Jääger-online jahindus foorum

arlesel on põhimõtteliselt õigus...nagu alati....paar heatahtlikku fakti siis veel:
* blaseri rauda on võimalik tellida tehases sisseehitatud (sisselõigatud ) suudmekompensaatoriga (muideks blaseri rauad on karastatud...viil ei hakka peale...isegi vennad nurgad, kes muidu millega iganes hakkama saavad ühe relva juures loobusid ühest operatsioonist raua juures....tegin seda siis ühes soome tehases....aga kas see karastatud raud on hea või halb täpsuse/kulumise jne. mõttes...ei tea.... ehk arles kommenteerid!!!!)
* raudade kaalud on erinevad...peenem kaliiber on raskem...st. mugav vasaku käe asend veic nihkub...raskust saab muidugi ühele lisada....aga see nõuab relvameistri sekkumist....
* blaseri kabasse on võimalik osta lisana tagasilöögikompensaator
* blaser on oluliselt lühem tikka-st (mõlemad olemas, lähen koju võin siis ka cm-d nimetada)
* lukk toimib nii nagu vaatate telekast laskesuusatajate püsse...poltlukuga ei usu et suudad kolme lasku põdrajooksus teha....ja luku vaid edasi tagasi liigutamisega ei riku olemasolevat laskeasendit, mis poltlukuga suht võimatu tundub...

* "kiirlaskmise" täpsusest....kolm lasku jooksus on tegelikult liig...vähemalt minu jaoks (kuigi igatsugu imemehi on ilmas olemas, irw)...kujusse sisse küll, aga, aga....kaks lasku on täitsa aktsepteeritaval tavatasemel...

olen sellist 10 a pidanud....ja väljavahetamisele ei mõtle sest:

* vahetatavad rauad...rauavahetuseks kulub ca 1minut....kui valid õiged/sobilikud kaliibrid(st.padruni saba peab olema sama) siis lukk jääb sama...vahetad lisaks rauale vaid padrunihoidja...näit 30.06 + .243 (tõsi täna selle asemele ostaks varmint raua 6,5x55)...ja kui oled harjunud ühest relvast laskma siis raua erinevust ei märka... ja raua(d) võib ka hiljem lisaks osta....lõppkokkuvõttes tuleb odavam kui osta kaks(kolm) püssi...

* kiirvahetusjalad - originaalid - on ühtedest madalamatest mida tean...ja toimivad....kuigi ülima täpsuse säilitamiseks (tiiru, võistlustele) ma neid ikkagi ei putuks pärast sisselaskmist....ka sama optika võid asetada teisele rauale (kui oled enne seda proovinud siis tead kui suur korrigatsioon tuleb teha - mul näit 1paremale ja 5 üles ja vastupidi)

* luku konstruktsioon võimaldab laadida õlast relva ära võtmata....olen proovinud....põdratiirus jõuab isegi kolm lasku teha ühe jooksuga

* on üks kergemaid püsse üleüldse....õhtuks õlg pole lääpas, irw
* on üks lühemaid (sama raua pikkuse juures) .....autos mugav toimetada...
* on piisavalt esinduslik et minna misiganes seltskonnajahti...irw

miinused:
* hind - mõni hoopis odavam püss võib lasta sama täpselt/teha sama töö..
* pealtlaetav salv - ebamugav tühjakslaadimine...seetõttu vist soome jahi(või relva-, krt seda teab)seadus lubabki hoida padruneid salves, irw

seda lehma juttu olen enne ka kuulnud...aint lõppes nii et pärast teist lehmalaskmist metsnik kommentaaris: ju vene mehed trehvasid...ei mõist lugeda...

aga korra oleks peaaegu ka ise vene aegas lehma lasknud....metsaülem prosega näitas kaerapõldu...kaks suurt silma sirasid...karu,krt, põleta talle kahe silma vahele-hüüdis teine....no 250m pealt kahe silma vahele ei taht/osant lasta....läksin lähemale....kuni lehma patsutasin....ex seda hundijalavett oli enne ka veic palju metsaülemale antud....

eh, korra vene aegas ka suured parteiisad jahti tulid.....ja isegi ajusse olid nõus minema.....siis kesk aju peapomol nälg peale tuli....istus siis kännule ja hakkas võileiba või misiganes tal kaasas oli sööma....sõi ja aegajalt ikka hõikas ka....aju ikkagi....nüüd mingi väiksem tentsiku moodi parteiisa ikka peapomo häält jälgis.....ja ajas ümber selle kännu....alles kui kolmandat korda oma jälgedele sattus hakkas kahtlustama et midagi mäda on....

eh, jänes on kuri loom.....võib su tõsiselt ära lõhkuda,

korra vanal vene ajal koerad jänest ajasid suure põllu peal mida poolitas suht suur magistraalkraav millesse suubusid veel aegajalt veic väiksemaid kraave.....aga lund see aeg ikka jagus....ja tuskas ning kraavile olid justkui karniisid moodustunud.....jänes tahtis üle magistraali minna aga ei saanud teistpoolt kalda karniisist üles .....ja hakkas mööda kraavipõhja minu poole jooksma.....aegajalt proovis üles hüpata aga ei õnnestunud....no lasta ei saa....mööda renni tulevad ka koerad....mõtlesin et lähen kraaviristis külgharusse ja võtan kätega selle selli kinni...mõeldud tehtud....viskusin jänese peale...krahmasin jänese siis sülle....aga jänese tagakäpad on siiski suht tugevad.....igastahes buhvaikast (vene vatijopest) jäid vaid räbalad....ja siis kui mulle veel kaks koera selga hüppasid.....siis lasin selle jänese lahti ja läinud ta oligi....

to pastak : kle, aga mix siis sa veel seda binoklit ja püssi vajad...kuidagi palju ikkagi neid abvahendeid, irw .....kõva mees läheb vaid nuga käes (ja kui tõsiselt edasi mõelda siis mix nuga?, megairw) karuga rinda pistma....

härrased!!! ärge tegelege tänamatu tööga püüdes defineerida mitmest puust algab mets.....see joon on olemas aga ta jookseb läbi iga indiviidi individuaalselt....võib lõpmatuseni targutada näiteks kas binokliga vaatamine on üleüldse eetiline....see annab kütile juba tohutu (seega lubamatu???) eelise looma ees....jne....näit. kas autoga on üleüldse jahialal liikumine eetiline jne. jne. ...irw

eh, metsast tagasi ja ....ennnäe kena üritus.....olen käsi.

to ozz: spetcial thanks!!!!

see on veidi üldsem jahifilosoofiline küsimus....

nimelt on asja uba valiklaskmine vrs. üldjaht (ajujaht, koeraga üldjaht)

ühelt poolt on ulukitehnoloogiliselt kindlasti parem valiklaskmine kõrgistmelt/kantslist ja hiilimisjahil....kui valiklaskmine saab rohelise tee siis tuleks kõiki vahendeid selleks lubada....st. ka prozektoreid ja ööoptikaid...olen venemaal vaadanud läbi ööoptika koos jäägriga seakarja ja saab isegi kultpõrsast emispõrsast eristada.....aga uskuge sel juhul reaalelus kõik mehed lasta ei saa...lasevad sektsioonist 5-6 meest ja teistel pole kaasasolemise rõõmugi mitte...ja see tekitab tõsise vastuseisu....

teiselt poolt on kollektiivjahi mõnu....mille tulemusena lastakse küll ka mõni emis....mitte küll teadlikult....aga lihtsalt juhtub....

ja nii jääbki..... kui minnakse õhtul siga passima....siis lastakse hämaras ka karu seapähe maha....ja emis kuldi pähe....sest põrssad ei paistnud viljast välja.....

olen arvamusel et tuleks väljastada kahte sorti lubasid....näiit pooled oleks mõeldud vaid valiklaskmiseks.....sel juhul oleks ma nii prozektori kui ööoptika pooldaja

ja hetkel veel ei hääleta.....

tänud lingi leidjale,
vägagi huvitav tabel muidex....
minu lemmikkuul nosler bal. tip (bal. coef. 0.507...st. teeb enamus fmc-dele ära) häda on kogu aeg olnud et tina on kesta küljest lahti mida ka siin hästi näha....
aga on uus tegija....win. silver tip...b.c. sama aga tina ei ole nii lahti....

kas on kellelgi selle viimase kasutuskogemusi?

ega seda ainult arumäe ei müünud, seal ikka ka nõukogu (loe: praktiliselt kõikide sektsioonide esimehed) oma otsuse tegi...minule teadaolevalt keegi eriarvamust ei vormistanud....huvitav millega nende suud kinni löödi....kas kirjutati ka olematuid lubasid välja???

maakodus on mul ka üits veice sepikoda.....ja selle damaskusega pole lood reaalelus nii lihtsad ühti nagu kaupo linkidelt (special thanks kaupole!) lugeda....mingeid damaskust meenutavaid väiksemaid toorikuid olen saanud....aga korralikku nuga veel mitte.....tegu on põhimõtteliselt nn. sepakeevisega....aga erinevad metallid "keevad" erineval temp. ja jälle.... ja jälle.... lased raua "põlema"....eh...

muideks trossist tagudes....ärge võtke tsingitud ja kapronsüdamikuga trossi, ka roostes tross pole see millest võiks midagi asjalikku tulla....ja boraksit varuge hulgim...

tänud idee eest proovida algmaterjalina vana saeketti.....kindlasti katsetan....

aga siia üks päris hea vanalt külasepalt õpitud jahinoa tegemise meetod... (seatapunuga, nagu ta ise nimetas seda):
* materjaliks ziguli spiraalvedru
* taod vedru sirgeks
* taod välja noa
* käijad enam vähem lõppkujuni
* asja uba nüüd: karastamine- lepapuusöe tuli, tera pool all lased ca 5mm terariba karastuspunaseks nii et noaselg veel mustjas.....karastad vanas mootoriõlis - tekib kaks tsooni karastunud ja mittekarastanud....seda piiri saad kontrollida muukviili otsaga - sealt kust hakkb karastunud ala ei hakka viil peale....

selline nuga peab hästi tera aga ei karda konti ega misiganes väänamist ja käänamist

to gunnar: sry, emakeelega on halvasti jah...irw
aga teadmiseks et irwan siis kui misiganes põhjusel muigan(irvitan) sisemiselt.... võta seda kui emotsiooni väljendust ja see võrdub enam-vähem -ga

veice isiklik kogemus: eeldusel et hääle imitatsioon on enam vähem ok siis noored 1-2 harused pullid võivad nii otsa joosta et endal kõhe hakkab....aga vana suur sarvik....see minust korduvalt targem oli....nimelt peale esimest vastamist tuli otse peale....kuulsin selgelt kuidas ja kust üle jõe tuli....aga siis hoopis eemaldus mööda jõekallast kuni jõudis täpselt allatuult....siis tuli vaid üks möhh....ja läinud oligi....

seega suurt sarvikut minge pillima kahekesi....nii et pillijast allatuult ca 100-200m istub veel üks kütt.....

to kult: su mõtteviis meeldib mulle jätkuvalt....irw
aga kui tõesti huvitab siis... sisselaskmisel viljakotilt 134m, blaser, 30.06, zaiss, iselaetud nosler bal.tip 180graini - kõik 3 lasku katavad osaliselt teineteist....vat täpselt ühte auku ei lase tõesti, irw