Jääger-online jahindus foorum

Üldiselt nii et bakter kui selline polegi väga kuri vaid hull on see kui bakter satub talle ebasoodsasse tingimusse ja hakkab oma elutegevuse käigus toksiine eritama. Vot just need toksiinid(mürgid) tapavadki.

Mees sõidab rattaga mööda tänavat ning möödub sepikojast, kus sepp käiab midagi käia peal, tõstab pigu ja hõikab rattamehele, nael kummi. Rattamees vastu, käi p..se.

Arvan et see "puukoore maitse" on siiski sellest et magu on liiga pikalt sees olnud. Ma ei teeks midagi sellega. Söödaks sigadele või koertele.

Selline asi ka olemas.
http://www.karni.ee/images/tooted/kuulu ... ulutus.jpg

jorr kirjutas:Et 8tundi siis kloppida,tea,kas pidevalt peab kloppima?Selliseks kloppimiseks tuleks vist päris neeger võtta,need pidada kõva pea ja pika jõuga poisid olema.Ehk aitab süstlast ja paarist kloppimiskorrast,üüritoas võivad naabrid sellise kloppimise peale tigedaks minna?Või pistaks sokuliha enne suitsu vanaaegsesse võimasinasse,see selline nelja labaga ja vändaga ringi aetav riist,klopib hästi ära.
Aga pagan see Feen on kadunud,tal oli ühispidu jaoks suitsutatud kitseliha ja pagana hea oli,eriti kui seda va kibetikku alla sai lasta.Ma veel ise jagasin ja kartsin,et söövad käest ära,ka kibetikk sai otsa.

Jaa, väga õige, kloppida võib ka mingisuguses trummel tüüpi tünnis, kus laba sees. Laba tõstab vaikselt liha üles ja siis kukutab alla. Aga kindlasti ei tohi asit öötada nagu tsentrifuug. Ikka aeglaselt ja rahulikult suure tumbleriga(läbimõõt 1,5 m) võib olla pöörded 6-8 minutis. 15 töö 15 paus. 8 - 9 tundi.

Tehke 6-7 % line soolvesi. Otsige endale süstal. Süstige 10 -20 % lihasse. Peale soolamist tasub liha vastu lauda kloppida mõned minutid.(tegelt oleks hea kui teil on tumbler või hea naine kes seda vaikselt vastu lauda 8 tundi viitsip kloppida, 8 tunnise puhul peaks laskma lihal lihtsalt kukkuda 15-20 cm kõrguselt. See lööb suuremad soolveeklimbid ühlaseks ja liha saab pehme. Jätta 8 ks tunniks soolvette, kui ei ole viitsinud 8 tundi kloppida. Kui 8 tundi klopid, siis ei pea enam soolvees hoidma. Suitsutage suitsuahjus, kus võiks all olla ka veevann. Kõigepealt siis 40-50 kraadiga, kuni pind on kuiv, siis võib tõsta 80-100 kraadini vaikselt. Mida kõrgem ahjutemperatuur seda maalähedasem asi saab. Hankige endale varrastermomeeter. Suitsutamise lõppedas ei tohi singi sisetemperatuur olla alla +72C. Kui suitsutada kõrgema sisetemperatuurini, kuni 85 C siis saab liha kuivem ja maalähedasem. Ärge kasutage värskelt metsast toodud leppa. Pigem võtke kuivanud halud, alustage nendega, ning hiljem võiks tulle panna tunnike vees olnud kuivi halge. Siis ei saa tulemus nii tõrvane. Katsetage. Aga süstimise meetodiga saab sink mahlane ja sool on ühtlaselt sees. Samuti võib soolvette lisada vees lahustuvaid maitseaineid.
Edu

Mehed kas te liha külmutamisest olete kuulnud. Mulle jätate hetkel "eitede" mulje. Ärge rääkige kui te ei tea. Vabandused kui kedagi solvasin.

Feen kirjutas:Ja vorstimass on ühik, mis võrdub...kg-ga? 10 kg?

Sry, minu viga, tahtsin kirjutada 100 kg vorstimassi kohta.

Lihtsalt enese harimiseks:

Mitte nitriga vaid nitritiga. Toode siis nitrit, Na2NO3.
Mürk jah. Puhtal kujul lisatakse 7,5 g 100 kg vorstimassi kohta. Enam puhtal kujul kasutada ei või. Ei soovita ka. Killer. Nüüd on see segatud soola sisse ja normi ületada pole võimalik. Selle nimi on nitritsool.
Kui keegi sellise koguse lisamist nii suure koguse vorsti sees ära tunneb, siis pole muud öelda kui kõva miis. Pigem võib maitsevahe tulla sellest et nitriti mitte lisamisega muudab arenev mikrofloora vorsti maitset. Kaudsel siis ja nitriti "süü".

imzz kirjutas:

skog kirjutas:Vorsti saab teha nii kutris(cutter, bowl chopper), kui ka segajas. Keeduvorstid, sardellid, viinerid, salaamid tehakse enamuses kutris, täissuitsuvorstid (meie mõistes) tehakse enamasti segajas.
Lisasin väikese kutri pildi ka.

Kas selle segaja ülesande saab kuidagi käebäraste vahenditega ka ära teha?
Miss on selle kutri ja segamise eesmärgid? Kuidas see aitab vältida vorsti "saepuruks muutumist"?

Eks need käepärased vahendid ongi käed, juhul kui kogus on kuni 20 kg. Üle selle võiks ikka olla väiksem segaja.
Kuterdamise või segamise eesmärk on vorstisegu kokku segada. Segaja segab eelnevalt peenestatud liha. Kutter nii segab kui peenestab samal ajal. Kuterdamisega on siis trikitamise võimalused suuremad. Saab teha erinevamate struktuuridega vorste. Näiteks peki saab lisada lõpus tükkidena. Saepuruksmuutub vorst tavaliselt siis kui haavatud looma aetakse pool päeva taga, laagerdatakse üle, ei jahutata rümpa piisavalt kiiresti maha, hakklihamasina noad ja restid on nüridad, liha on samal ajal soe. Segatakse liiga sooja liha, segatakse liiga kaua, jne jne. Neid variante on tegelikult päris palju. Kordan veel.
1. Loom ilma taga ajamiseta (stressita) kätte saada.
2. Rümp võimalikult kiiiresti maha jahutada.
3. Rümpa hoida enne lõikamist umbes 3 päeva.
4. Hundi (hakklihamasina) noad ja restid peavad olema teravad.
5. Pekk võiks olla seljapekk või vähemalt kõva pekk, ära kasuta seapõske.
6. Peki võiks kuubistada, või kutris peenestada, mitte lasta läbi hundi.
7. Lihad peavad olema töötlemise ajal külmad.
8. Sega nii kaua kui vaja ja nii vähe kui võimalik. temp lõpus mitte üle + 14 kraadi.
Nagu näha on väga tähtis madal temp. Ka lisatav vesi peab olema jääkülm.

valdo kirjutas:Vanades retseptides soovitatakse vorstid vahepeal ahjust välja võtta ja keeta ca tund aega mingi ~80 kraadi juures. Retsepti jutu järgi kui kuumemaks vesi ajada, siis pidid vorstinahad lõhki hakkama minema. Kui esimest korda vorsti tegin mingite vanade nahkadega, siis nii ka juhtus.
Nüüd olen kasutanud mõned korrad väljamaa päritolu vorstinahka ja see kannatab ahjus küll 120 kraadi vabalt ära, ilma et lõhki läheks. Sellise avastuse peale olen siin mõelnud, et äkki siis ei peaks vorste enam vahepeal ahjust keetmiseks välja võtmagi, et näiteks laseks ahjus ca tunniks sellise 100 kraadise temperatuuri sisse.
Kas selline teguviis asendaks keetmist või mitte?

Ninii.
Vees keetmine on jah ohtlik tegevus. Tänapäeval keedetakse vorst auruga. Nr 1 reegel on et vorsti ei tohiks keeta üle +72 kraadi sisetemp. Kui seda ületada on oht (aga ei pruugi), et vorst läheb puljongisse, st. et tegivad rasvavalangud, rasva hakkab sulama. Teine reegel, keetmise temp. peaks olema 6 kraadi kõrgem soovitud saavutatavast sisetemperatuurist. St. et keetmise temp ei tohiks ületada +78 kraadi. Kui suitsetamisega saad sisetemperatuuri +72 kraadini, nii et lõhki ei lähe siis anna aga minna. Selle juures on aga oht et pealispind kuivab liialt ära ja hiljem seda vorsti "radika vahel" kuivatades ei toimu enam normaalne kuivamine (koorik ei lase ühtlaselt niiskusel välja tulla". Ja vorst võib tegelikult hiljem hapuks minna. Kui võimalik siis kasuta nn. BBQ(barbecue, barbeque) meetodit. Pane ahju vesivann et saavutada kõrgem niiskus suitsutamise ajal. Saksas tehakse vorsti (nim. tauerwurst(ei tea täpselt kuidas kirjutatakse), mida samuti ei keedeta vaid suitsutatakse, siis lastakse sisetemp. sisse kuuma õhuga kuivatades. Peale seda jahutatakse maha ning siis suitsutatakse uuesti +35 kraadi juures. Teist suitsu võib peale laste 2 tundi kuni 1 nädal.

Vorsti saab teha nii kutris(cutter, bowl chopper), kui ka segajas. Keeduvorstid, sardellid, viinerid, salaamid tehakse enamuses kutris, täissuitsuvorstid (meie mõistes) tehakse enamasti segajas.
Lisasin väikese kutri pildi ka.

Olen kasutanud teatud toimingute juures, kui on oht et käsi liigub terale, nippi. Võtan noapeast kinni nii et väike sõrm jääb noapea tagumisest osast üle, siis keeran väikese sõrme konksu nii et see jääb n.ö. toeks. Natuke kindlam tunne on küll ja ohtlikumad toimetused saab ära teha.

Kunagi keegi kuskil millalgi rääkis, et olevat kaaliumbermanganaadiga sarved pruuniks teinud. Nii nagu lause algusest aru võib saada, siis rohkem ma täpsemalt öelda ei oska. Kui kellelgi kogemusi siis andke tuld. Iseenesest kui seda va lillat pulbrit kätele lasta, siis vähemalt käed jäävad küll kenasti põdrasarvepruunid.