Jääger-online jahindus foorum

olemuslikult pole ju vahet kas pidada jahti koertega või jahikullidega või misiganes treenitud/õpetatud elukaga....
omaette probleem on see et need kullid/kotkad kaitstavate/ohustatud liikide nimekirjas enamasti

igal juhul tänuväärne ja tähelepanuvääriv õpetus

teisalt toomise omahind tuleb suurusjärgus 300 eur(ca4500eek)mis on arvestatav nr

aga inimesel kes käib soome vahet niikuinii muudel põhjustel (transa hind!!!) võiks see olla aga tõsine lisabusiness

draiwer kirjutas:Kui kestad pärit oma püssist siis täiskalibreerimine pole vajalik ja piisab kaela kalibreerimisest.Kas aga tuleb ette,et ainult kalibreeritud kaelaga padrun ei lähe padruni pesasse kuigi kasutatud hüls oma püssist.Ja oletame,et kõik muud toimingud on laadimisel tehtud õigesti.

ühelt poolt võib osaline kalibreerimine anda rahuldava tulemuse....teisalt ex ta üks poolpeeretus ole....näit. jahil hädas sõbrale padrunit laenata nagu ei tohiks siis

soovitan jälgida kuldi nõuandeid ....ja teha täiskalibreering

Aadu kadakas kurjutas:

Teie väljapakutud variandi kohta.
Sisuliselt tänane olukord praktikas, ehkki praegune jahiseadus jahiõigust maaomanikule pakub. 

Kommentaar: ei ole sisuliselt sama....tegu ongi kolme täna ev-s kehtiva seaduse : põhiseaduse, asjaõigusseaduse ja jahiseaduse kooskõlla viimises …..ehk teisisõnu maa omamine kui selline ei anna ja ei saagi anda (ps võrdsusprintsiip) iseenesest mingit jahiõigust....tegu on nn. rooma kontepstiooniga kus ulukit käsitletakse peremehetu varana/res nullius (aõs)/taastuva loodusvarana (kkts) mis ei ole mingil moel seotud konkreetse maatükiga kuna ulukil on vaba voli sinna siseneda või sealt väljuda maaomaniku tahtest sõltumata

Kas jahiõigus oleks jahikorraldaja õigus ka siis, kui maaomanik omab kõiki vajalikke dokumente jahiks(on pädev seega jahikorraldajaks), loeb oma kinnistu jahipiirkonnaks ning peab jahti näiteks väikeulukitele (kuna ringpiir suurulukit ei võimalda)? Või on jahipiirkond KKM-i määrusega, mis antud JS-ile ning see on nn "kõvema jahiõigusega", kui eelpool kirjeldatud üritaja?

Kommentaar: ei ole ühel jahikorraldjal kõvemat ega teisel nõrgemat jahiõigust....on vaid konkreetne nn. osaline jahiõigus mingi(te)le liigile/liikidele mingis piirkonnas mis on jagamatu selle liigi osas ...samal maatükil võib olla ühel jahikorraldajal õigus jahti korraldada ühele liigile (näit põder jahiselts) teisel teisele(näiteks jänes maaomanik) ja kolmandal kolmandale (näiteks hunt riik).....
kui nüüd teoretiseerida/utreerida et kas samal maatükil võivad kolm seltskonda korraga jahti pidada samal ajal ? ....siis teoreetiliselt võivad küll, praktiliselt vaevalt et nii rumalaid jagub .....kas nad teineteist ei kipu segama sel juhul?.....kui ollakse pahatahtlikud siis kindlasti .....kas see ei võiks olla siis ebaturvaline?....ei, ei ole, kui täidetakse jahieeskirju, need on turvalisuse mõttes päris head

Väljapakutud variant võib tekitada vastuolu kinnistule sisenemisel ja seal jahieesmärgil viibimisel, kui näiteks kinnistu on tähistatud ja piiratud ning omanikud ei soovi, et seal jahti peetakse. Siinkohal ikkagi kokkulepe vajalik. 

Kommentaar: maaomanik sai enne ja saab ka pärast keelata kelle iganes maal viibimist kui kinnistu on piiratud, tähistatud jne.(kui on korralik võrkaed siis keelab ka ulukite viibimise sellega iseenesest)...aga ta ei saa seda keelata defineerides seda läbi tegevuse eesmärgi -jahipidamse kui tal endal jahikorraldusõigust ei ole taotletud/saadud antud ulukiliigile....ehk teisisõnu ei saa keelata seda mille korraldamise õigust tal ei ole..
näiteks oletame kui maaomanikul on väikeuluki jahiõigus ….siis ei saa ta keelata põdra või hundijahti.....küll saab ta keelata inimeste (ka jahimees on inimene ) viibimist oma maal ja teatud eriolukorras (haavatud uluki jälitamine/tabatu väljatoomine) ei saa ta seda teha üleüldse küll saab nõuda eriolukorras maal viibimisega seotud kahjustuste heastamist (murtud oksad, rattajäljed jms.)....aga loomulikult siin oli on ja jääb kokkuleppe koht poolte vahele ja on alusetu arvata et seda üldjuhul ei saavutata.

Selline variant võiks sobida tõepoolest nn üleminekuühiskonda. Regulatsioon peaks aga olema seejuures turismijahil, sest muidu ei erine tänane segadus ses osas tuleviku "pudelikaeladest" mitte oluliselt.

Kommentaar:
1.ei nõustu mõistega sobivusest üleminekuühiskonda. Nn. saksa kontseptsioon jahinduses kus uluk kuulub maaomanikule on just sobiv väljend üleminekuühiskond... kus on tegu feodaalse reliktiga kus jahiõigus oli ajalooliselt vaid aadlikest maaomanikel....pakutud mudel sobib ikka kaasaaegsesse arenenud ühiskonda
2.defineeri turismijaht e. mida sa siin silmas pead? Võibolla ma ei saa küsimusest/probleemist üheselt aru....
Loogika järgi on jahiõiguse omajal kohustus maksta ühelt poolt keskonnatasud/loodusresursimaks....teiselt poolt kas ta sööb jahipidamise viljad ise ära või müüb maha ….on tema otsustada....ja siinjuures pole oluline kas ta on veel peale selle turismitalu/maaomanik või mitte
3.ja veel.... isiklikult arvan et tuleks kasuks kui eesti suuruluki jahipiirkonna kasutajad (see 5000 + ha maad) võiksid olla ka seadusejärgselt vaid mittetulundusühingud...... ehk see lahendaks paljude kadedusprobleemi ja teisalt paneks piiri ka ärimõtetele jahinduses...samas ma ei ole päris kindel/on ilmselt vaieldav.... kas see seisukoht sobiks isikute võrdsuse printsiibist johtuvalt meie õigusruumi

Tooming kirjutas:Kui uurida anatoomiat, siis silm ongi vale koht

uuri uuri edasi ...ja ilmselt saad teada et looma anatoomia ei olegi märklehe pilttasapinnga sarnane vaid tegu üsnagi kolmemõõtmelise elukaga kelle mõtteline pikitelg ei pruugigi olla alati ja igal hetkel vertikaal/horisontaal ristiasendis vaatleja/ laskja suhtes ....ja mõne nurga alt ka näiline nn. 10-sse tabamine ei anna tulemust...

aga sry, see "silma laskmise" on pigem selline kirjanduslik kujund ....teksti selles kontekstis tabamis kohana mõtlesin ma peaaju

mjahhh....tooming räägib vägagi õigesti....ühelt poolt on vaja head laskeoskust ja teiselt poolt head anatoomia tundmist....ja lasen spordikaga (22lr) põdrale silma .....ja ennäe....kukubki jalalt

oli minulgi sarnane mõtteviis et olen kõva mees (vss 185-190 + epa vet) .....ja lasingi passimisel/hiilimisel tükk aega hulka sigu silma (mitte küll 22lr-ga ).....kuni ükskord lasin ühel seal silma asemel alalõualuu....ja läkski verisena minema ....jälitades kahe päevaga kätte ei saanud....aga suure tõenäususega suri mõne nädala jooksul.

analüüsides jõudsin järeldusele et tegu oli 80% tõenäosusega tehnilise veaga ja 20% tõenäosusega inimliku veaga.....aga olenemata sellest milles viga seisneb on tulemus väga väga halb/ebaeetiline ......vähemalt minu jaoks

seetõttu kutsun kõiki (sest ma ei tea et eestis oleks ükski mees kes laseks vss-i 200 igal ajal ja iga ilmaga e. teisisõnu kes kunagi ei eksi) üles sihtima rindkeresse...nn.10-sse ....sest see on kõige suurem ala mis tagab ka suhteliselt suurte eksimuste korral hea tulemuse....ja premium kuuliga võib loota et siga/kits kukub ikkagi jalalt.

andrus kirjutas:Äkki keegi oleks nii hea ja räägiks kuidas saab kabal selle rihveldatud osa vanast lakist puhtaks.Liivapaber tundub nagu kuidagi väga vale asi olema.

kasuta rihveldusnuga (tegelikult ei ole see nuga vaid selline spetsiaalne rihveldussoone profiiliga kumerviil)

uugamets kirjutas:Midagi lugemiseks - avastus Valga jahilistist.
Panin selle ümber worldi - PDF fail oli üles laadimiseks pisut liiga suur.

Link ka siis siia

http://www.eramets.ee/static/files/877. ... naluus.pdf

tegelikult täitsa asjalik algmaterjal

seal on jahiõiguse kui sellise olemuse kaks erinevat varianti.... rooma ja saksa....väga hästi välja toodud:
---------------------
Manuel Coelho (2009) rõhutab, et jahindus ja ulukite säilitamine on tihedalt seotud –
jahindus peab lugu pidama ulukite säilitamise vajadusest ja viimane peab toetuma just
jahindusele kui ühele meetodile, et oma eesmärke ellu viia. Ta toob välja, et sajandite
jooksul on kujunenud kaks suuremat kontseptsiooni – Rooma ja Saksa – mis erinevad
peamiselt just jahiõiguse seisukohast. Rooma kontseptsiooni järgi on uluk peremehetu
vara (res nullius), mida igaüks võib omandada läbi küttimise (vt. lisaks Feuereisel
2003). Ta argumenteerib sealjuures, et selline jahikorraldus on nn. õiglane võitlus
inimese ja looduse vahel – kui defineerida looduses olev objekt/subjekt vabana, teeb
see võitluse inimesele loogiliseks ja eetiliseks. Lisaks rõhutab ta vaba maa ideed, mis
viitab sellele, et jahimehel on vabadus teiste maadel jahti pidada, järgides sealjuures
kehtivaid norme. Maa omanikule jäetakse sealjuures õigus inimeste väljaarvamiseks –
mitte küll otseselt jahinduslikust tegevusest, vaid pigem lihtsalt juurdepääsust
maaomandile.
--------------------
julgen väita et meie hetkel kehtivad asjaõigusseadus (metsloom on peremehetu vara) ja jahiseadus (piiratud jahiõigus väikeulukitele on maaomanikul) on just siin omavahel vägagi põhimõttelises vastuolus...rääkimata jahiseaduse eelnõust mis seda vastuolu vaid suurendab

kokkuvõtteks
keerulised ja teadlikult hämatud asjad tuleb alati taandada lihtsateks küsimusteks/valikuteks
1. Kui te arvate et on õige et uluk on maaomaniku vara.... siis kiitke uut seaduseelnõud
2. kui te arvate et on õige et uluk on peremehetu vara.....võidelge seaduseelnõu vastu

üks peatükk võiks jahiseaduses näha välja näiteks selline...iseasi kas see kõigile meeldib....vähemalt ei ole siin mingit hämamist

jahiõigus

1.jahiõigus on õigus jahti korraldada.

2.jahiõigus on kas üldine või osaline.
osaline jahiõigus on õigus korraldada jahti ühele või määratud arv ulukiliikidele. (loe: näit. suurkiskjad, suurulukid, väikeulukid)

3.jahiõigus ühele liigile ei anna õigust korraldada jahti teistele liikidele ega anna õigust keelata jahipidamist teistele liikidele isikutele kes omavad sellist õigust.

4.jahiõiguse väljastab keskonnaminister vastava määruse alusel.

5.jahiõigust taotlev isik peab:
-omama jahindusalast kompetentsi
-tasuma keskonnatasude seaduses ettenähtud tasud.
-jne.

6. jahiõigust omav isik otsustab igaaastaselt laskelimiidid ja väljastab jahiload jahipidamiseks jahipidamisõigusega isikutele (jahimeestele)

7. jahiõigust omav isik on aruandekohustuslik keskonnaministeeriumi ees. (loe: korraldab ulukiseire jms. mida kontrollib kk.min.) kk.min. on õigus ulukipopulatsiooni seisukorra halvenedes määrata jahiõigust omavale isikule küttimiseks liigiti soo- ja vanuselise struktuuri ning miinimum ja maksimumlimiid.


....ja olen alati nõus põhjendama miks need asjad just nii võiksid olla

vaba mees, vabal maal.....läheb lihtsalt salakütiks

metsaomanikud peaks tõsiselt järele mõtlema....eelnõus on jahiõigus defineeritud läbi jahipidamise õiguse....

aga

1.PS § 19 lg 1 sätestab üldise vabaduspõhiõiguse.Riigikohus on leidnud, et PS § 19 kaitsealasse
kuulub ka jahipidamine kui isiku vaba eneseteostuse viis. Jahipidamine nagu ka iga teine
vabaduspõhiõiguse kaitsealaga hõlmatud tegevus pole aga piiramatu õigus. Riik võib seda teatud tingimustel riivata. Riivatud on seda põhiõigust siis, kui selle kasutamist on ebasoodsalt
mõjutatud: riik on sätestanud selle õiguse kasutamisele piiranguid või kohelnud isikuid selle
õiguse kasutamisel erinevalt. Olukorras, kus riik kohtleb isikuid õiguse kasutamisel erinevalt,
riivab riik ühtlasi PS § 12 lg 1 lauses 1 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust.

2. ps § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

see mida mõisnikumõtetega mehed soovivad on igal juhul tõsine põhiõiguslik riive kui mitte selgelt põhiseadusvastane....ja selle riive põhjendamist kardab eeml paaniliselt

saage aru mehed et.....eeml mehed saavad aru väga hästi et nad on põhiseadusega vastuolus ja just seetõttu on eelnõus jahiõiguse mõistega maksimaalselt hämatud/ tehtuda meelega segaseks ja mitmetitõlgendavaks.

muideks ma soovitasin siin ennist tõnnol defineerida jahipidamisõigus üldmõistena.....tark inimene ei riskinud seda teha.....ta oleks kohe vahel olnud....

jyri kirjutas:Äkki keegi iselaadija teavitab,mis see õige laadimiskordsus on.Kas 5x või 50x per kest.Mul 4 karpi x20 tk 6,5x57R,originaal oli laetud RWS .Harjutamiseks,võistlusteks ja jahiks koos sisselaskmistega pole probleeme olnud,v.a.kesta mõranemine ühel originaalil peale esimest pauku.Nüüd küsiks,kas siis "limiit" peaks täis olema või kuidas?
Ette tänades/Jüri

mingit "limiiti" ei ole ...pole küll eraldi arvestust pidanud aga arvan et mul on ringluses kesti mis on laetud üle 20X
.....kult kirjeldas väga hästi tervest talupoja mõistusest tulenevat praktikat ....lisaks vaid et kui mõne kesta juures jääd kahtlema....siis viska see otsekohe minema

kui nüüd kesta firmast rääkida siis mulle tundub et kõige rohkem kordi kannatab laadida normat ja kõige vähem kordi lapuat(eriti viletsad on lapua 243-d) ja pmc-d(see koreakas)....

ja veel ....laadimiseks grupeerige kestad firmade järgi nii et terve seeria (st vähemalt 10 tk) saaks ühe firma omad....põhjuseks see et tegelikult on erinevate firmade kesta ruumala veic erinev ja seeria hajuvus tuleb väiksem....see kogemus saadud nn täishülsi (täysi hylsy) laadimisel kus mõnesse kesta mahub ja mõnesse ei mahu sama kogus rohtu

teadjamiis kirjutas:Täpsuses lühem raud kindlasti ei kaota, tema vibra ju väiksem.

see on nii ja naa.....kõik rauad vibravad....ka väga lühikesed püstolirauad....küsimus on vibra sageduses ja amplituudis....lühem raud vibrab üldjuhul (st.erinevad rauasulamid, vindisammud, raua paksused jne. mõjutavad samuti oluliselt vibra iseloomu) väiksema amplituudi aga suurema sagedusega...väiksem amplituut annab ühelt poolt ühtlasema tulemuse erinevate suvaliste moonade juures aga teiseltpoolt aeg kus raud on nn. "äärmises surnud seisus" on väiksem/lühem e. teisisõnu on temaga raskem padrunit nn." kuul kuuli" timmida....

kui kaupo testitud lühike raud laseb 3cm ringi siis on see super

uugamets hammustas lahti ühe eeml (tõnno?) paljudest demagoogilistest nippidest

uugamets kirjutas:Jah Janek, olen küll minemas ja end ka ära registreerinud.
Ja hää meelega näeks kuuleks ka seal Paides Sarviku asjalikku sõnavõttu.

Sarvik kirjutas:
...ja teisalt jahimeeste ideoloogilist segadust ja vastukäikude hambutust....kes visklevad teise poole ettesöödetud konksude otsas ja ei suuda ise protsesse/arenguid kontrollida/juhtida...


Asjaõiendus antud loo koha pealt on järgmine.
Uugametsad vähemalt võtsid midagi reaalselt ette - kui oleks looja peale lootma jäänud ja muudkui aga vaikinud ja omaette siin foorumis ja nurga taga ümisenud käsi rusikas taskus ... istuksime me juba kotis, seotuna uue sääduse omandisuhete ja õiguste rahapaeltega.

Aga ei miskit - elame edasi ja vaatame pealt rõõmuga edasi kuidas Eestimaad rahulikult ahju aetakse ...

ja ei midagi isiklikku

1.ei midagi isiklikku, sry kui keegi tundis end puudutatuna
minu tekstis esinenenud nimi mats von huugametsa ei ole mingil moel seotud foorumlase uugametsaga vaid on kirjanduslik kujund/üldistus mõisnikumõtetega maaomanikust

2.paidesse ei tule, on minu mätta otsast vaadatuna mulle olulisemaid tegevusi see aeg

3.erametsaliit kui selline täidab oma põhikirjalisi ülesandeid seal paides
siis copi/paste erametsaliidu põhikirjast:
------------------
II TEGEVUSE EESMÄRGID

2.1. Ühingu tegevuse eesmärgid on:

1) moodustada ühtne ja terviklik erametsaomanike organisatsioonide üleriigiline struktuur metsaressursside säästlikuks ja efektiivseks kasutamiseks;
2) rakendada abinõusid metsade säilitamiseks ja taastamiseks;
3) liikmete põhikirjaliste ülesannete täitmise toetamine, nende tegevuse koordineerimine ja informatsiooni vahetamine;
4) arendada koostööle ja vastastikusele usaldusele rajanevat ühistegevust teiste organisatsioonidega;
5) arendada ettevõtlust ja ühistegevust maapiirkondades;
6) arendada metsa kõrvalkasutust, jahimajandust ja taluturismi.
---------------------------
sellest peaks isegi väga rumal inimene üheselt aru saama et jahimajandus + taluturism = jahiturism

3. ja kummardus maaomanikele kes kasutavad osavalt jahimeeste foorumit oma eesmärkide saavutamiseks

vaatan seda arutelu ...ja reaalsete sündmuste arengut.... ja irwan täiega omaette....
ühelt poolt imetlen omal viisil maaomanike huvigrupi ideoloogide tarkust/nutikust/ettenägelikust ja kampaania läbiviimise kõrget profesionaalsust (sh.ka madalat eetilisust )....no nii nagu on kena vaadata misiganes tööd mida oma ala meistrid hästi teevad.....
ja teisalt jahimeeste ideoloogilist segadust ja vastukäikude hambutust....kes visklevad teise poole ettesöödetud konksude otsas ja ei suuda ise protsesse/arenguid kontrollida/juhtida

hetkeolukord on piltlikult selline et maaomanikud on valmis saanud oma maja esimese järgu projektiga (tegelikult on valmis kogu projekt aga seda pole arukas veel avalikustada) mis neile sobib....ja kui kui kogu maja valmis ehitatakse siis on mats von huugametsade meelevallas see et kas üleüldse ja kui siis millise raha eest saab seda maja jahimees külastada ...ja selleks et asja olemusest jahimees aru ei saaks visatakse talle konks et kle, arutame kas maja aknad teha ümmargused või kandilised...irw

kuna teema on tegude aeg....siis mida oleks arukas teha?

protsessijuhtimisteooria ja läbirääkimiste taktika põhitõeks on et parim viis saavutamaks tulemust on vastaspoole lähtekohtade/alustalade/ideoloogiate lõhkumine/kahtluse alla seadmine....piltlikult öeldes tuleb väita et maja on projekteeritud ilma vundamendita, liivale ja üleujutuse puhul kukub kokku....olenemata sellest mida me tegelikult tahame tuleb tekitada tõsine vastukaal

maaomanike maja vundamendiks on see et jahiõigus on asi iseeneses ja a priori/iseenesestmõistetavalt/põhjendust vajamata käib jahiõigus maa omamisega automaatselt kaasas ....nüüd tahetakse see seaduseks raiuda

julgeksin väita ja loodetavasti leida ka argumendid mis seda kinnitaks et nii see ei pruugi olla kohe mitte....see oleks siia väga pikk tekst....nimetaks vaid esimese lause/väitealge .....meie põhiseadus algab sõnadega: eesti vabariigi põhiseadus.... mitte eesti kuningriigi või vürstiriigi põhisedus.....

niiet jahimehed loosungid/lipud püsti : jahiõigus ei ole seotud maaomandiga!

...ja näete et teie läbirääkimisi saadab edu


seniks tänan tähelepanu eest....

ps. teksis esinev nimi mats von huugametsa ei ole mingil moel seotud siinse foorumlase uugametsaga vaid on kirjanduslik kujund/üldistus mõisnikumõtetega maaomanikust
sry, ei midagi isiklikku