Jääger-online jahindus foorum

Selline ilus pilt.

Karud toimetavad usinalt söödal

Kellel on vajadus uue relvakapi järgi siis naabritel selline koht olemas, lubatud ajaga on ka kohal.
https://www.saffortseifid.ee/relvakapi-seif-relvakapid

Kas kellelgi on sellist isendit olemas, kuidas on temal töökindlus.
Väike jupp ka juurde
https://www.youtube.com/watch?v=ghtDWHy5VlU
https://www.youtube.com/watch?v=ccM9VDLq9_U

Keskkonnainspektsiooni poolt teostatavates jahikontrollides tuleb tihti ette, et
jahimees ei mõista, miks ja mille alusel inspektor kontrollib jahimehe relvaluba ja
jahis kasutatavat tulirelva. Et vältida edasisi arusaamatusi, siis toon välja
mõned selgitused.

Relvaseaduse § 88 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet relvade, tulirelva osade
ja laskemoona käsitlemise üle Politsei- ja Piirivalveamet ja relvade ning
laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise üle Maksu- ja Tolliamet.
Jahiseaduse § 47 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet jahiseaduse ja selle
alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon. Seega,
kuigi Keskkonnainspektsiooni kontrolliõiguse kohta relvaseadus midagi ei ütle, on
Keskkonnainspektsioonil õigus jahitulirelva kasutamist kontrollida jahiseaduses
määratu alustel.

Jahiseaduse § 26 lg 1 määrab, et jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud
relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.
Seda, kas jahil kasutatav tulirelv on jahitulirelv, on võimalik kontrollida üksnes
vaadates relva omaniku relvaloal relva otstarbe kohta tehtud märget. Seega on
keskkonnakaitseinspektoril õigus osundatud jahiseaduse paragrahvi kohaselt
jahimehe relvaloalt seda vaadata.
Lisaks annab õiguse relvaloal tulirelva otstarvet kontrollida
poolautomaattulirelva puhul jahiseaduse § 24 lg 1 p 2, kui määrab, et lubatud
jahipidamisvahendiks on jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv,
mille salve mahub kuni 2 padrunit.
Ja lõpuks annab inspektorile jahimehe relvaloalt tulirelva kasutusotstarvet vaadata
ka jahiseaduse § 24 lg 4 p 11, mis määrab, et keelatud on jahipidamine
tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv. Ilma relvaloal kasutusotstarbe märget
vaatamata ei saa inspektor teada, kas tegemist on jahitulirelvaga.

Nimetatud paragrahvid annavad keskkonnakaitseinspektorile õiguse kontrollida nii
jahimehe relvaluba kui jahis kasutatavat tulirelva.

Meil siin foorumis ju targemaid mehi, mida teie arvate kas on õige seaduse tõlgendus.

Mis ime tööd need on.
Selgita palun oma seisukohta.

Vaata kust otsast tahad, igalt poolt riik tõmbab aina kokku.
Kontrollile veel omakorda kontroll peale.

Seda va kopra nõret pidama leotama kange viinaga ja seda siis sisse võtma. Räägitakse, et vanematele meestele ja peris poisikestel pidi abiks olema kui mõne noore tüdriku juures on.

Ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.
Mänsak on Eestis üldiselt paigallind, vaid mittesuguküpsed linnud rändavad lõunasse. Põhjapoolsemad mänsakud võivad ka talviti Eestisse sattuda.
Mänsak on suure nokaga vareseline. Keha on shokolaadipruun valgete tähnidega, mis kohati moodustavad triipe. Tiivapealsed ja sabapealne on peaaegu must, sabaalune valge. Nokk ja jalad on mustad. Noorlinnud on õrnema kehamustriga kui vanalinnud. Erinevatel alamliikidel on noka suurus erinev, Eestis pesitseva pähklimänsaku nokk on on jämedam kui siin kohati talvituval seedrimänsakul, seedrimänsakul on saba all ka tume triip.
Mänsak on levinud Põhja-Euraasias, sh Jaapan. Samuti elab Euroopa ja Aasia kõrgmäestikes. Ta on üldiselt paigallind, ainult äärmiselt krõbetate talvede korral liigub soojematele aladele talvituma.
Mänsak elab okaspuu ja segametsades. Mänsakut võib pähklite valmimise aegu kohata sarapikes.
Pikim teadaolev eluiga on üle 16 aasta.
Mänsak kasutab oma võimast nokka pähklite avamiseks. Nad panevad pähkli jalgade vahele ja taovad seda nokaga, kuni koor puruneb.
Mänsak on kõva toiduvarude koguja. Ta peidab seemneid ja pähkleid sambla alla ja puukoore vahele, et neid talvel hea võtta oleks. Nad suudavad ka lume alt oma varu üles kaevata.
Paarilise valib mänsak kogu eluks. Ta ehitab pesa tavaliselt kõrge kuuse otsa, harvem ka laialehelise lehtpuu otsa. Pesa on tavaliselt päikese poole. Pesa koosneb okstest, mullast ja rohust. Emane muneb 2-4 muna suhteliselt varakult, märtsis-aprillis. Haudub emaslind, haudumise kestvus on ca 18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad lennuvõimestuvad 24-26 päevaselt, kuid jäävad vanemate juurde veel mitmeks kuuks, et õppida eluks vajalikku toidukogumisoskust. Tihti on pesakond koos kuni järgmise pesitsemiseni. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt.
Menüüs on kõige olulisemal kohal okaspuuseemned. Pähklimänsakul ka pähklid, seedri-mänsakul seedrikäbiseemned. Söövad ka putukaid, linnumune ja -poegi, korjuseid, kaevavad mesilaste ja herilaste pesi välja, et nende vastseid kätte saada.
Röövlinnud ja väikekiskjad.
Eestis pesitseb (pähkli)mänsakuid 5-10 tuhat paari, Euroopas pesitseb 400-860 tuhat mänsakupaari.
Tänu oma seemnete peitmisele on aidanud kasa uute metsade tekkele seal, kus muud on maha võetud.

Mõni kohalik sort või.

Kas Browningu poolautomaat on hea või halb, omal selline kogemus puudub. On olemas küll poltlukuga isend A Polt 308. Tikka T3 30-06 ka olemas, samas suht hea ja normaalne relv. Jahti minnes ikka käsi rohkem läheb Tikka järgi. Kui võrrelda siis vast kaitseriivi asetus ja maha vinnastamisel on vahe.

Ida Virus Imatu kandis ka eile kuuldud sookurge

Mina arvan, et tegu on ühe käpalisega.

Pane ka link kust vaatasid.

Relvaeksam koosneb mitmest osast: teoreetilisest eksamist,relva tundmine, relva käsitsemise ning laskeoskuse eksamist (edaspidi laskmiskatse). Teoreetilisest saavad paljud läbi aga komistuskiviks on just relva tehniline pool.