Jääger-online jahindus foorum

Võimsad pullid, palju õnne.
Mandrimehena näen selliseid ainult pildi pealt. Tahtsin küsida,et kui palju meie kivisel maal elavad hirved kaaluvad. Need suured pullid ja keskmised ja väiksemad.

Tere.
Loen ja vaatan ka pilte Tsehhi püssidest ja tahtsin nende omanikelt küsida kõigepealt selle ühelasulise adaptri kohta. Reklaamib ,et sellise saab kaasa. Võistlustel on vaja ükshaaval laadida ja kui hästi see Tsehhi püssidega õnnestub. Endal on "seapüssiks" kohandatud Toz 78 ja selle ükshaaval laadimine ei ole väga libe.
Ja siis need päästiku tuunimised. Peaks ju olema reguleeritav päästik. Kas tuuning muudab päästiku käitumise ühtlasemaks ja meeldivaks ja samal ajal säilib nõutav 0,5kg tõmbetugevus.

Tere

6,5g Lapua vöi Sako löikurkuul ja rohi 130 -135. Vaata tabelist min. laeng ja sellega laegi. Sea laskmisel on tähtis töstest alates kogu keha töö ja lasu "päästmine" piirkonnas. 50m on nii väike vahemaa, et kokkuvöttes loeb köige enam vead mis tehakse pyssi taga aga mitte laeng.

Tere.
Hooaeg on saanud avapaugu Valgas ja kulmineerumas paljudele EM vöistlustega Männikul.
Combined Game Shooting reeglid ei määra yheslelt kas vintrelvaga lastakse täispikk VSS vöi asendatakse seisev siga jooksva seaga. Jooksvat siga vöib lasta nii enne kui ka pärast ylejäänud 3 vintrelva harjutust. VSSi laskmiseks 20min ja jooksva sea puhul 15min. Laskma peab sama relvaga. Saan asjast aru nii,et vöistluste korraldaja otsustab mida lastakse. Peatselt siis kuuleme mis on täpsemalt Männikul EM vöistlustel kavas.
Kuna VSS ja jooksev siga on meil vaid populaarsust kogumas ja mölemaid lastakse FITASC reeglite järgi siis hooaja hakul tooks esile möningaid asju mis on konkreetselt reeglites kirjas.
1) Vintrelva harjutuses (VSS ja jooksev metssiga) päästiku tömbe tugevus on vaba. Turvalisuse huvides läheneda asjale möistlikult aga mitte keegi ei pea paari kilo vedades tegema asja endale raskemaks.
2) Jooksev siga peab ilmuma 3sek jooksul laskuri märguandest. Laskur peab andma märguande valmisoleku asendis ja vöib tösta relva ölga peale märguande andmist ja enne märgi ilmumist.

Need asjad on selgelt reeglites kirjas ja iga mees vöib otsida endale sobiva tee. Loodame ,et Männikul on esikymnes vähemalt 9 meie meest.

Ironiseerida võib aga kogu see seaduse muutmise põhjendus jääb väga segaseks. Huvitav kas kellelgi neist on mingi uue toimiva süsteemi kohta ettekujutust. Hiljaaegu räägiti, et jahimees peab vältima lubamatute ululi kahjustuste teket( lubatud uluki kahjustusi ei ole keegi välja toonud). Nüüd selles põhjenduses öeldakse ilusti. "Kahjude hindamiseks kehtestab riik kahjude hindamise metoodika, mis oleks lihtne ja arusaadav osapooltele". Kõlab hästi eks, kuid samas dokumendis öeldakse" Uluksõraliste seisundi hindamisel ei saa riiklikud institutsioonid kasutada sõltumatut infot ulukite absoluutarvukuse kohta, siis on mõeldamatu, et riik midagi kehtestaks". Ainuke millest võib midagi järeldada(tuginen taas samale dokumendile), et 83000 metskitse on Eestile vähe, kuna suurkiskjad vajavad söögiks rohkem. Muidu hakkavad koduloomi murdma ja jälle kompensatsioonid. Mis aga puudutab seda ,et maaomanikud saaksid küttida ise metskitsi, sigu ja põtru on ju pikas perspektiivis põhjendatud taas kahjustuste vältimisega. kui nad kütiksid väike ja röövulukeid siis peatselt hakkaks kasvama tetrede ja metsiste arvukus ja need söövad ka puude võrseid, kus selle kahju ots.

100 eek. ha aga muidugi ja jahimehed peaks kibekähku alla kirjutama. Sellise ausa ja õiglase lepingu puhul on ju loomulik, et lisatakse paar peenes kirjas rida. "Käesolev leping annab jahiseltsile õiguse teha aastas 3koormat palki ja 200rm kütet 20 ha maa kohta" Ja kirikud on ilusti keset küla

Tere kult, kui sul on tõsine plaan midagi ehitama hakata siis mul oleks sulle anda üks mootor koos reduktori , mingi raami ja rihmarattaid ka. Reduktori peale oli kirjutatud 280rpm minutis ja toiteks 220v. Ehitasin liikuva märgi rada ja kõik huvitava korjasin ära. Seda mootorit aga sinna ei kasutanud. See on tänapäevasem kui pesumasin Riga mootor.

Pakun, et see teine on metskits. Seegi jõudis Soomes vahepeal välja surra, toodi uuesti ja nüüd on küttimisel vajalik väikeuluki luba.

Pean Beretta vastuse öigeks lugema kuna oli vähe puudulik kodutöö tehtud. Tösise meeste värgina pidasin silmas Juha Hirvi ja Raimo Helmineni. Jäähokis 6 olympiat on köva söna. Ja peale selle Matti jättis Mervi.

Häid kysimusi on raske leida aga minu kysimuse puhul seosest jahindusega räägime siis kui vastused on tulnud. Soomlastel on 2 sportlast kes on esindanud oma riiki ja just nimelt sportlastena kuutel (6) olympiamängudel. Kes need on ja mis spordialadel?

Inimesekirp, pulex irritans. Paar aastat tagasi sai viidud yks vanapoiss hooldekodusse. Temal olid kindlasti köik kirbuliigid esindatud. Kas oleks pidanud looduskaitsele teatama, kuni aasta pysivad hinges. Nyyd kaks talve kytmata ja ma loodan ,et kirbud maha köngenud.

Ilusalt ja otse öelduna olen mina korraliku ja toimiva litsentsisüsteemi poolt. Organisatsioon(liit) saab toimetamis raha ja litsentsi ostja ka midagi. Selline asi aga ei saagi olla väga odav. Mina olen igasuguste mõtetute paberite vastu. On juba varem öeldud,et me ei ole nii rikkad ,et osta odavaid asju. Lugesin ka Laskurliidu litsentsi värki ja see tundus suisa naljakas(nõuk. aegne igand). Vabandan, et võib olla ei saanud õieti aru aga: laskesportlase litsentsi taotleja peab olema lasknud vähemalt II järgu tulemuse. Siis saab läbida mitmed kursused ja osta kõige lõpuks endale "tiitel", laskesportlase litsents. Siin foorumis on aru saadud, et litsents ei tähenda paremat laskurit või rohkem alaga tegelemist.

Järgnev on minu vabal käel tõlgitud jutt Soome Laskurliidu leheküljelt. "Soome Laskurliidu reeglite kohaselt vaid võistluslitsents annab laskurile võistlus- ja esindamisõiguse. Võistlusloa kõrval on litsentsi teine keskne tegija kindlustus.Litsentsimaksudega liit peab üleval võistlussüsteemi ja maksab litsentsi juurde kuuluvad kindlustusmaksud". Eraldi on veel välja toodud kui suur on omavastutus, vigastuste ravikulud jms. Tänapäeval ei saa kindlustuse osatähtsust allahinnata. Igasuguste koolituste osas on Kakukesel õigus ja mõni juhm ei saa ikka aru. Tegelikult aga 99% õnnetustest lihtsalt juhtuvad. Kuna EJSL ei korralda võistlusi(loe teemat" EJSL aktiiv") siis sellisel kujul nagu hetkel seda litsentsi pakutakse on seda vaja ainult EJSLi esindajana välisvõistlustel. Iseasi kuidas seda aksepteerivad välisorganisatsioonid. Ja siis veel üks asi. Minu jaoks usaldusväärsest allikast pärinev teave ütleb ,et on oodata muudatust relvaseaduses. Nimelt edaspidi ei saavat ühte relva registreerida nii jahi- kui ka sportrelvaks. Et saab olla vaid üks või teine. Millal ja kas selline muudatus tuleb mina ei tea. Vast lubatakse ennem ikka summuti kasutamist jahil.

Tsiviliseeritud maailmas ilma litsentsita vöistlema ei pääse. Isegi öhuka vöistlustel mitte. Litsents tähendab,et vöistleja on kindlustatud. Kindlustatud köikvöimalike önnetuste vastu mis seoses vöistlustega vöib juhtuda. Olen aru saanud,et see ongi pea pöhjus miks litsentse nöutakse. Meil ei räägita selles suhtes asjast mitte midagi.

Sori. Ma ei mõtelnud seda täpselt nii nagu jälle välja tuli. VSS on tähtis meile jahimeestele, jahipraktilise harjutusena. Mina pean neid mehi kes 100m VSSis üle 190 silma lasevad väga kõvadeks laskuriteks. Selliste meeste kõrval võib seista ka kütiliinis. Ise suudan 190 silma lasta õhupüssiga. Aga samas me ei saa võrrelda sportlaste 10m lehti ja õhupüssi VSSi lehti. Laskmise põhitõed kehivad aga igasuguse laskmise juures. Jõudu Arlesele ,et ta jaksaks neid artikleid edasi kirjutada.