Jääger-online jahindus foorum

Kaupo, kas kaasaegsel 303Brit -il ka veel kõrsrohi ja pruuni värvi Inglastel, ise sellist sõjaaegsetes padrunites näind.- mis aastaks kesta kannal oli, järsku mäletad?

Tänud Bighornetile hariva loengu eest, mõtlesin kaua kas vastata,kuna olemas väike võimalus et laed ka omale padruneid ise siis tunnen olevat ennast kohustatud teatama järgmist: palun lõpeta koheselt jällelaadimine:osale kindlasti järgmisel laadimispäeval sest selliste teadmistega võib olla ohus sinu tervis-silmnägemine. tähelepanu juhtimine jällelaadimis reegli vastu nr.2. :JÄLLELAADITAVA HÜLSI VISUAALNE VAATLUS ja seda põhjusel et kui nüüd mitmeid kordi laetud hülsside halgemisest sul aimugi pole siis võibki tekkida olukord kui halgenud hülsist välja tungiv gaas paiskub sulle vastu silmnägemist.enamustel lukukodadel selline gaasijuhtauk olemas aga mitte kõigil. tean seda omast kogemusest-läks õnneks.
samuti sinu väide "POLE NEIL NORMA HÜLSSIDEL HÄDA MIDAGI" sellise uskumatu Toomase jutuna tundub nii mulle kui minu tutvusringkonnale.
Kaidojaht pakkus meile kõigile samuti sarnaseid probleemseid Norma hülsse näha kuid keegi polevat huvi tundnud asja vastu, sellised selgeltnägejalikud väited POLE NEIL HÄDA MIDAGI asja ennast nägematta väga. tundub.
Mürka külas olles (kutsikaid vaatamas)tõdes samuti katsemeetodile tuginedes et jama jah.
Loodan et Teadjamiis ka lähiajal läbi astub,võibolla siis hakkad uskuma?
See termin"MAHA KARASTAMINE" pärineb ühelt Kolhoosi sepalt Põlvamaalt, kus kunagi töötasin.
Ei väidagi et Norma hülsi kraed term töödeldud,see ikka Lapua värk Soomes. pole see krae kuumutamine ka seal imelisem kui et kahe põleti vahelt kestad läbi lähvad.(vähemalt varem) ja kesta eluea ning korduskasutamise paremaks muudab.
kahju et Lapua enam testis lastud padrunite kesti ei müü -olid minu meelest parimad mida näinud ja hind ka 2eeku. tk.

Mauser tüüpi lukk Rugeri püssil -lööknõela vedru pinge peksis maha kuidagi,peale 30-et läbilööki umbes-enam Jahipaunast ostetud Galili moona lahti ei jaksa lüüa,varem iga kell, sellel tong paksem kui kuskilt sellist tongi saad -see raudselt terveks jääb sinu laenguga ja lukk kestab ka nagu nalja,iseasi kas asjal mõtet.ise sain palju parema täpsuse ja algkiiruse aeglasema rohuga.sõbra Karl kustav 6.5x55 hakkas ka sellist nalja tegema aga tema laisk ei viitsinud püssi üldse puhastada ja kõik see tahm toru nii tihedaks tegi et peksis vedru otsa puru ja jättis lukule sees ka kõvad kriimud peale. peale karralikku toruleotamist Rootsi püssi konservandiga käib nagu kell jälle-on üks hirmus mögin küll, kõik leotab lahti.

Mina kasutan samuti ja ainult täissüntti Birchwoodi spreina luku määrimiseks, pole mingeid probleeme olnud enam pakasega ei aura ära, tagab super kaitse rooste vastu ja tõsine töökindlus suure külmaga.

Kui kodus muud tongivalikut pole siis nad segi minna ei saa.
Vedru kontrollimise all mõtlesin seda, kui lööknõela nii kõvasti tagasi surund et tongi tükk-ki sisse mahtund siis väike võimalus et vedru liiga võis saada ja samuti ajas mind natuke segadusse see et kuigi lukust need tükid välja sain oli vedru vahele ka neid jäänud mis siis mõne aja pärast sealt vabanesid jälle tõrget põhjustasid.
see tongitükkide paiknemine ka samasugune kui minuomadel,ilmselt tingitud sellest ,kui küljest rebida ei suutnud täielikult siis lööknõel ta ka tagasi sisse tõukas peale vinnastusasendis käimist või siis nõela augus ühes servas oma koha leidis olles küljelt kinni.igal juhul tegemist tugeva ülerõhuga.
vabandust kui sütiku ja rohu põlemiskiiruse jutt segaseks jäi,mõtlesin et prooviks mõnda teist tongi ja aeglasemat rohtu:igal sütikuvalmistaja tongil oma süütamiskiirus või jõud,kuna tõestatud tõsiasi et osadel Itaalia päritoluga haavlipüssi padrunitel -20c juures kuni 50% oma jõu kaotavad siis siit väike võimalus et ka fiocci tong natuke külmakartlik on mis võib tänu oma aeglasele süütamisele ka ülerõhu tekitada. aga kuna sul sooja ilmaga sama proble oli siis saaks selle välistada.
selle kuuli kaalu juures n-120-et 1.35g ikka väga karm,normaalne oleks 1.2grammi seegi peaks andma v1-ks 900-ja peale natuke ja 3200bar-i
ise valiks n-130.-n-135-e ja cci tongi

Hääl tal natuke madalam küll aga tänu sellele ka hästi eristatav teistest külakoertest kes ka usinasti jahile kaasa hauguvad ning neid pole vähe.

Ega sul kakuke kuidagimoodi püstoli ja rifle tongid sassi läinud pole?
voibolla õhema seinaga tong-mõõda ära ja kui võimalik võrdle cci.ga.
ilmselt nõela viga pole,kontrolli igaks juhuks lööknõela vedru ka üle.
tegemist ilmselt ülerõhuga-kui isevalmistatud padrunid, proovi aeglasemat rohtu ja soovitatavalt cci tongi.federaliga mitu tõrget tulnud, winsu ka ok.
proovi veel sama padruniga ja püssiga soojast peale lasta.varmint toru võis tänase pakkasega tihedamaks tõmbuda ja fiocci tongile suuremat survet teha ja seega tongi löögi koha koos lööknõelaga tagasi paisates murdubki see pisike tongitäpp ära ja paiskub luku sisse häirides järgmine kord nõela tööd,lööb väikse märgi peale aga mitti piisavalt. oli endal ka sama probleem 223-ga, mul muidugi see et proovisin 4g-se kuuliga suurt algkiirust saavutada, muidu skeem sama et iga 5-es või nii.

Tuttav mesinik ka kurttis mõned aastad tagasi sama asja üle, vahe selles eelneva kurtjaga et tema elatub meetootmisest ja mesilasperesid tal ligi sada.
käis ka keskkonnas asja küsimas, seal laiutati ka käsi ning olevat öeldud et peab oma jõududega hakkama saama. muidu ise ka jahimees teine, ilmselt oskas õieti asja valgustada ametnikele.
Nõuanne järgmine et püüa kinni ja saada Saksamaale küll nad seal suures kabuhirmus ta ära tapavad.

tea kas peaks ise ka kompensatsiooni kuskilt küsima, kui ott seenel olles eelmine aasta natuke vedelaks ehmatas?

Äitäh, Villuvih piltide eest,-ärme unusta ära mis aastas elame-7.62x54r(7.62rus) ikkagi 1891.a värk,kes on näinud originaal mõõtudes 7.62x54r-i nüüd jahipoodides müügil(Barnaulist ei tea, sest hoian sellest kaugemale seni kui õpivad tegema moona ka teiste tehaste püssidele)
see et kaasaegne 7.62x54r poes müügil on ei tähenda veel seda et ei tohiks teda nüüd Soome või vene vinti sisse toppida,vaatama peab ikka oma püssitoru mõõtu ja poes müüdavat 7.62x53r-7.62x54r kuuli jämedust mis üldjuhul ikka karbil kirjas. samuti näeb tõesti harva sellise toruga Mosin-91-te mille toru seisukorraga voib rahul olla.seega paljud Mosinid ikka toruvahetuse läbi elanud ja kuna orig toru ja isegi Soome vindi toru kuskilt enam võtta pole siis pandudki neile .308 cal torud, niisiis olgu padruni margiks siis 53r-54r kui kuulikarbil märge .308 siis andke minna,see väike kestamõõdu vahe ei loe midagi(ise kasutanud mõlemaid kesti nii sõjaaegseid kui kaasaegseid pole mingit vahet)nüüd kui kellelgi veel mõni Mosin originaal ussitanud toruga olemas ja sellest hirmsasti pauku teha tahab ka veel mingisugust täpsust taga ajades siis soovitan laadida 303cal/7.7jap(7.90mm-.311)Hornady ammu juba ühele kesta mõõdule läind(7.62mm russian 7.62x53r-7.62x54r)sama teinud ka teised.nagu ütleb Timo HyytinenSoome vindi kohta et Euroopas Soome vindi 53r-is kasutatakse märgistust 7.62x54r kuna 53r vana ja kasutusest ära jäänud. Lapua soovitabki kesta trimmida 53.72mm asemel mõõtu 53.30mm-i peale et mahuks 54r.i kest ikka Soome vinti ära.
näit:.308cal kuuliga müüdavate padrunite märgistused karbil ja tabelites.
Hornady:7.62mm russian 7.62x53r-7.6254r.
Lapua;7.62 russian-7.62x53r.
Sako:7.62x53r.
Norma: 7.62 rus.
S&B: 7.62x54r.
Mis jama see nüüd siis on? kas valmistajad ise segaduses?
veel üks pull lugu sellest kui riik Kaitseliidule Hiina moona tellis Soome püssidele,ehk siis 7.62x53r-i millede kuuli mõõduks oli 7.90mm, kaugel Soome vindi 7.86-st mm-ist-kõik need soome vintidest ka läbi lasti, muidugi olid need vindid juba päevi näinud, kuid oli ka mõõdus toruga millega 300m võisteldi.
See on minu arusaam asjast.

Vaatame ikka kuuli mõõtu olgu karbil siis 53r-54r või rus.

Väga arad olid, niikui autot nägid-udu panid. kolme nägin täna.
jooksuajal ikka lollimad saab ligemale hiilida. lasin kunagi kolm korraga-kaks olid kinni jäänd ja kolmas tiirutas ümber- alustasin tiirutajast.

kolmes kohas iga öö elu käimas.ainult ühes kohas käivad kl.2-4-ja vahel hommikul.(suur kari -nii 20-30 isendit -võibolla mitu karja)
naabrid ka kurdavad et ei käi-võibolla palju paugutand ja laikadega sigadel elu kibedaks teind seal.

Härrased, rebane ikkagi ei jookse veel.-ootame.

Isegi sagedaste õnnetuspaikade vastu ei tunne teedevalitsus huvi olgugi et politseid informeeritud ja puha. meiekandis aastas umbes 38 kitse avariid ja neist 1-2 ainult hoiatusmärgi piirkonnas(need ainult ausate inimeste poolt üles antud) mingi osa veel selliseid avariisid millest ei vaevuta teatama(visatakse pagasnikusse ja tuld)
See pole lahendus et tapame teeääre puhtaks.

Marlin 444 räägib asjast. olin ise ka eelmisel suvel Riihimäe messil kus noa teritamist õpetati fileerimis noa peal.pool tundi kestis koolitus kuhu vahele ka nalju visati.mul meeldib ka noaga lõigata mitte nüsida. paar siga kestab ära küll nülgida kui hammast ei saa,aga sellist nuga mis teritamatta põdra ära teeks olen ainult kuulnud 2 korda:kord Soomes ja nüüd siin vestluses.
oled sa Marlin ikka kindel et sul õige Damaskus tera on ,keegi siin väitis et ei tehagi teist õieti ja kui tehakse siis hind umbes 25 kilo ringis, need vene poiste tehtud Damad ka rohkem silmailu värk olevat, muidu passid kaasas ja puha aga....??

Soomes-Rootsis tõdetud et suuremad loomad tunnelisse ei kipu eriti, seega katsetavad silla moodi asju mis pealistatud viljaka kasvumullaga. kuuldavasti plaanis neil rohkem selliseid ülekäike teha, olevat täitsa toimiv värk.
see et nad teedele aedkaitsed ette panid just loomade käigukohtadele ka Sommide meelest viga oli. veri ei olevat enam korralikult vahetunud loomariigis mispeale kängumist täheldatud.
ise näind palju kordi kuidas aiast üle hüpanud põder teel ringi kabuhirmus jooksnud(teinekord mitu kiltti) keda siis politseinikud suunata proovivad.
loodame et Eesti teedeehitajad selliste asjadega arvestavad.

Ära jorr pahanda-polnd mõtteski sinust koolipoisi muljet jätta. imestasin lihtsalt et mis tera see ka on,endal ka mingi 300-400 looma nülgimise kogemus ja lihtsalt mõtlesin et mis teraga tegemist. ei ole aimugi nahanoa tera margist. nuga teritan ka vesikäiaga kui teemant enam ei aita.
kuna huvi tärkand nugade vastu siis otsustasimegi sõbraga proovida veel Jaapani mõõga terast ja Roselli eri karbooni, minagi pole rahul poe kenade nugadega, ning 20-30-et tuhandet korralikule noale kulutada pole otstarbekas.
seega proovime leida odavama ja peaaegu sama hea lahenduse, mis selgub praktikas mitte noamüüja ilukõnedes.