Jääger-online jahindus foorum

Arles, Sul on veits ebatäpsed andmed, ma tean täpselt kust ja kui palju raha saadi. Jahimehed on tõesti väga suure panuse andnud tiiru arengusse aga põhiline rahastaja on Kaitseministeerium. Uurin Tallinna maleva pealikult, miks selline keeld on tekkinud ja kuidas asja lahendada saab.

Pähkli ja kase vahe on sama nagu mööbli puhul Esteetiline pool ja vastupidavus. Saadan Sulle privas inimese telefoninumbri, kes on veidi üle aasta kasutanud seda relva rebasest põdrani.

Mul on 2 sõpra ostnud ja pannud korraliku optika peale. Tulemus on väga hea. selle raha eest on väga raske oaremat leida!

Ei vaadanud, et üks tabel oli juba ära toodud, Läti võistlus oli märkilaskmine 50 m distantsil. Ise oman 12X76 pukki. Järgmine on kindlasti 16 paraleelsete raudadega, tore oleks veel kui kukkedega, nii et kui kellelgi on üle, pakkuge! Mida vanem seda parem!

Minu soovitus 16 cal paralleelsete raudadega (nt Krieghoff), sinna komplekti kuuluvad veel põlvpüksid, põlvikud, madalad saapad, pintsak, särk, lips, ruuduline soni ja 5 setterit Mulle meenub, et venelastel oli tabel, et sõltuvalt inimese kehakaalust relva kaliiber. Lätis nende jahivõistlusel olid siledaraudse finaalis pooled 16 cal ja vähem 12 ja u 2 relva 20 cal. 16 on parema läbilöögiga, nii et kui põhiline on suuruluki jaht, siis peaks 16 parem olema, pardi ja hane puhul 12.

Minu soovitus on Kaitseliitu astuda. Peadselt on seal elektroonilised märklauad ja siis on harjutamine eriti mugav! Mul avaldus sees juba

308 Win näpukas

Need kes veel ei ole 6mm BR Normale üle läinud kasutavad 306 Win diamond line moona. Kuuli kate tagab parema stabiilsuse ja säästab vintrauda. lapua moonast ostsin kunagi sportlastele 12 g Scenar kuuliga moona, raskem kuul annab suurema ilmastikukindluse (tuul, temp).

308 Oryxs lendas mul 150 m pealt põdrapullist keskelt läbi lõhkudes mõlemal pool roideid. Minu arust on kõige universaalsem kuul Norma omadest Vulkan. Hea ballistika ja laseb korralikult nii põõsas kui põllul. Mul on väga positiivsed kogemused.

Oman kahte Leupold VX III optikat ja olen väga rahul. Eelmisel teisipäeval lasin 60 m kaugusele pukist enne alla kobimist kähriku, samas kus sõber teise valmistaja võrdse optikaga ei tabanud siga pimeduse tõttu. Samas on ta minust kindlasti mitte kehvem laskur. See German 4 rist on väga hea. Mulle meeldib pigem rohkem kui Duplex mis teisel minu optikal on.

alates 1000 EEK sõltuvalt kaliibrist kuni 60000 EEK ja rohkem

Eks ma võta selle eestvedamise enda peale. Ma uurin vähe, millal märklauad statsionaarselt üles saavad, et ei peaks ise kablasid vedama ja siis pakun mingid kuupäevad välja. Valime kõige rohkem sobiva laupäeva. Eeldatavalt võiks see olla märts või aprill. äärmisel juhul mai. samas peaks väljas umbes 10 C sooja olema, muidu külmume ära ma püüan ka lasketreeneid kohale meelitada, samas on foorumis ka piisavalt pädevaid inimesi.

Ma saadaks näidiseks ühe Eesti püssilaskuri 2007 aasta treeningplaani koos laskemoona kuluarvestusega. Kui keegi õpetaks kuidas ma Exceli tabeli saan üles panna? See on minimaalne tipplaskuri jaoks. Soome laskurid teevad aastas u 42000-45000 lasku. Samas tegi N Liidu koondis kõvasti kuiva, mida põhjapool ei tunta või ei tunnustata. Korralik laskesuusataja teeb 8000 - 15000 lasku aastas. Kuid uskuge mind, metsas ei pruugi ta üldse vastu saada neile meestele kes aastas 200 lasku teevad, seal on midagi muud vaja kui kiiret laskmist. samas on selge, et kui tiirus 100 m pealt lehele pihta ei saa, siis metsas ei tasu proovidagi...
Kevadel võiks Männikul teha väikese laskmisürituse 300 m tiirus. Seal on 2 elektronmärklauda ja ei pea jooksma lehti vahetama. Ma ei mõtle seda võistlusena, vaid lihtsalt laseks ja analüüsiks vigu ja vahetaks mõtteid. Head vanaaasta lõppu!

Mina kaldun arvama, et sisselaskmine on vajalik ja seda eelkõige vase kihistumise vähendamiseks. Asi, mida meil ei taheta teha, aga mis on hädavajalik, on vahetult peale laskmist pronksharjaga relvaraua läbilükkamine kuni raud soe. See peaks tagama raua vasestumise vältimise. Kodanik Bleiker ütles, et 300 meetri raud tuleb vahetada peale igat 4000 lasku (6mm BR), et tagada minimaalne hajuvus. Tema väite kohaselt on veel hea tulemus saavutatud rauaga, millest on eelnevalt tehtud 7000 lasku, kuid see pidi viimane piir olema. Sellise arvu juures pole veel erilist vahe kas raud on sisselastud või mitte. Ühe raua hind on 11500 EEK tehase väravas... Ma usun, et Eesti jahimeestel, kes käivad mitu põlvkonda sama püssiga jahis on targem teha korralik sisselaskmine. Mikidel, kes iga kvartal võivad endale lubada uue raua või relva, ei oma see erilist tähendust... Mina oma uue 223 lasin igal juhul sisse vastavalt WSM õpetusele.

Tollimaks ja teenustasu Eesti Postile ning siis avastad, et oleks kohapealt saanud sama hinnaga... Minu pakk oli pea kuu aega teel ja siis veel 3 nädalat Eesti Postis ja nende tolli käes. See ei olnud optika aga ega seal palju vahet pole. http://www.leupold.com/hunting-and-shoo ... rnational/
Nii et Trapperi puhul kehtivad kõik garantiid.