. 1000 kr.- valget terast või siis kuulsaima meistri üks nii 2-3000 euri maksvat nuga. Samas võib ka ilma mustrita tera rc64-65 ja isegi enamgi olla. tera materjal on sama. küsimus tera jäikuses ja muudes ilus jne.

35cm x 3,3cm x 3,5mm 3kihiline valge karrastamata hitachi terastüki hind peaks jääma 250.- kuni 300 kr. vahele. Sõltub saatmiskuludest. Proovipärast võin äratellida. Mingit erilist kasu ma sellest ei taha. Ehk oskan siis ka soovitada sealt tellida. Lihtsalt huvitaks ennast ka. Ma ise rohkem puutöö mees. ja vahel ka terasid vaja teha. Sinine tuleb üks 60-70 kr kallim. Ja 22 kihiline 1m latt mustrilist Suminagashit on tublisti üle 1000.- kr. Tegelik tera on põhimõtteliselt sama valge hitachi teras.

Oh jumal kui palju sellel teemal jahutud on. Nuga ja mõõk on väga ise asjad. Ma olen vist isegi kunagi emailitsi selle võitluskunsti mõõgameistriga rääkinud. Mõõka teha on ülikeeruline. Nuga siiski suhteliselt lihtne. Kui rääkida Damaskuse terasest siis on vähemalt kolme liiki damaskuse terast. Üks ehk päris originaal on see mida tehti või toodi damaskusesse nii vanal hallil ajal 16-17 saj (vist) Sorry kui väga mööda panin. Tegemis on siis lihtsalt väga kõrge süsinikusisaldusega teraga mis ei olnud eriti mustriline ja oma mustri sai siis vasaralöökidest mis siis kõrge süsinikusisalduse tõttu jäi ebaühtlane. See kunst unustati ära. Põhimõtteliselt vene sepad vist eelmise sajandi alguses proovisid seda elustada aga seda võib näha ainult muuseumis. Päriselus keegi päris damaskust ei tee.
Siis on see sajast mitmesajast kihist kokkukeedetud teras. See on põhimõtteliselt tavaline tööriista teras. Keskele võib küll jah kõvema terase vaadata aga seal ei ole midagi erilist.
Kolmas on jaapani kihilised terased. mis siis on mustriga nagu Suminagashi või ilma ehk siis sinine ja valge hitachi teras. Põhimõtteliselt on jah see Suminagashi oluliselt kallim ja sinine ka kallim kui valge. Aga ma eelistaks siiski valget hitachi terast. Neil kolmel on väga väike vahe. Samas pole jah võrreldavat terast vist olemas. Kuigi saksa seppade tehtud tooted on ka väga head *(käsitööriistad).
Ja seda terast on täitsa vabalt euroopast saada. Ei tea kas on ka huvilisi?

Vesikäial on jah suht kahtlane kas tera siniseks saab. Eeldusel, et vesi ikka leige on. Puuriterad jne on HSS terasest ja need ei karda käiamist. Seda küll, et tavalise tera võiks vahetada valge peenema tera vastu. Hinda ei oska kommenteerida.
Kui vigadest rääkida siis teiste kohta ei oska muidugi öelda. Foorumitest ja ajakirjandusest leitud kõige sagedam viga on see terituspulk. Ma ei mõtle, et ta paha ja mõttetu asi on. Ei pigem vastupidi. Aga selle asja nimi on vale.
Teritamiseks kasutan mina ühte sünteetilist luisku. Mul on mingi väike kollektsioon ka neist. Vahel olen kasutanud ka naturaalset Gotlandi luisku mille õde tõi.

No jõuabki see sile teritus vs saag ka siia foorumisse.
Mina olen seda usku, et noatera peab ikka võimalikult sile olema. Küünde lõikab ja hööveldab selline poolterav nuga ka. Minujaoks on asi terav kui käelt karvad lähevad vabalt.
Kui tera on ülevalt vaadates valge siis on ta juba väga nüri. Edasi käib nii, et jämeda luisupealt üheltpoolt niipalju nühkida, et moodustab kida teisele poole. Edasi on see kida lihvimine ühelepoole ja teisele. Kuini see ärakaob. Siis võib võtta peenemad luisud jne.
Aga kui tera on ümaraks lastud siis pole eriti muud varianti kui käiata. Kui kallis nuga tasub vesikäia proovida.