Jääger-online jahindus foorum

Lihtne lõks on vana suur koduveini valmistamiseks mõeldud pudel. Maius sisse ja seina äärde, loom sisse saab, välja ilma pudelit kummuli keeramata mitte. Kui tappa ei taha, siis saab elusalt kaugele majast ära viia. Omal juhtus tuhkruga niimoodi kogemata.

Minu post hakke kohta oli ajendatud eelnevast jutust, et võsa eemaldamise tulemusena võib teenida priske kopika. Jah, tõesti on tore, kui ka võsast ja raiejääkidest saab lahti ilma peale maksmata. Või ei tohiks seda raha ka vastu võtta ? Ja tegemist ei olnud noorendiku hooldusega...

Lähen natuke OT kaasa. Sel aastal müüdud üle 800 kandi haket, sadakond on veel maas. Kandi hind peale ülestöötamist ja kokkuvedu 1,28 eur miinus tulumaks. Hake kogutud ca kuuelt hektarilt, sisaldas ka täistüvesid. Uue sellise koguse kasvamiseks läheb ehk paarkümmend aastat. Pole just tulus bisnis. Selle viimase koguse peale ei viitsi keegi kohale tulla ja mulle raha maksta, pigem peab ise rahakotti kergendama. Puidu ühismüük läbi Erametsakeskuse toimib hästi ja loodetavasti läheb veel paremaks.

Loeme, mida tahame... Kui muidu ei saa, siis kisume tüki kuskilt välja ja proovime niipidi kedagi rumalaks teha. Aitähh vaevanägemise eest. Selline on siis see poliitika, millega teistsuguseid vaateid ja arvamusi välja tuua. Pole paha.
Tsitaadi juurde vaid lisaks, et turismi korraldamine ei ole mitte teps sellel piskul maatükil kõne all, vaid rõhuasetus oli sellel, et sealsel maalapil leiab paiga, kus jahipidamine naabreid ei häiri, elik ei pea teise tuppa ega piiriäärde ronima.

Te leote seda, mida tahate lugeda või arvate, et olen kirjutanud.
Jahirent on üks paljudest komponentidest, millest koosneb metsa majandamine. Hetkel veel mitteoluline, kuid tulevikus, kes teab. Mina teen sealt palki müügiks, küttepuud endale, panen seened ja marjad purki. Ja jahti on hoopis teine tunne omal maal pidada. Miks selle metsa ostsin ? See mets on ümber minu kodu, st nüüd kodumets ja tema majandamine ongi raske ja mitte sarnane tulunduseesmärgil ostetuga.
6 ( ja mingi 50) hakkab jälle oma elu elama. Asendame eelnevas arvutuses selle 4,3-ga, mis täna oksjonil välja on käidud ja saame ... Kui sinna paneme juurde eksklusiivse ööbimise ( ei mõtle tüdrikuid) , alkoholimüügi, safarid ja muud lisategevused, siis hakkab looma. Ja tulevad juurde ka mõned töökohad, ehk saab ka mõni endine jahimees natuke maaostmiseks lisa teenida.
See kaks kolmandikku süsteem ei hakka ka minu meelest tööle. Jahiseltsis olevatele meestele kuulub täna 10 % jahimaadest, RMK-le samapalju. Maaameti oksjonilt metsa ostnud fimad, mis seal ka kohe lageraie tegid, on omanikud ka juba 5 % ulatuses. Vabaturul on veel ligi 20% maade omanikest, keda on lihtne kaasata. Kokku on aktiivseid huvilisi umbes pool kogu pindalast. Nemad on erinevate huvidega (talumets vs röövraie) ja ei saavuta kokkulepet, seega 2/3 pole võimalik kokku saada.
Mina ei võitle uue seaduse poolt selle tänases kuues, kuid ei ole rahul ka tänase kinnise ja maaomanikega mittearvestava süsteemiga, kuigi ise olen sellega kah vähem-enam rahul. On mitmeid muid variante, kuidas asja lahendada, kuid seda juba teises teemas. Mõtteid, mismoodi asja toimima saab, arutatakse ka teistes ringkondades peale selle meediumi siin. Pole metsaomanikud kah ullikesed, kes ei oska puude taga metsa näha ja aru saada varjatud huvidest.

Jep, saan aru, et rentimine on keerulisem kui loota võib. Tuleb ka defineerida, mis on jahimaa ja suuta määrata selle väärtust jahipidamise vaatevinklist. Ja mis saab, kui mõni nn roheline põhimõtteliselt üritust torpedeerib ? Seega rentimiseks on vajalik teatud suurusega maaomanike kokkulepe maaalale, kus jahti on võimalik korraldada. Teistel on võimalus selle leppega ühineda või jäävad need maad kasutusest välja sarnaselt keelualadega. Ja valged laigud on jahipidamise seisukohast normaalsed, sealt meelitatakse loomad ju söödale välja ja kahjustuste puhul tuleb ka maaomanik nende piiramise vajadusele. Siin tuleb mängu konkurents mitme rentniku vahel, kes pakub paremad tingimused, milleks ei pea olema primaarselt rendihind, see ka piirkoda majandab.

Iga ruutmeetri maad olen omale ostnud. Ei ole saanud tagastamist ega kingitust. Ja maksan kaua.
Õnneks olen teinud tehingud õigel ajal ja saanud võrreldes tänasega suht soodsalt, kuid ostuajal oli alternatiivkulutusi palju mõistlikemaid ja majanduslikult kasulikemaid. Aga tänased riigimaade oksjonid on väga-väga heade hindadega ja palju maid tuleb uuesti müüki peale oksjonivõitja poolt tehtud lageraieid. Seega minu rahakotti pole mõtet selle pilguga piiluda ja kadedust tunda. Ja kui ise osta ei taha, siis maksa renti, lihtne tõde kõikide muude kinnis- ja vallasvara kasutamise puhul.

Eks ole piirkondi, kus tahtjaid vähem. Paremates kohtades aga pole mingit võimalust, piirarv täis ja kõik. Nii ka meie seltsis.

4,3 eur per ha on juba reaalsus ja fakt. Seega 6 on tulemas, kas meie inimeste või rootslaste taskust, vähemalt minu case korral, arvestades metsade asukohta ja juurde pakutavaid võimalusi.

1000 euri aastas per nina peaks olema iga hobi korral väga odav hind. Kui ei jõua maksta, siis tuleb ehk keegi kampa võtta ja liigsuurt jahiala teistega jagada. Siin tekibki turusituatsioonist tingitud reguleering juba elust tingituna.

Ei saa suure tõenäosusega liikmeks täna ! Ja pole ka mingit sõnaõigust.
Homme saab vähemalt mingitki tasu ja on võimalus rentniku vahetamisel kaasa rääkida. Ja väikeulukid ( loomad, kes on väiksemad kui hirv ja põder) on tema jahitavad.
Kui tänane kord on kehv ja homne pole ideaalne, siis on tulemas kolmas variant, mis tuleb peale vol2 realiseerumist, kus ainsaks huvigrupiks peale loodusliku tasakaalu on jahimehest maaomanik !
Ega ükski kord ega seadus pole igavesed. Ja ei kao see populatsioon vahepeal kuhugi, kui ta tänase seaduslike jahimeeste salaküttimise peale kadunud pole.

Kes maaomanikuks saamise õnne arvutustega valmis pole jõudnud, need lisagu tehtesse ka see, kas rentides odavam pole ?

Viskasin kiiresti turule pilgu peale ja leidsin sealt, et igati arvestatava 50 ha jahimaatüki saab juba 100 000 euro eest. Ilma sissemaksuta teeb see kuus 500 eurot, pluss maamaks. Sellise tüki omanik võetakse teite jutu järgi ilma pikema jututa olemasolevasse seltsi vastu ja koheldakse võrdsena, ehk ka mõnede soodustustega, tavaliselt küll maksab kõik seltsimaksud ja jahikulud võrdselt kõigiga. Ja minu poolt kunagi pakutud 6 euri per ha jahirenti, mis teeb 300 euri aastas, elik pea pool kuumaksust pangale, toob õnne ja rikkuse õuele ? Kõrvade pikkust ei oska hinnata, kuid need eeslid peaksid suutma õite palju tassida, et jahimajandusest reaalset ja majanduslikult arvestavat tulu nautida saaks.

Kah paar mõtteavaldust:

* Mida maaomanikud loodavad nüüd uue seadusega saada? Et jahimehed maamaksu kinni taoks + veel pealegi? Jahipindala maamaks/jahimeeste arvuga=??? Maaomanikud kujutavad ette, et jahimehed on kõik miljonärid? Hetkekulusid kokku lüües: sööt, kütus, relv, moon, aeg, analüüsid....kindlasti on odavam liha poest osta. Ja kui nüüd iga maaomanik tahab ka veel raha saada, siis lihtsalt paljud peavad jahipidamisest loobuma ja kes soovivad jahimehed edasi olla, peavad hakkama arvestama päris suurte summadega. Paljud Eesti jahimehed jõuavad siis veel jahti pidada?
Kui maaomanik on kade, et jahimehed käivad tema maal loomi jahtimas, kes siis keelab maaomanikul jahimeheks hakata? Maaomanik hakaku jahimeheks ja jahtigu ise. Keegi ju ei keela! Või keelab? Meediast jääb küll selline mulje, et jahimehed on pahad ja ei luba maaomanikul jahti pidada? Miks sellist jama aetakse?


Ülaltsiteeritud herr ütles välja ka ausalt selle, miks muudatusi tegelikult ei taheta. Ehk kui maaomanikule pannakse pahaks kasuahnust ( tasu, tasu, tasu; nagu üks lugupeetu oma postis korrutas), siis maata jahimehe puhul on esmatähtis, et kulud ei tõuseks, ja ETKVL ( elan teiste kulul väga lõbusalt ) süsteem jätkuks. Ja siin peitubki tõde...
Kui paljud jahimehed poleks, ülaltoodud lõigule tuginedes, keskmisest kehvema sissetulekuga, siis võiks nad hakata maaomanikeks, mis on kordades lihtsam, kui jahimeheks saada, köhi vaid pappi välja.
Ja nüüd tõdege, miks EJS ei tee suuremat lobi, vaid läheb oma teed. See on klassivahe ja erinevad huvid.

Minu soovitus eelmainitud mõttemaailmaga härradele: jätke mõned jahid vahele, tehke rohkem tööd ja ostke endale maad.

Oma jutust ma küll välja ei lugenud, et naabrile ma maksta ei tahaks, kui tema maad jahipidamiseks tarvitan ? Kui temagi seltsi kuulub, siis vast ei küsiks temagi jne...
Aga olgu põlatud kõik põldude, elu- ja äripindade rentijad, kes sellega "mittetöist" tulu teenivad. Kui metsa ei saa rentida, siis miks nemad,miks,miks???
Riik oma maksupoliitikaga on selgelt väljendanud, et maa on piiratud resurss ja selle maksimaalseks kasutuselevõtuks tuleb seda ka kõrgelt maksustada. Ka metsamaa osas kahjuks. Seega on maaomanikule antud signaal, et mets tuleb maha võtta, muld ära müüa ja kruus välja kaevandada. Kes seda teha ei taha, see rentigu kasvõi jahimeeestele välja. Siin ei räägi keegi enam loomade ja lindude heaolust ja rohevööndite säilitamise vajalikkusest. Miks keegi metsa kui ökosüsteemi ei kaitse ? Kus nüüd jahimehed on ? Puudub huvi, kuna ressurss on tasuta käes !
Metsamajandamine ongi mitmetahuline ettevõtmine ja olgu jaht nendest üks, mille eest tulu tõuseb või enda hobiks pean.

Ma kuulun jahiseltsi, kes majandab ka minu maa peal, seega küsiksin raha ju enese käest, mis ei lähe minu röövelliku kapitalismi põhimõtetega kokku. Seega on minul enesel ikka kõik parlanksis.
Ja marjutajaid pole jõudnud kah peletama minna...

Mets on maatulundusmaa. Ja jahipidamisõiguse müük on üks osa majandamisest. Nagu äriettevõttel, nii ei ole ka talupidamisel eesmärgiks nulliga välja tulla, vaid teenida maksimaalset tulu. Kui teen marjade kasvamiseks mingit tööd või olen selle tuluga arvestanud, siis tõesti piiran marjuliste käimist seal, nii jube, kui see ka ei tundu. Ka marjade müük on osa majandustegevusest ja ma ei näe põhjust sellest loobuda. Sama ka seente kohta. Kel soovi tasuta marju otsida, siis selleks on olemas riigimetsad ja veel tähistamata erametsad. Pole minu rahal vahet on see saadud põllul kasvava maasika või metsast mustika eest.

Saaks veel kuidagi toodetava hapniku eest saastekvoodi rahadele küüned taha !

...samas, kes on keelanud jahimehel hakata maaomanikuks või maakasutajaks läbi rendilepingu...

Sel aastal tõusis minul metsamaa maamaks 4,4 korda. Kas jahiseltsid või EJS on selliseid tõiku tähele pannud ja vastavaid survestamisi volikogudele teinud ? Ei, sest see hinnatõus ei kajastu kuidagi jahiseltsi majandamise juures, küll aga metsaomaniku rahakotis. Peale maksuteate saamist ei taha kuulda ega teada mingist maa tasuta kasutada andmisest. Kui suurt tulu ei tõuse, siis ka maamaksu korvamine jahiks sobilikult metsalalalt oleks paljudele piisav.

Ja kui mina ühes teemas tagasihoidlikku 6,4 euri per ha mõistuspäraseks pidasin, siis tembeldati mind ullikeseks ! Arvestades, et see on alles algus, siis süsteemi töölehakkamisel on hind peagi soovitud tasemel, arvestades asukohta, metsaala ja loomade rikkust.