Jääger-online jahindus foorum

eh, kandnud seda esimest paari goretexi (vibram tald, chevaliere) üle 10 a
ja lisaks eelkõnelejatele ühe isikliku kogemuse: jalg on kuivem ja soojem (ka -30 C juures) kui kasutad ainult tavalist puuvillast niidisokki...nii uskumatu kui see ka pole on niidisokiga goretex saabas soem kui paksu villase või misiganes udupeene spets sokiga....

tõe kriteerium on igamehe enda praktika...aga proovige

eh, mulle tundub et paljud eelkirjutanud härrasmehed ajavad jätkuvalt segamini eesmärgi ja vahendi....
nii nagu paljud eesti liikluspolitseinikud peavad eesmärgiks kiiruseületajate trahvimist mitte turvalise liikluse tagamist....
nii ka jahil....millise püssiga, koeraga, autoga, gps-ga, raadiojaamaga või misiganes vidinaga jahti peab ei ole mitteüksteps oluline....
oluline on eesmärk: edukas jahipäev
(mu meeli võib edukas jahipäev lõppeda ka ilma pauku tegemata...aga see selleks)

härrased! keskenduge eesmärgile!

(oluline ei ole kasside arv ega värv - oluline on et õhtuks hiired püütud!)

mõtlen et.....sumpar peaks olema jahi- ja sportrelvadel tsiviilkäibes...
soomes ju on....

võtsin selle kohta pikemalt sõna siin: http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... c&start=15

uuriks kas mõtte toetajaid on.....kui on siis uuriks mida annab kuristiku tn meestel ses osas teha.....

muidex eelkõige just sellel põhjusel on soomes sumparid lubatud.....ju meilgi mingid linna/vallaisad annavad käitumise kodukorda välja....soomes müra piiratud 100db ja sumparid seda tagavad....

to kult: su mõtteviis meeldib mulle, irw, aga ma ei rääkinud püssi lõhki laskmisest vaid iselaetud padrunitega sooritatavate laskude täpsusest....

kärbes kirbule!

ma ei tea kas see on õige koht arutamaks kas sumpar on vaja keelata või mitte.....aga mõelgem mix on ta soomes lubatud:

* tiir/laskeala häirib naabreid....soomes iga sumpariga kaasas sert et viib normaalpadruni (ma ei mõtle siin spets subsoniku padruneid) paugu alla 100db
* tiirus pole vaja klappe(??) ja tagasilöök on oluliselt väiksem
* koera eest lastes jäävad koera trumminahad terveks.
* varitsusest lastes häirib vähem loomi (neid keda ei lastud loomulikult)
* salaküttidel/kriminaalidel ja muudel seda sorti meestel on need niikuinii olemas kui seda vaid tahta.

huvitav millised on eesti eripärast tingituna need näidustused sumpari jätkuvaks keelamiseks....?????
(olen kuulnud soomes jutte sumpari kohustuslikuks viimisest.....rohelised-sic!....vrd. ka ilma summutita auto/tsikliga ei tohi sõita, irw)

moskvas on üks ameerika-vene ühisfirma.....toodab monokleid nimega dedal...270(hind ca 2t$)....370...470(ca 5t$)...esimene nr näitab põlvkonda....müüb neid fotoobjektiivi nime all, irw, kuigi helendav ja paika keeratav rist on sees, tõsi see on võimalik ka nulli keerata....olen venemaal käes hoidnud...toimivad, tekitatakse videopilt, on kombineeritud nii loomuliku öövalguse võimendamisele kui infrapunale....vähemefektiivne udus, vihmas ja lumes(infrapuna osa ei toimi)....aga keelatud asja ei soovita....

huvitav kas püssist eraldi asetsev(kiirvahetusjalg) ööoptika on öövaatlusseade.....hea küsimus juristidele, irw

to kaupo: tänud igastahes, kuigi see kaba pikkuse rusikareegel mul teada...teada ka kaba kõrguse so põsetoe koht....
tean ka seda et on olemas nn. trenasöör kus pannakse mõõdud sinu jaoks paika...

aga huvitab näiteks:
* kaba pikitelje kõrvalekalle püssiraua pikiteljest... paremakäelisel tagantvaadates paremale... millest see nurk sõltub?...ilmselt õlgade laiusest aga kuidas?...ja millisest nurgast alates hakkab tagasilõõk täpsust mõjutama ...jne
* kaba õlapoolse otsa(kaba padja)vertikaaltelje nurk võrreldes raua vertikaalteljega....paremakäelisel vastupäeva ....aga kui suur ja millest sõltub?
* eh, neid küsimusi jaguks veel...

to kaupo: sry, ebatäpse väljendi pärast....loomulikult on puhastamine sh. vaseemaldus midagi muud ja ainult misiganes õli kasutades mitte eriti edukas.... mõtlesin enne vintraua puhastamise juures just tema viimast läbilukkamist e. konserveerimist sinu terminoloogiat kasutades...

vaatan ja imestan.....kuidas saab üldse mõelda et ilma trimmimata laetakse...eh, issanda loomaaed on suur....

no olge loogilised ja kujutage ette pilti kui parun on pikem kui padrunipesa....mis siis selle padruni istuga sissekeeramisel juhtub....juhtub see et toimub padrunipesas nn. kestasuudme valtsimine....mida pikem kest seda rohkem .....ja milline pauk sealt siis tuleb...kuuli liikuma hakkamise moment peaks hilinema ja kestakambri rõhk suurenema võrreldes norm. padruniga....nu mõelge ise edasi mis täpsust siit loota.... ma ei räägi siin veel selle kesta järgmisest kasutamisest...

muideks sisuliselt sama situatsioon võib korduda ka pärast liiga lühikeseks trimmitud seeria läbilaskmist normaalpikkusega padruni juures....nimelt padrunipesa otsa reeglina spetsiaalselt ei puhastata ....ja padrunipesa ots on moodustunud tagi tõttu normaalmõõdust lühem.....

eh, kindlasti ei ole ma metallidetehnoloogia spetsialist aga subjektiibsele kogemusele tuginedes tundub mulle et just norma kestad kestavad teistest kauem....usun et mul on norma kesti mis on üle 20X pauku teinud...

ja kõige vähem kestavad kestad mis on tehases kinnivaltsitud....just valtsinurgast hakkab tavaliselt pragu jooksma mis kesta kõlbmatuks teeb ja teinekord juba 2-3 laadimisel...

ükskord laadima hakates selgus, et spetspasta on kadunud asjade nimekirjas.....läksin ja vaatasin mida libedat majapidamises on....leidsin kahetaktilise õli ja hakkasin sellega libestama....ja libestan siiamaani sest:

*püssirauda sattudes on just see õlitüüp projekteeritud kokku puutuma otsese tulega...ja pärast seda liigub kolv (või kuul mis seal vahet on) raud vastu rauda....
*ei ole osanud leida spetspastade/õlidele ühtegi head sisulist põhjendust miks just see selle töö jaoks nii hea on....ehk keegi teab...ja palun mitte turundust vaid sisu siiski....

PS. siit edasi mõeldes olen hakanud ka vinditoru puhastama kahetaktilise õliga....

nii nagu on poeülikond ja rätsepaülikond on ka poelaad ja meistilaad.....

olen teinud enda tarbeks katse - eksitusmeetodil mõned laed....ühele püssile juba kolmas variant käsil...järjest paremaks on läinud aga lõpuni rahul pole ikkagi....

küsimus suurele ringile : kas keegi on leidnud netist või teab ise kuidas teoreetiliselt püssilae mõõtmed (pikkused laiused, nurgad jne) peaksid sõltuma laskuri mõõtmetest.....või ongi vaid katseeksitusmeetod....

võrelda ei oska....oskan vaid kommenteerida .243

ideaalne kaliiber rebase, hane......ja soku ning sea (kuni kesik) laskmiseks....kuigi neid kahte viimast ei tohi....huvitav miks selline seadus???

laetud padrunid on eestis täitsa müügil .....nii täis kui poolmantel...valik on siiski minimaalne

parimaid tulemusi olen saanud laadides ise nosler bal. tip 90 ja 95 graini.....paraku neid kuule eestis ei müüda.....poeg toob puht füüsiliselt ameerikast

eh, universaalset riista pole siin ilmas olemas....
kombi püss püüab seda teha....aga võrdluses eraldi vindi või siledaga jääb ta alla, mis teha.....

siiski sõltub kõik mehe vajadustest, tema jahistiillist, tema tiirueelistustest jne...

seega võiks soovitada vahetatavate raudadega (st. 12+12kal ja 12+.308+aimpoint) püssi...sest:
*harjud sama laega kiiremini.....ideaalis võiks ollagi mehel vaid üks püss mille külge misiganes erinevad rauad käivad....paraku sellist veel pole konstrueeritud.....
*sportingut ja parti võib lasta sama rauapaariga
*kombit kasutatakse enamasti kopra ja seajahis

aga kombit pidades pead arvestama:
*soetades piisaks vindiraua kaliibrist 6,5x55 või .308 kuna õige põdrapüss ta ei ole, kuigi mõne mehe stiiliga (põdrajahis koeraga ajamas) sobib ka selleks
*kahe järjestikuse vindiraua paugust viimane läheb kõndima.....sest raud on võrreldes tavavindiga imeõhuke ja teise rauaga kokkujooksu saavutamiseks sõna otseses mõttes kõveraks keeratud....soojast rauast jookseb vägagi erinevasse paika see kuul.....
* kombi kaotab mõtte kui asetad selle peale vindioptika...see ei tee sellest vinti aga rikub sileraudse toru eelised.....piisab aimpoindist...
* sisselaskmisel esimesena lase kuuliga sisse 40m pealt sileraud....siis jäta aimpiondi seadistus paika ja mine 100m distantsile ja vaata mida teeb vindiraud....ja nüüd hakka vindi rauda kõveraks keerama.....ja pea meeles et kahe lasu vaheaeg peab olema nii pikk et toru jõuab maha jahtuda st alla 5 min ära järgmist pauku ürita...