Otsing leidis 187 vastet

Postitas mürka
N Nov 05, 2020 11:37 am
Foorum: Rajakaamerate fotod
Teema: Pilte sigade söödaplatsilt
Vastuseid: 641
Vaatamisi: 351691

Re: Pilte sigade söödaplatsilt

Selline ilus pilt.
Postitas mürka
R Sept 11, 2020 7:17 am
Foorum: Rajakaamerate fotod
Teema: Karu pere
Vastuseid: 3
Vaatamisi: 2406

Karu pere

Karud toimetavad usinalt söödal
Postitas mürka
E Juul 16, 2018 10:06 am
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: RELVAKAPP
Vastuseid: 0
Vaatamisi: 2245

RELVAKAPP

Kellel on vajadus uue relvakapi järgi siis naabritel selline koht olemas, lubatud ajaga on ka kohal.
https://www.saffortseifid.ee/relvakapi-seif-relvakapid
Postitas mürka
P Sept 24, 2017 10:11 am
Foorum: Relvad
Teema: JÄGER 308
Vastuseid: 3
Vaatamisi: 4032

JÄGER 308

Kas kellelgi on sellist isendit olemas, kuidas on temal töökindlus.
Väike jupp ka juurde
https://www.youtube.com/watch?v=ghtDWHy5VlU
https://www.youtube.com/watch?v=ccM9VDLq9_U
Postitas mürka
N Veebr 02, 2017 8:31 am
Foorum: Küsimused ja vastused
Teema: KKI õigus relva kontrollimisel
Vastuseid: 28
Vaatamisi: 18332

KKI õigus relva kontrollimisel

Keskkonnainspektsiooni poolt teostatavates jahikontrollides tuleb tihti ette, et
jahimees ei mõista, miks ja mille alusel inspektor kontrollib jahimehe relvaluba ja
jahis kasutatavat tulirelva. Et vältida edasisi arusaamatusi, siis toon välja
mõned selgitused.

Relvaseaduse § 88 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet relvade, tulirelva osade
ja laskemoona käsitlemise üle Politsei- ja Piirivalveamet ja relvade ning
laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise üle Maksu- ja Tolliamet.
Jahiseaduse § 47 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet jahiseaduse ja selle
alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon. Seega,
kuigi Keskkonnainspektsiooni kontrolliõiguse kohta relvaseadus midagi ei ütle, on
Keskkonnainspektsioonil õigus jahitulirelva kasutamist kontrollida jahiseaduses
määratu alustel.

Jahiseaduse § 26 lg 1 määrab, et jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud
relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.
Seda, kas jahil kasutatav tulirelv on jahitulirelv, on võimalik kontrollida üksnes
vaadates relva omaniku relvaloal relva otstarbe kohta tehtud märget. Seega on
keskkonnakaitseinspektoril õigus osundatud jahiseaduse paragrahvi kohaselt
jahimehe relvaloalt seda vaadata.
Lisaks annab õiguse relvaloal tulirelva otstarvet kontrollida
poolautomaattulirelva puhul jahiseaduse § 24 lg 1 p 2, kui määrab, et lubatud
jahipidamisvahendiks on jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv,
mille salve mahub kuni 2 padrunit.
Ja lõpuks annab inspektorile jahimehe relvaloalt tulirelva kasutusotstarvet vaadata
ka jahiseaduse § 24 lg 4 p 11, mis määrab, et keelatud on jahipidamine
tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv. Ilma relvaloal kasutusotstarbe märget
vaatamata ei saa inspektor teada, kas tegemist on jahitulirelvaga.

Nimetatud paragrahvid annavad keskkonnakaitseinspektorile õiguse kontrollida nii
jahimehe relvaluba kui jahis kasutatavat tulirelva.

Meil siin foorumis ju targemaid mehi, mida teie arvate kas on õige seaduse tõlgendus.
Postitas mürka
E Dets 12, 2016 10:35 am
Foorum: Biotehnika
Teema: Kohustus ühistusisestel biotehnilistel töödel
Vastuseid: 9
Vaatamisi: 5840

Re: Kohustus ühistusisestel biotehnilistel töödel

Mis ime tööd need on.
Selgita palun oma seisukohta.
Postitas mürka
E Dets 12, 2016 10:33 am
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Turismijahi edusammud
Vastuseid: 30
Vaatamisi: 21308

Re: Turismijahi edusammud

Vaata kust otsast tahad, igalt poolt riik tõmbab aina kokku.
Kontrollile veel omakorda kontroll peale.
Postitas mürka
R Dets 09, 2016 7:33 pm
Foorum: Hea retsept ei seisa vaka all.
Teema: Mägrarasv
Vastuseid: 19
Vaatamisi: 12182

Re: Mägrarasv

Seda va kopra nõret pidama leotama kange viinaga ja seda siis sisse võtma. Räägitakse, et vanematele meestele ja peris poisikestel pidi abiks olema kui mõne noore tüdriku juures on.
Postitas mürka
N Dets 01, 2016 12:19 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Väikekiskjad
Vastuseid: 1569
Vaatamisi: 602815

Re: Väikekiskjad

Ei kuulu looduskaitsealuste liikide hulka.
Mänsak on Eestis üldiselt paigallind, vaid mittesuguküpsed linnud rändavad lõunasse. Põhjapoolsemad mänsakud võivad ka talviti Eestisse sattuda.
Mänsak on suure nokaga vareseline. Keha on shokolaadipruun valgete tähnidega, mis kohati moodustavad triipe. Tiivapealsed ja sabapealne on peaaegu must, sabaalune valge. Nokk ja jalad on mustad. Noorlinnud on õrnema kehamustriga kui vanalinnud. Erinevatel alamliikidel on noka suurus erinev, Eestis pesitseva pähklimänsaku nokk on on jämedam kui siin kohati talvituval seedrimänsakul, seedrimänsakul on saba all ka tume triip.
Mänsak on levinud Põhja-Euraasias, sh Jaapan. Samuti elab Euroopa ja Aasia kõrgmäestikes. Ta on üldiselt paigallind, ainult äärmiselt krõbetate talvede korral liigub soojematele aladele talvituma.
Mänsak elab okaspuu ja segametsades. Mänsakut võib pähklite valmimise aegu kohata sarapikes.
Pikim teadaolev eluiga on üle 16 aasta.
Mänsak kasutab oma võimast nokka pähklite avamiseks. Nad panevad pähkli jalgade vahele ja taovad seda nokaga, kuni koor puruneb.
Mänsak on kõva toiduvarude koguja. Ta peidab seemneid ja pähkleid sambla alla ja puukoore vahele, et neid talvel hea võtta oleks. Nad suudavad ka lume alt oma varu üles kaevata.
Paarilise valib mänsak kogu eluks. Ta ehitab pesa tavaliselt kõrge kuuse otsa, harvem ka laialehelise lehtpuu otsa. Pesa on tavaliselt päikese poole. Pesa koosneb okstest, mullast ja rohust. Emane muneb 2-4 muna suhteliselt varakult, märtsis-aprillis. Haudub emaslind, haudumise kestvus on ca 18 päeva. Peale koorumist toidavad poegi mõlemad vanalinnud. Pojad lennuvõimestuvad 24-26 päevaselt, kuid jäävad vanemate juurde veel mitmeks kuuks, et õppida eluks vajalikku toidukogumisoskust. Tihti on pesakond koos kuni järgmise pesitsemiseni. Noorlinnud saavad suguküpseks 1 aastaselt.
Menüüs on kõige olulisemal kohal okaspuuseemned. Pähklimänsakul ka pähklid, seedri-mänsakul seedrikäbiseemned. Söövad ka putukaid, linnumune ja -poegi, korjuseid, kaevavad mesilaste ja herilaste pesi välja, et nende vastseid kätte saada.
Röövlinnud ja väikekiskjad.
Eestis pesitseb (pähkli)mänsakuid 5-10 tuhat paari, Euroopas pesitseb 400-860 tuhat mänsakupaari.
Tänu oma seemnete peitmisele on aidanud kasa uute metsade tekkele seal, kus muud on maha võetud.
Postitas mürka
N Dets 01, 2016 1:20 am
Foorum: Ulukid
Teema: Väikekiskjad
Vastuseid: 1569
Vaatamisi: 602815

Re: Väikekiskjad

Mõni kohalik sort või.
Postitas mürka
T Mär 29, 2016 10:56 am
Foorum: Relvad
Teema: Browning bar mk3 vs tikka t3x esimeseks püssiks
Vastuseid: 21
Vaatamisi: 15123

Re: Browning bar mk3 vs tikka t3x esimeseks püssiks

Kas Browningu poolautomaat on hea või halb, omal selline kogemus puudub. On olemas küll poltlukuga isend A Polt 308. Tikka T3 30-06 ka olemas, samas suht hea ja normaalne relv. Jahti minnes ikka käsi rohkem läheb Tikka järgi. Kui võrrelda siis vast kaitseriivi asetus ja maha vinnastamisel on vahe.
Postitas mürka
E Mär 28, 2016 12:41 am
Foorum: Ulukid
Teema: Hane sügisjaht
Vastuseid: 282
Vaatamisi: 132608

Re: Hane sügisjaht

Ida Virus Imatu kandis ka eile kuuldud sookurge
Postitas mürka
E Mär 14, 2016 8:28 am
Foorum: Päevakaja
Teema: Jälgede tuvastamine
Vastuseid: 38
Vaatamisi: 24972

Re: Jälgede tuvastamine

Mina arvan, et tegu on ühe käpalisega.
Postitas mürka
N Jaan 28, 2016 1:58 pm
Foorum: Viited huvipakkuvatele netilehekülgedele
Teema: Jahivideod
Vastuseid: 230
Vaatamisi: 147405

Re: Jahivideod

Pane ka link kust vaatasid.
Postitas mürka
E Jaan 25, 2016 7:31 am
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: relvaeksam
Vastuseid: 260
Vaatamisi: 153120

Re: relvaeksam

Relvaeksam koosneb mitmest osast: teoreetilisest eksamist,relva tundmine, relva käsitsemise ning laskeoskuse eksamist (edaspidi laskmiskatse). Teoreetilisest saavad paljud läbi aga komistuskiviks on just relva tehniline pool.