Jääger-online jahindus foorum

Pilleriinuke kirjutas:Mul valvavad maja kaks kaamerat. Üks töötab kenasti, kuid teine saadab pilte täiesti suvaliselt st. pigem ei saadagi. Samas kui vahest harva saadab, peaks siis seadistused ōiged olema.
Kaamera SG550M-12mHD.
Täna võisin muidugi seaded valeks kruttida, sest ei teadnudki lõpuks, mis port peab olema tele2 kaarti kasutades- 465, 587 või 25?
Pilte saatma igatahes ei hakanud. MMS- i osa on tühi, pandud nii, et peaks saatma pildi kahele erinevale meilile.
Kasutan gmaili.

Suvel töötas päikesepatareiga, hetkel see küll järgi, aga tavalised patareid ka sees ja on täis.

proovi neid seadeid:

Ehh,
lülita MMS välja!
MMS status: OFF
ja vastupidi - kui tahad pilte MMS'ina,
siis SMTP status: OFF

minul toimib vaid üks moodus korraga.

mrr kirjutas:Hea ülevaade. Ainuke küsimus on see GPRS 800x600. Mis see annab?

See on selle kaamera võimalus saadetava pildi "suurust" määrata.
Valikus veel 640 x 480 (VGA) ja SMS.

Kännukakk kirjutas:Ma ei saa isegi selle hoti seadistamisega hakkama. Aga tegin spets gmail konto just kaamera jaoks. Kes aitab , saan saata seadistusprogre kuhugi. Praegu käin lihtsalt metsas mälukaarti aeg ajalt vahetamas. Aga väga huvitav on ikka igapäevaselt loomi toimetamas näha.

Kui jalutamine üle viskab, siis:

SMTP setup.
GPRS status: 800 x 600
APN: internet
Account: (jäta tühjaks)
Password: (jäta tühjaks)

Sender
Smtp server: smtp.gmail.com
Port: 465
Sender email: (siia sinu enda e-maili aadress ......@gmail.com)
Password: (siia sinu enda mailbox'i salasõna, mis sul Gmail'is on))

Recipients
Email1: (siia pane meili aadress, kuhu pilte tahad saata)


Seda eelnevat juhul, kui kasutad Elisa kaarti ja Gmail'i.

Ja veel kasulikku:
- otsi oma Google'i konto seadistustest üles Allow less secure apps: ja lülita see sisse
- kui saadetud pildid lähevad rämpsposti kausta, siis lisa see Gmail'i aadress, mis pilte saadab oma kontaktide hulka.

edu!
ergo

Tõe huvides saagu märgitud, et nagu selts nüüd kuulutab,
pole need lambid siiski mitte Levandi enda sarvest
vaid tema valmistatud sarvest.

...sest sellest siis lambid nüüd tehtud on! EJS müüb!

vali siit, mida soovid
edu!

Algatuseks - Marocchi pole paha ja minuarvates on see isegi etem venelaste uutest ishidest-tosidest. Vähemalt uuena. Kindlasti on A-12 selline anonüümne relv. Poes relvariiulil vaataksin ma sellest mööda, sest ta lihtsalt jääb „kahe silma vahele“. Minu silmis puudub tal miski külgetõmbejõud, mis paneb seda püssi tahtma. Olgu selleks välimus või nimi või kvaliteedilegend või miski muu ainult sellele relvale ainuomane omadus. See nimigi ei jää paljudele meelde! Meeldib sulle see anonüümsus või mitte, seda otsusta ise. A-12 on täiesti tavaline ja kindlasti hea relv. Vähemasti uuena.

Minu tahtest eriti sõltumata on asjaolud olnud nõnda, et olen A-12 kasutanud 4-5 aastat. Kõik korralikult sihitud paugud on ka pihta läinud, möödalasud on möödas. Siin miskit imet ei juhtu ja oleks küll viimane lollus möödalaskmises ka relva süüdistada. Seda nii haavli- kui ka kuulipaukudega. Kuigi jah, kuuliga laskmisel nüüd ikka mingit snaiperit kah ei pane. (Mul kodus üks halli habemega vanamees, kes siledaga papist siga palju laseb ja selle tarbeks tal kapis hoopis midagi muud.) Kuid A-12 on kerge! See on justkui naiste relv. Ilma alumiiniumit kui ka plastikut kasutamata kaalu ei vähenda. Kui sul vähegi mehelik kehaehitus on, võid sa seda püssi ajust ajusse endaga kaasa tassida ja seljuures kordagi relva raskust kirumata. Muidugi iseasi, kui mõttekas ajurelv see poolautomaat üldse on? Kuid peab ütlema, et see kergus on ka väsitav. Väsitav just linnujahis. Kui veidi tummisema moonaga „vallatled“ ja padruneid karpidega loendama hakkad, siis saad sellest aru. Sportpaukudega on tagasilöök pea olematu. Eriti, kui õlas on tulivalus noorpõlvekogemus Baikali stendimoonaga. Siinkohal on vist tarvilik ka mainida, et kindlasti on terve rida poolautomaate, mis suudavad ümberlaadimise A-12-st kiiremini sooritada. Oma pikkuse kohta tundub A-12 sellise kompaktsena ja ega ta ei logise ega plõgise küll kuskilt. Mis korralikult kinnitatud, see kinni ka on. Vähemasti uuena (ei väsi ma kordamast). Ainus, mis mitme padruniga laetud püssis häält teeb, on oma laadimisjärjekorda ootava loksuv padrun seal luku all. Algul see häirib, kuid hiljem harjub sellegagi, nagu öeldakse. Laskmisele loomingulisemalt lähenemist võimaldab muidugi vahetatavate tshokkide kasutamine ja vähemalt esialgu on see katsetamine põnev. Pärast rahuned ja jääd ühte-kahte suudmekoonust kastama. Vaatamata kõigele sellele meeldivale, ei „leiaks“ ma seda relva poeriiulil ikkagi teiste omataoliste seast üles ja tõenäoliselt eelistaksin miskit muud.

Eelistaksin kindlasti ka sellepärast, et A-12 puhastamine on paras korstnapühkija töö. Ma võin kogu oma „arsenali“ otsast otsani läbi nühkida ja jään ikkagi puhtamaks kui ainuüksi seda itaallast puhastades. Need ümberlaadimisse suunatud gaasid sõna otseses mõttes sittavad seda relva. Ja pole ma eriti aru saanud, et see niiväga padrunimargist või kogustest kinni oleks. Ka tühipaljas üksiklask jahil tingib relva põhjaliku puhastamise. Aga saab hakkama ja relva tulebki ju hooldada! Aga miks see armastus nii karm peab olema? Ümberlaadimisega tavaliselt probleeme pole. On see sellest, et vastukaalu on minupuhul 100+ kg, ei tea öelda, kuid üks mis kindel – sul tuleb kasutada ümberlaadimise mehhanismis laengu tugevusele vastavat „junni“. See on päris naljakas, aga harjud sellegagi. Eriti hästi jääb meelde siis, kui vajalikul ajal ümberlaadimine ei õnnestunud...

Vastupidavus? No ei tea. Pole kümneid kilosid padruneid tast läbi ajanud. Pole ka ekstreemsusi proovinud ja teravaid elamusi taga ajanud. Milleks? Puhtana ja korralikult määrituna ta sind alt ei vea. Kuigi jah, mis seal salata, lööknõel on vahetatud ja see oli ju lihtsalt halb õnn (olgu relvakaupmehel ka hea meel seda lugeda). See on kindlasti mu eelarvamus, aga vähegi tõsisema kasutamise juures A-12 mingi isalt-pojale relv nüüd ikka kah pole.

No vot, pole ju siin miskit hullu raketiteadust. Meeldib – mine ostad ära. Kasutad ja ei sobi – müüd maha. Kogemusevõrra oled kindlasti rikkam! Edu!

wsm kirjutas:100m jah pole probleem, kuid 300m lasta, siis suure täpiga suht mõttetu rebasele külge saada. Täpi suurus ikka väga oluline. Kui soov ka pikalt maalt rebaseid kiusata siis valige ikka võimalikult väike täpp.
Väga hea täpp on Fibertäpp http://www.ddoptics.de/de-zielfernrohr_leuchtpunkt.html

Mhh, kummaline värk! Kui se Kahles'i täpp varjutab 100m peal 2,5cm ringi, siis 300m peal 7,5cm. Meil küll nii pisikesi rebaseid pole... Ja eks tuleb tavaliselt ka 300m peal veidi kõrgemale sihtida. Mis seal siis veel täpi varju võiks jääda? Või ongi sul püss 300m peale lastud (või klõpsutad alati kõrguse parandust)?
Aga olgu pealegi, igaühele oma. Mul endal mõlemad, tõsi küll mitte Kahles'id. 3-12x jaoks valisin teadlikult "suureneva ristiga" kauguse lihtsamaks hindamiseks ja seda kasutan suurema kaliibriga relval. Peenemal on 5.5-22 kordne ja "mitte jämeneva ristiga". Ei kujutakski ette, kui
jämedaks läheksid need pulgad max suurenduse juures, kui see teisiti oleks.
Kokkuvõttes ei oskagi öelda, et üks teisest etem oleks. Ja kas ongi? Minul pole küll miski laskmata jäänud seetõttu, et see risti (täpi) tagant välja ei paista!
Edu!

PS! Kas keegi teab kedagi, kes tunneks kedagi, kes kasutab DDoptics'i binokkleid? Neil seal üks
ilusa nimega mudel on

kirp kirjutas:Hea kaugemale lasta, aga väike objekt kipub tõest suure täpi taha ära kaduma.

Mida härrased lasevad, et see 2,5cm @ 100m täpi taha ää kaob?

honkomees kirjutas:Samas keeli mittevaldajana ei saa ma telefonitsi küll väljamaaga suheldud.

Aga eestikeel ja müüja/maaletooja? Mis need kütid-ärid sulle kostavad? Ju seal mõni muukeeleoskaja ikka leidumas on.
Ja lõppude-lõpuks võid ju selle enda relva twisti ise ka ära mõõta, kui muidu rahu ei saa

honkomees kirjutas:millise kaalu/mõõduga kuulid selle 8,7 twistiga paremini lendavad

Mis sulle parim, peaksid ikka ise vast endale leidma, aga eeldused ka raskemate 175...177
grainiste 7mm kuulide kontrollitud lennutamiseks on päris head.

Optimaalse twisti määramiseks kasutatakse Greenhill'i valemit, mis arvestab kuuli kiirust, kuuli
läbimõõtu ja kuuli pikkust. Seeläbi, et pikemad kuulid on tavaliselt ka raskemad võiks twisti
sobivuse ka kuuli massi peale üle kanda, kuid 1:1 seda teha ei saa! Näiteks "paadisabaga"
kuulide stabiliseerimiseks on vaja kiiremat twisti, kui siledapõhjalistele analoogidele.
Tömbininalise lennuomadused on teravatipulisest kuulist erinevad, materjalide erikaalud on
erinevad (vasesulamist täiskuul vs pliisüsamikuga) jne.

Elu lihtsustamiseks ja algvalikute tegemiseks on olemas abistavad kalkulaatorid, mis peale
mõõtmete ka neid nüansse arvesse võtavad. Mõnega saab lausa kuuli margi järgi arvutusi
teha. Samas on kindel info alati ka tootjatelt, et mis twistiga ühe või teise kuuli kasutamisel
arvestama peaks.

Edu!

honkomees kirjutas:Brno BO 802.3 vintraua twist?

Asjakohase vastuse saad firma telefonilt (+420) 572 651 111
kui muidu ei saa! Olen seda numbrit ise kasutanud ja polnud mingit probleemi,
leiti seal teadja-mehike telefoni otsa, kes rääkis mul rohkem kui küsida osakasin.
Tookord huvitas mind CZ 527 (olen sellest siin ennem ka kirjutanud).

Teadmata küll, mis sul vintraua kaliibriks täpselt on, aga kui 7x65R, eks siis see
standartne 220 mm (1:8,7) ole.

Porschefan kirjutas:Oskab keegi võrrelda Led Lenser T7 Fenix TA20-ga

Ma ei tea küll kui palju erinevad teineteisest Ledlenseri T7 ja P5, aga vene poistelt (fonarik.com) sellised pildid:
(sein on 90m kaugusel)






edu!

Mida arvad viimasest numbrist?

Mis sest, et mind häirb tekstide pidev allajoonimine.
Mis sest, et pildi allkiri ei lähe alati pildiga kokku.
Mis sest, et artiklid tegijate sulest algavad traditsiooniliselt manitsustega.
Mis sest, et ma ei saanud Arlese jutu juurde pandud tabelist aru.
Mis sest, et tõlkelugudes on näpukaid.
Mis sest!
Mis sest kõigest nokkida, kui ainuüksi uue peatoimetaja veerus on iva
rohkem, kui oleks osanud arvata.
Minule uuenenud ajakiri meeldib! On vormi ja on sisu!
Jõudu ja jaksu!