Jääger-online jahindus foorum

rixa kirjutas:

sammal.habe kirjutas:eesti riigis kehtib süütuse presumptsioon. on inspektori asi tõestada et seadust rikutakse.
soovitaja saand küll kuidagi üks targem inspektor olla, vaid pigem laisem ja lollim
kas ta soovitas sul paberil relvaluba ka kaasas kanda, sest metsas ei pruugi netti olla?

Fikseerivad ära, et olid jahil ja kontrollivad pärast kontoris tagantjärgi.

JahiS
5. peatükk § 35. (2) Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid peavad jahipidamise ajal kaasas olema või olema vormistatud elektrooniliselt, välja arvatud käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 nimetatud juhul.

sammal.habe kirjutas:foorumi harrastusjuristidele järamiseks, teistele ainet mõtisklusteks
ehk eilne riigikohtu lahend ja tõlgendus jahiseadusest:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/? ... 19-2839/23

Kõik õige ju. Kui pole haavatud märget, ei saa rääkida ju nn mitte jahipidamisega (haavatud uluki jälitamine/surmamine).
Kuigi hea põhjus, kui peaks tekkima olukord, kus haavatud uluk läheb hoone juurde (tühi maja näiteks) helistada KKI ja kirjeldada probleemi ja lasta üles otsida hoone omanik, samal ajal, kui loom piinleb....

aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Vat siin on nii et KKI ongi see esimene aste. Ja peale KKI on ainult 2 kohtuinstantsi kuhu veel kaevata, mitte 3. KKI otsusele on antud oluliselt rohkem jõudu.

Kogu lugupidamise juures - ära aja kägu! Kohtusüsteem on Eestis 3 astmeline (OK tartlastel 4 astmeline- kui neil baar 4-s aste veel toimib). Lugesin Kakukese jutu uuesti läbi- seal peab olema kotermann sees- otsuse tegi maakohus ja kohe riigikohus. Tegelikult on ikka vahepeal ringkonnakohus. Tõenäoliselt kirjatsural miskit sassi läinud.

Väärteomenetluse seadustik
4. jagu Kohtuotsuse tegemine
§ 132. Maakohtu lahendid kaebuse lahendamisel

Maakohus võib kohtuotsusega:
1) jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata;
2) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda;
3) tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel.

§ 136. Apellatsiooniõigus
(1) Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel käesoleva seadustiku § 107 lõike 1 kohaselt.
(2) Apellatsiooni ei saa esitada maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku § 132 kohaselt kaebust arutades.
(3) Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant.

§ 155. Kassatsiooniõigus
(1) Õigus esitada käesoleva seadustiku § 157 sätestatu alusel kassatsioon on:
1) kohtumenetluse poolel maakohtu otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 132 sätestatu alusel;
2) kohtumenetluse poolel, kui tema suhtes on kasutatud apellatsiooniõigust;
3) kohtumenetluse pooltel, kui ringkonnakohus on teinud ühe käesoleva seadustiku § 147 lõikes 1 nimetatud kohtuotsustest.
(2) Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
(3) Kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poolt esindav advokaat on kassatsioonimenetluses kassaator.

Walter kirjutas:Kui mõmm mulle aeda tuleb ning enese ja vara kaitseks kirjas oleva laskeriistaga ta maha võtan pole ju kellelgi midagi öelda?

§ 60. Vara kaitse looma eest
(1) Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.

(2) Kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.

GC kirjutas:

aivar00 kirjutas:Vaata JS paragrahv 23. Seal su otsitud mõiste sees ning edasine juba eesti keelest arusaamine. Küttimine - kes sa oled kui kütid?

Kütid peaksid olema seega kõik, kes jälitavad, püüavad, tabavad, surmavad uluki, sõltumata tulirelva olemasolust!?
Kas ühisjahis suurulukile ilma relvata ajaja on kütt? Küttimise mõiste põhjal võiks justkui olla,
aga ei ole! Kas siin pole vastuolu?

JS paragrahv 31 lg 4.
Ja enne järgmise sellise, mittefilosoofilise küsimuse küsimist ole hea ja loe 3x JS läbi ja vaata ega seal vastust pole!!!!

TiitR kirjutas:

aivar00 kirjutas:Tiit aga kus on kirjas, et väikeulukit peab küttima ainult haavlitega?
Aga kas peaks kitse väikeulukiks märkima - see iseküsimus seadusandjale. Kits on kirjas suurulukina. Jahiseaduses selgelt kirjas, et kitse võib küttida lisaks kuulile ka haavlitega. See on seadusandja poolt jahimeestele tehtud kitse küttimise erisus. Ehk siis juriidiliselt edasi minnes kuna suurukikatset sooritatakse ainult kuuliga, ei pea kitse küttimiseks haavlitega olema jahimehel sooritatud suuruluki laskekatse. Kui jahimees aga kütib kitse sileraudse jahipüssiga sisestades padrunipessa laetud padruni kuuliga peab tal olema tehtud kogu komplekt.

Sama erisuse alla lähevad meil kirjas olevatest suurulukitest veel hunt ja ilves. Neid võid ka küttida haavlitega.

Näh. Jutt polegi ju hetkel selles, kas suurulukit võib küttida haavlitega, vaid jahimehel puudus suuruluki laskekatse ja metskits on siiani veel suuruluk.

väljavõte RK lahendist.
9. Jahiseaduse § 581 (Jahipidamine jahiloata, jahikoerapassita ja suuruluki laskekatse tunnistuseta) objektiivsed tunnused seisnevad jahipidamises jahiloata, jahikoeraga jahikoerapassita või osalemises suurulukijahil kütina, kasutades uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit ja omamata selleks suuruluki laskekatse tunnistust. Seega on menetlusaluse isiku karistamine viimati märgitud koosseisulise alternatiivi puhul võimalik siis, kui üheaegselt tuvastatakse järgmised asjaolud: suurulukijahil kütina osalemine, jahipüssikuuliga laetud padruni kasutamine ja suuruluki laskekatse tunnistuse puudumine.

täislahend: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?a ... -1-1-75-10

aadu kadakas kirjutas: Maa-ametis aga on kogu ala lükatud nüüd metsamaaks, sest foto seda veel ei kajastanud.

Kas ikka maa-ametil on sellised volitused lükata mingi ala põllumaast metsamaaks v vastupidi ilma omaniku nõusolekuta/teadmata?

https://arhiiv.err.ee/vaata/pealtnagija-696
alates 20-st minutist!

kakuke kirjutas:Seal ta on.

Seal ta oli

vollifedja kirjutas:Kuna eeskiri ilmus 02.04, siis 25.04 veel hommikul kontrollisime Aivoga,kas on EKL protokoll ilmunud. Polnud. Ja 25.04 eksam kehtib. Paraku.
Anne Toompalu pole isegi liige EJTÜs , et seadusi ise luua, ise vastuvõtta ja kehtima panna...katseeskirjad (neid on veel, urg kinnitati ka samal koosolekul) olid EKL juhatusele esitatud ammu, millal vastu võetakse, ei teadnud isegi. (mina teadsin, et lükati volikogusse,mis alles tulemas)
Seadusekeelt võiks niipalu teada , et seadused hakkavad kehtima ilmumisest....

Ja miks sa käunuma siin hakkad alles, siis kui said teada, et sa ise sinna katsele ei saa, sest kohad täis? Ei märganud enne, et eeskiri (millel mitte mingit pointi hetkel ei ole) on väljas?
Meil on kahju, et sa sinna katsele tulla ei saa ( Minul isiklikult küll mittte) a seepärast siin foorumis mingit mäda ajada......ega mõni suureks ei kasvaga olenemata vanusest vist

Cat kirjutas: Küsimus tekkis sellepärast, et mõned jahimehed väidavad, et pole näinud emast töötavat Saksa jahiterjerit.

Ja kui ma väidan, et pole üldse töötavat SJT näinud siis võtad taksi?

walker_metsas kirjutas:
Relvateema ja relvadega seotud ohutus ei ole mäng, ma lähenen selle teise nurga pealt. Aussõna ma kardan vahel jahimeestest jobusid, kes paugutavad oma metsa kõrval, kuna ma ei tea kuidas või mismoodi nad oma relvaload on saanud. Asjaga peab käima kaasas ohutus!

Mina näiteks viin peale jahti politseisse hoiule ja enne jahti küsin tagasi!

relvaseadus
§ 34. Relvaluba
(3) Füüsilisele isikule kuuluva relva kohta võidakse väljastada mitu relvaluba. Relvaluba, mis on väljastatud füüsilisele isikule, kes ei ole relva omanik, nimetatakse paralleelrelvaloaks.
Ka paralleelrevaluba on relvaluba

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad
(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt

Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid
§ 3. Paralleelrelvaloa vorm
(6) Paralleelrelvaloa tagaküljele kantakse järgmised andmed:
1) relva omaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) relva või olulise osa otstarve;
3) relva või olulise osa liik;
4) relva või olulise osa mudel;
5) relva või olulise osa kaliiber;
6) relva või olulise osa number.

https://www.youtube.com/watch?v=cecEEFV ... e=youtu.be
tuttava fotograafi tehtud