Jääger-online jahindus foorum

honkomees kirjutas:...
4. Ei oska öelda, enam-vähem vist küll. Kõigepealt tarbin ära need purgid, mis pole pärast lõplikku mahajahtumist sahvris kaant sissepoole lohku tõmmanud (vaakumisse). Keeramise koha pealt pole samas vahet tundnud.

Umbes mis temperatuuril on purki pandav kraam enne kaane peale keeramist?

honkomees kirjutas:

POLT kirjutas:Vanamees tegi mul tihti kodusiga 0,5 l klaas purkidesse, aga kaaned olid peal kaanetatavad. 2 bari autoklaavi sisse ja gaasipliidile kuni temp tõusis 107-110 kraadini. Seejärel tuli alt ära ja lasta rahulikult maha jahtuda. Tulemus hea! Ise teen nüüd sama skeemi järgi uluki lihast konserve, aga kasutan klaas purkide asemel konservikarpe.

põhimõtteliselt sama skeem kui minul (2 atti sisse ja kuumutada 4 atini), olen teinud nii 1l kui ka väiksemaid klaaspurke, varem kaanetatavaid, nüüdsel ajal keeratava kaanega.

Täpsustavad küsimused:
1. Kui maha lased jahtuda, enne kui klaavist välja hakkad võtma?(surve)
2. Milliseid kaani kasutad?
3. Kui peale kuumutamist purgi klaavist välja võtad, kas keerad kaaned üle?
4. Kui peale jahtumist purki avad, kas kaane avamiseks rakendatav jõud on võrreldav poes müüdavate toodete(moosid, rohelised herned jms.) avamisel rakendatavaga?

POLT kirjutas:Vanamees tegi mul tihti kodusiga 0,5 l klaas purkidesse, aga kaaned olid peal kaanetatavad. 2 bari autoklaavi sisse ja gaasipliidile kuni temp tõusis 107-110 kraadini. Seejärel tuli alt ära ja lasta rahulikult maha jahtuda. Tulemus hea! Ise teen nüüd sama skeemi järgi uluki lihast konserve, aga kasutan klaas purkide asemel konservikarpe.

Kas klaav vett täis või ainult tilk põhjas?

Karpi panemiseks ei ole relvastust. Teised ju ka panevad purki, kuidas kaante lugu on lahendatud?

Edit: Ise kahtlustan, et tihenditest teeb "lameda nalja" kuumutamise algfaasis tekkiv suur rõhkude vahe - klaavis 1 bar vasturõhku ja alguse kerkib kuumutamise mõjul suht kiiresti 2 ja enamani. Purgis olev kraam nii kiiresti ei kuumene/purki survet ei teki. Või kuidas?

Nii, klaavile on paigaldatud manomeeter ja termomeeter mõlemad. Olen teinud mõned laarid skeemiga 1 bar vastusurvet ja siis kuumutamine 3,6 barini ja seda hoidnud 45 min. Kahe erineva termomeetriga saadud temperatuurid 105-108 Celsiuse skaalal. Olen teinud keeratava kaanega 330 ml klaaspurkidesse. Muu kõik vägev, aga kaaned ei taha väga tihedalt peale jääda - tihend vajub mõlemale poole purgikaela laiali ja klaas praktiliselt vastu plekki. Viimase laari jaoks võtsin KPG-st spets steriliseerimise kaani - tolku mitte essugi. Tõsi - tootja lubab kuni 120 kraadi ja kuni 2,2 bari.

On häid ettepanekuid?

http://users.kmg.tartu.ee/~aare/gaasid/gaassead.html

Alumine pilt.
Äkki kellegil on tuttav füüsik, võiks lihtinimesele mõistetavas keeles ära seletada.

EDIT: Honkomees, ega pole ati-d ja psi-d äkki segamini läinud? Ja mõned komakohad?

Tervitus tarkade klubile!

Tehnoloogia teooria osa vajaks vähe täpsustamist:

1. Valan autoklaavi vett, no ütleme 3 liitrit.
2. Lapin karbid sisse(nii, et karbid oleks veest väljas). See osa esialgu teoreetiline, teeme kuiva trenni
3. Kirjutan üles algtemperatuuri: 15 kraadi C ehk 273+15=288 kraadi Kelvini skaalal(autoklaavil termomeetrit ei ole, kasutan digitaalse IN/OUT termomeetri juhtme otsas olevat OUT andurit).
4. Sulgen autoklaavi kaane.
5. Kirjutan üles algrõhu: 0 (nii näitab autoklaavi manomeeter ja kompressori vooliku otsas olev rehvipumpamise manomeeter autoklaavi rõhutõste ventiiliga ühendamisel)
6. Pumpan kompressoriga autoklaavi õhku, kuni manomeetri osuti tõuseb kaheni.
7. Süütan autoklaavi all oleva gaasipõleti ja kuumutan nii kaua, kuni manomeetri osuti tõuseb neljani.

Kui kuumutamise alguse oli rõhk 2 bar´i, siis nüüd on 4bar´i, ehk tõusnud 100%.

Temperatuur oli kuumutamise alguses 288K, kas nüüd on 576K?(konverteri andmetel 302,85 kraadi C)?

Endal on tunne, et arvutuskäik on kuidagi aanusesse sattunud, ei suuda välja mõelda kuidas. Aidake!

baddmann kirjutas:

Laugo kirjutas:...
Ää.. JS paragrahhv 60?

...käsitleb sanktsioone jahiloa andmise, tagastamise ja jahiloale kantud andmete arvestuse nõuete rikkumise eest. Ilma jahindusnõukogus kokkulepitud limiidita jahiloa väljastamise keeldu selles paragrahvis kohe kindlasti ei ole. Veel pakkumisi ?

BM

Pidasin silmas maaomaniku poolt näidatud isikule jahiloa väljastamata(andmis nõude mitte täitmine) jätmise eest rakendatavaid sanktsioone.

Ok. Või pigem siiski mitte. Kuidas puutuvad vana seaduse sarnase sõnastusega peatükid ja nende alusel tehtud kohtulahendid uue seaduse tõlgendamisse?

baddmann kirjutas:
P.S. Vastata võivad ka teised peale Kakukese. Eriti vinge oleks, kui vastaksid Traks ja Talijärv. Lisaks tahaks kuulda ka põhjendust sellele, kuidas saab JP kasutajat karistada maaomaniku poolt näidatud isikule (mitte maaomanikule endale) jahiloa väljastatama jätmise eest.

bm

Ää.. JS paragrahhv 60?

tihane kirjutas:

H:Owl kirjutas:Meie tänane looduses toimetamise igaüheõigus puudutab palju laiemat seltskonda, kui jahimehed. Põhineb ta tavadel ja nö. ühiskondlikul kokkuleppel ja (minu teada) pole tagatud ega kaitstud ühegi seadusega.

Looduses relvaga jahipidamine pole nö. igaüheõigus
Asjaõigusseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042012002) reguleerib küll, millal ja kuidas "võõras" metsas liikuda:
§ 167. Võõra metsa kasutamine
(1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevas metsas (avalik mets) on igaühel õigus viibida ning marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Omaniku poolt piiratud või tähistatud erametsas on teistel isikutel lubatud marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku loal.
(3) Piiramata või tähistamata erametsas on teistel isikutel õigus marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata, kui nad sellega ei tekita omanikule ülemäärast kahju.

Aga kui marjadele, seentele ja muudele metsasaadustele lisada kõik väikeulukid? Jääks vähematele vendadele võimalus jahimaksu (või kuidas seda seal uues seaduses nimetati) hinnaga harrastada ja riik-maaomanik-jahipiirkonna kasutaja saavad oma pühas kolmainsuses suurulukeid ohjata. Mmm... Liiga ilus.

andrus kirjutas:Puhtalt huvi pärast küsin.......kellel teil kombid ainukesteks relvadeks(ajujahtidel ja varitsuses).

Mis parameetritega ja mis tootja sihikuid kasutate?

Tikka 512s 12/76-308win, Tikka 3-9x40(kuuldavasti toodetud Hakko tehases)

Ülemisel grupil laeng sama, mida Lock Base´l kasutan, alumisel grupil laeng grain´i jagu väiksem, sihtimispunktiks teibitükk. Alumise grupi "hälvik" oma lohakus. Või vähemalt nii ma tahaks uskuda...

Pildi lisamisest - kui inimvõimete piir vastu tuleb, on tihtipeale manuali lugemisest kasu...

kirp kirjutas:Lapua laeb 9,7 g Mega ise VV140 3,0 g (vähemalt tegi seda aastal 2000 paiku).

Laadisin ise ka siiani Norma 203B-ga, peaks sarnanema VV 140-ga. Purk sai tühjaks ja ei seda ega 140 ole kohapealt saada. 150 oleks pea terve purk ja kuna vettpidavat selgitust vastupidisest ei ole tulnud, võib rahuliku südamega loomkatseid alustada.
Õnnestumistest kuuleb ehk siin, ebaõnnestumistest suuremate üleriigiliste meediakanalite vahendusel.

kakuke kirjutas:Kui võrrelda mõne teise sama raske ja siis Mega andmeid sama rohuga, näiteks N140´ga, jõuad ise ka järeldusele, et nii see tõesti on nagu Tiit kirjutab, et Megal väiksem laeng taga.

VV tabel:
9,7 grammi Mega VV 140 min 2,35g max 2,95g
9,7 grammi Lock Base VV 140 min 2,75g max 2,90g

Pikem "laagripind" - suurem hõõrdumine - kõrgem surve. Selle loogikaga ei tohiks 12 ja 13 grammist Megat ka 150 laadida, aga arenenud kap. riikides nii tehakse ja edukalt.
Või sain ma millestki valesti aru?

Vihtavuori tabel ei anna mingil kummalisel põhjusel VV 150 koguseid 9,7 grammisele Megale. Muudele 9,7 grammistele kuulidele andmed olemas. Kas on mingit "teaduslikku" põhjendust, miks ei tohiks näiteks 9,7 grammise Lock Base andmeid ettevaatlikult kohandada? Kaliibriks 308 Win.