Jääger-online jahindus foorum

Jah, saarma arvukus tõesti on viimase paarikümne aasta kõrgeim. Sellest johtuvalt hukkub neid ka kõvasti kopra raudades ja kala mõrdades ning maanteedel. Seda kõike võiks juba nimetada populatsiooni reguleerumiseks kuna mida rohkem neid on seda rohkem neid hukka saab. Seetõttu jaht isesneset pole ju enam vajalik. Saarmas liik, kelle sigimine pole niisama lihtne, suguküpsuski saabub alles kolmandal või neljandal eluaastal. Ilmselt ei mahu ka neid loomi enam eriti palju Eestisse juurde, kuna elupaigad limiteeritud.


Feen, see, et sa näed saarmat seal kraavides või ojades kus kobrast pole on seletatav sellega, et selle looma koduterritoorium võib olla mitukümmend kilomeetrit vooluveekogu jooksvat kilomeetrit, kopra paari kilomeetrise kesmise koduterritooriumi suuruse kohta.

Ehk siis saarmas liigub laialt ringi, sigib üle aasta paari ja on tundlik igasugustele vees leiduvatele ainetele eriti raskemetallidele. See, et seda looma praegu veidi rohkem, on pigem õnn kui õnnetus ja rebase ning kährikuga ei maksaks paralleele tuua ehk isegi kopraga mitte.

Ondatrat ja minki just ei saaks nagu võrrelda, ondatrat leidub mõnes üksikus kohas Eestis, mink on siiski ühtlaselt levinud liik. See, et minki on vähem kui ennem on suuresti ka saarma töö kuna liik mõjub mingile üsnagi pärssivalt, seda eriti kuivendatud süsteemides mida meil just vähe pole.
Aga jah kalakasvatajatel on kindlasti probleeme, kuid nad võivad oma kasvandusi ka saarma eest kaitsta. Samas mingi liigiga on alati kellelgi probleeme, nagu näiteks metsaomanikul kitsedega jne.
Võrdlus kopraga on kohatu kuna saarma ja kopra bioloogilist mahtuvust ei anna võrrelda. Üht mahub meile mõni tuhat teist mõnikümmend tuhat.

Et, teeme kaitsealusest liigist jahiliigi ja hakkame neid küttima. Samas mink, kes ilmselt enamuses pardipesakondi nahka paneb, teda meil pole huvi/aega/võimalust/tahtmist küttida. Kui ei saada mingistki jagu, miks siis omale lisa kohustusi võtta.
Huvitav mida IUCN asjast arvaks, kui Eesti saarma jahiliigiks kuulutaks.

Loodan, et Feeni postitus rohkem nali kui tõsine jutt.

Pole ise seda numbrit lugenud, kuid saarma küttimine on küll kahetsusväärne . Jahimees peab vahet tegeme kas tegu kopra või saarmaga. Saan aru, et raudadega püügil pole midagi teha kui saarmas kopra asemel rauda läheb, kuid inimene kes päästikule vajutab peab ennem veenduma mis imetaja tal sihikul on.
Ja kui nüüd keegi ütleb, et hämaras ei saa aru kes vees ujub siis võin oma kogemusest öelda, et saab ikka küll.

2007 aastal valminud õppefilmis poolveeliste loomade loendusest on ka lõik kuidas saarmal ja kopral vahet teha ning mõlemad loomad kõrvuti kaadris.

Tere!

Kui eelmine aasta see kanadalase poleemika alguse sai, siis mumeelest oli asi seotud Luuga(lauga) jõega mis Narvale üsna lähedal. Sellel jõel siis venelaste väitel kanada kobras, ehk siis antud koht tiba lähemal kui Soome(kõige lähemas kohas Eestile jõgi ca 10 kilti). Antud kaitseala kus kanadalane olevat vist tiba kaugemal.

Tere!

Võta palun koljud ja määra ära, siis jäävad igasugu spekulatsioonid eurooplase ja kanadalase teemal ära. Kui vaja saab minult kolju määramise lehe.

Remek Meel

Siin on mitmeid teemasid kudas kopra liha teha, kuda püüda jne.
Kuidas on võimalik, et te ei tunne kopra jälgi?
On need ju nii iseloomulikud ja erinevad teistest liikidest, äkki koprakütid lihtsal ei viitsinud teemat kommida.

Tere!

TO;kakuke
Tunnused on need kahtlemata kuid teoorias on see lihtsam paraku kui praktikas. Kordan veel, et inimene kes tegeleb mõlema liigiga väitis, et mõlemas populatsioonis võib leida isendeid mis vastavad teise liigi tunnustele.
On veel teisigi arvamusi aladelt kus esineb mõlemat liiki, ning teaduslik seisukoht on ikka see, et silmaga neid paraku ei erista.
Loomulikult on veel nn jahimehejutu kuid nende alusel me paraku üldistusi teha ei saa.

Tere!

Kanada ja Euroopa kopral saab vahet teha kolju järgi, ei näita saba, ei värv ega miskid muud välised tunnused.
Euroopa ja Kanada kobras omavahel ei ristu, venelase üritasid farmis, kasutasid mingeid hormoone ja värke aga ikkagi said ainult ühe surnud poja.
Info pärineb mehelt kes uurib karjalas kopraid, seal on mõlema liigi asurkonnad kõrvuti.
Nii, et kui Eestis kellegil mingeid kahtlusi, siis võtke aga kolju ja määrake ära.
Endal isegi mõned määramis lehed välja prinditud, kus mõlema kolju tunnused kõrvuti.
Siiani teaduslikkku tõestust selle liigi esinemise kohta meie riigis pole.