Jääger-online jahindus foorum

Kui kellelgi kunagi peaks probleeme olema plehku pannud kariloomade kätte saamisega, siis saan aidata.
Kui on teada kus loomad on (nägemisulatuses) ja on, kuhu neid kinni ajada pole mingit probleemi.
Viimati panin 40-pealise, suvi läbi ringi hulkunud lambakarjakese ca 5 km kauguselt lauta. Ei läind kahte tundigi koos olukorra hindamisega.

päikest,

Tuuker - vabandan.

See ei muuda fakti, et rebase jaoks kaugusmõõtjat valides peaks teste tegema golfiväljakul või siledal teel. Rebane liigub seal, kus ka rohi kasvab enamasti. Ja keegi ei mõnitanud sind. Ma kustutasin selle posti ära, kus ma üle piiri läksin.

veelkord vabandan.

.

Ehhh, Välek. Sa lause lõpus märkasid? Igaks juhuks kordan üle et see oli naljana mõeldud. Oma möla eest vastutan 100% ja keegi ei tule mul suud kinni panema. See ei ole nali. Foorumis on modedel see õigus.

Kust sa võtad, et mul .308 kogemusi on? Ei ole. Üldse ei ole. 223-e kasutan. Jämedamat kaliibrit pole kunagi olnud.
Näita, kus minu jutus on vasturääkivused ja ma vabandan ja parandan ennast ja luban edaspidi enam mitte teha.
Mina ei saaks 200 .. 400 meetrit ühegi kaliibriga paremini pihta. Mitte pihta saamise põhjus on laskeoskus, mitte kaliibri puudused. Olen seda ka varem öelnud.
Kui sinu jaoks on 200 .. 400 meetril pihta mitte saamise põhjuseks kaliiber, siis ma pakun sulle kohe võimaluse oma laskeoskusega kuni 1000 eurot teenida. Tahad?
Mida on ühist püssi sisselaskmisel ja testimisel?
Igaüks võib teha mistahes teste mistahes tingimustes. Minu jaoks on huvitavamad testid, mis on tehtud reaalsele kasutusele võimalikult sarnastes tingimustes.

tuuker kirjutas:Ei viitsi sinuga vaielda aga kui testi teha siis peaks olema kõik segavad faktorid välistatud.

Minu arust peaks teste tegema justnimelt reaalsele kasutusele võimalikult sarnastes tingimustes.

Ärme vaidleme jah. Oleme mõistlikud ja teeme kohe nii, nagu mina ütlen

tuuker kirjutas:Testijad oleks võinud vähemalt heina ära niita või siis siledama koha otsida.
Piisab sellest kui kiir peegeldub tutilt tagasi ja ongi vale näit.

Kas sa, kui rebast põllul näed, lähed ja niidad enda ja rebase vahelt enne heina ära ja siis hakkad kaugust mõõtma?

Välek kirjutas:Väga hea "kaugusemõõtja", mida aeg-ajalt uurin on katastrikaart- joonlaud käes ja mõõtkava olemas, -midagi lihtsamat pole. Samuti maaameti kodulehelt peaks saama huvilistel oma lemmikpõldude pikkused, laiused selgeks teha. Valaskalakesele küsimus: millega siiamaani kaugust mõõtsid , kui kaugusemõõtjat olemas ei ole ja kasutuskogemusi ootad?

Sellesama maaameti või pria - vahet pole, veebikaardiga. Ma toimetan paarisajal oma hektaril peamiselt ja nende põldude mõõdud on ammu peas.
100, 200 ja 300 meetrit märki laskmiseks on A-kujulise 1,5 meetrise hargiga paika mõõdetud ja kaikad maasse löödud. Samuti mõned kohad kuhu repsidele peibutuseks süüa panen. Need söödakohad on 150 .. 200 meetrit, nii et tegelikult poleks see väga täpne mõõtmine seal isegi oluline. 90% repsidest lasen sööda pealt.
Vahest harva, kui juhuslikult rebast näen, see kipub 200 .. 400 meetrit olema, üritan silma järgi hinnata tuttavat maastiku arvesse võttes aga enamasti lasen siis mööda.

tuuker kirjutas:

valaskalakene kirjutas:

tuuker kirjutas:Rebane istus põhupallil ja mõõtsin kvaliteetmõõtjaga.

Kvaliteet küll aga kas mingi tootjafirma ja mark sellel mõõtjal ka on? Ma ostaks omale ka kaugusmõõtja, pole siiani sobivat leidnud...

Sellest odavamat pole mõtet osta.http://www.eurooptic.com/zeiss-victory- ... inder.aspx

Sul on see? Mis sa pipardad, jaga kogemust. Väga raske on reaalset kasutuskogemust kuulda kaugusmõõtjate kohta.

Kui kaugel rebase ära mõõdab? Kas selle 500+ lasu korral mõõtsid rebast või põhupalli? Kaua juba käigus on mõõtja? Kas selle ajaga mõõtmisulatus ja täpsus vähenenud ei ole? Ma olen kuulnud juhuseid, kui aastaga on see laser ära väsind ja tootja ütleb, et nii ongi.

tuuker kirjutas:Rebane istus põhupallil ja mõõtsin kvaliteetmõõtjaga.

Kvaliteet küll aga kas mingi tootjafirma ja mark sellel mõõtjal ka on? Ma ostaks omale ka kaugusmõõtja, pole siiani sobivat leidnud...

Esiteks ei ole mõtet .224 kaliibreid ühte patta panna, nad on selleks liiga erinevad
.222 - sisuliselt surnud kaliiber, kasutavad praktiliselt euroopa sportlaskjad ainul distantsidel kuni 100m. Hoiab siiamaani kõige väiksema grupi maailmarekordit 100-l meetril. Üle 100 m kaotab igas mõttes .223-le.
22-250 võimaldab suuremale kestamahule tänu kergemaid kuule laadida peaaegu 100 m/s kiiremini, kui .223 ja on tänu sellele alguses lamedama lennuga. Rebase suurusel märgil on max point blank range 20-30 meetrit suurem, suuremal märgil veits rohkem. Aga need kerged kuulid ei lenda väga kaugele, 650-700 meetri peal on kiirus juba alla heilikiiruse. Kui selle suuremast algkiirusest tuleneva eelise ära kasutad, siis kärsatad toru läbi 2x kiiremini võrreldes .223-ga.
.223 kaotab kuni 100 meetril täpsuses .222-le millimeetri. On esimese 250 meetri peal sentimeetri kõveram kui 22-250. Sealt edasi tänu raskemate/parema BC-ga kuulide kasutamise võimalusele on lamedam. 300 meetrit ja edasi ei ole nii kergeid kuule mõtet kasutada kui sul seal tabelis, 4,5g ja üles.

Teiseks - neid drifti numbreid niisama vaadates tunduvad vahed suured. Ja loomulikult on raskemad kuulid tuulest vähem mõjutatud.
Mina vaataks neid drifti numbreid sedasi (sinu tabel ja viimane tulp, ehk küljetuul 5m/s ja 300m)
-> kui tuult ei arvesta, lased iga kaliibriga mööda (rebasest/10cm läbimõõduga märgist).
-> kui suudad tuult täpselt mõõta ja arvesse võtta lased iga kaliibriga pihta.
-> kui eksid tuule mõõtmisel/hindamisel 10% lased iga kaliibriga pihta. see on tõenäoline tuulemõõtjat kasutades, meil on sisemaal tuul väga puhanguline ja muutlik.
-> kui eksid tuule mõõtmisel 20%, siis lased tabeli esimese pooleja mööda, 6,5-ga on juba lootust pihta saada. 20% võid vabalt eksida mõõtjaga, ilma mõõtjata nii täpselt vaevalt suudad hinnata.
-> kui eksid 30%, lased iga kaliibriga mööda. Tuulemõõtjat kasutades ehk ei eksi nii palju aga ilma tuulemõõtjata küll täpsemalt ei hinda. Ehk pakud 5m/s, tegelikult on alla 3,5 või üle 6,5.

Jah, 6,5 on hea kaliiber ja pika maa peal täpsem, kui .224 kaliibrid. Reaalses elus seda vahet rebase laskmisel kinni püüda on väga raske.
Algselt oli küsimus tegelikult selles, et kodanik arvas, et .308 on rebase laskmiseks nii palju kehvem, kui 6,5, et tasub uus püss osta. Kas temal tasub või ei, teab ta ise.
Mina ei ostaks. Ma olen selline eriline koba, et lasen 200 meetri pealt umbes 20% tõenäosusega rebasest mööda. Üle 300 meetri ei lähe turkimagi.
Kõige mõistlikum viis tabavusprotsendi tõstmiseks on enda laskeoskuse parandamine. Aga ju ma olen erand

tuuker kirjutas:Kütin rebaseid 22-250rem ja olen lasknud nulli 220m peale.Siis hoiab kuuli 10cm sees kuni 250m. Kuuli kiiruseks 1100m/s ja kaaluks 3,2g. Kui tahad 300meetrist kaugemale lasta siis tuleks abiks võtta ballistika kalkulaator, tuulemõõtja ja kindlasti peaks olema tornidega optika.22-250rem häda on ainult selles,et kui nahka tahad siis täismantliga lastes jookseb kuul läbi ja rebs kimab veel mitusada meetrit enne kui pikali viskab.Hävitamiseks kasutan Nosler BST aga siis ei jää nahast jällegi midagi järele.Kuuli kiirus näiteks 500m pealt on veel 510m/s. Antud kaliibriga on rebsi rekord jäänud 565m peale ja lasin tuulevaikuses kasutades ballistika kalkulaatorit ja ilmajaama ning rebane oli paigal.6,5-284 võimaldab kindlasti kaugemale lasta ja on universaalsem kaliiber ning tuulest vähem mõjutatud.

Kuidas kaugust mõõdad/mõõtsid selle 565 meetri puhul?

Põhimõtteliselt jutt õige aga .224 kaliibrite koha pealt ei ole päris nõus. .223 on sul sealt loetelust väljas ja sellega saab tehniliselt 600 meetrini mistahes kaliibriga võrdselt lasta. 8" twist ja 69, 75, 80 või lausa 90 gr kuulid. Sierra HPBT Match näiteks. BC on neil 0,3 .. 0,5. Rebase jaoks matsu piisavalt.

Praktikas olen leidnud, et lihtsalt neid üle 300 meetri olukordi mul ei teki väga. Vahest harva olen rebast kaugemal näinud ja siis ta ka tavaliselt on kõndinud üle põllu vms.
Lisaks ei ole kaugust paari meetri täpsusega nii kaugelt millegagi mõõta.
Kolmandaks väheneb pihta saamise tõenäosus kaugemal kui 300 meetrit minul liiga väikeseks.
Siin on igasugu imelaskjad koos aga 10 cm 400 meetri peal on sama, mis 1,25 cm 100 meetri peal. Tähendab matemaatiliselt on 1,25@100 kaks korda väiksem aga kauguse suurenedes suureneb ka moona+relva+laskuri hälve. 100 -> 400 meetrit kaks korda kindlasti.
Lihtsam on ta 200 meetri peale meelitada.

Eile oli ilus kuuvalge öö jah, mul skoor 4 repsi ja 1 kähr. Enneolematu!

Välek kirjutas:Võrdle siin erinevaid kaliibreid ja kuuli kaalu järgi tabamispunkte 300 m kaugusel, näiteks 6,5-284 norma vs 308 win või 308 win vs 22-250. http://www.norma.cc/en/Products/Hunting/ Või veelgi parem ülevaade siit, ainult tollides. https://docs.google.com/viewer?a=v&q=ca ... u85yVQ7DXg Kui rebase tabamisala laiuseks võtta 10 cm, siis 10 cm tabamispunktide erinevus on suure tähtsusega. Ballistiliselt eeskujuliku esinemisega on ka 204 ruger, mis põletab (võibolla) poole vähem rohtu võrreldes 22-250 ga.

mitte 10 cm tabamispunktide erinevust, vaid 9mm -> alla 1 cm.

Sa ütlesid, et tahad seda maad, kus rehkendama ei pea, pikemaks saada. See on mõistetav aga see vahe ei ole nii väikese märgi puhul eri kaliibrite vahel märkimisväärne. See point blank range 10 cm märgile tähendab kaugust kus kuul ei välju kõrguse suunas 10 cm koridorist, ehk ei ole vaja parandust arvestada. Kas see 205 -> 218 meetrit on oluline vahe? Tegelikult ma arvan, et tänu .308 kuulide metsikule valikule saad .308 point blank range sama pikaks tuunida kui 6,5-l, nagu ma ütlesin väga ei viitsind tuhnida, vaatasin ühte tõugu kuulid kiiremast otsast mõlemal kaliibril.
300 meetri peal kukkumise võrdlemine ei oma suuremat tähtsust. Vahet pole, kui palju optikat keerad - keerata on vaja nii või naa ja selleks on 10 meetri täpsusega kaugust tarvis mõõta.

Ma lasin selle ja eelmise messi kirjutamise vahel 2 repsi aknast 180 meetri kauguselt sööda pealt, 1 läks ära. Lähen vaatan, ehk on lisa tuld:).

Välek kirjutas:See on väga hea küsimus, tõsiselt. Ma näen eelist võimaluses pikemale distantsile relv sisse lasta ja kuuli lamedama trajektoori tõttu rehkendamisega veidi kaugemalt algust teha. Vaadates ballistikatabeleid on selleks mõnede kaliibrite korral võimalused olemas.

See vahe on ju ca 20 meetrit ainult!
Ehk siis point blank range 10 cm diameetriga märgile:
Sierra HPBT .308 150gr @870m/s -> 205m;
Sierra HPBT .264 120gr @932m/s -> 218m

Võibolla leiad 6,5-le mõne kiirema variandi, ma väga ei viitsind tuhnida aga vaevalt sa selle vahe üle 25 meetri venitad. Tähendab veits peale 200 meetrit pead ikkagi kaugust mõõtma rehkendama/optikat kruttima hakkama. Täpne kauguse mõõtmine rebase mõõtu asjadega keeruline. Täpsust on vaja. Kuskil veits pealt 300 meetrit on kukkumine 25 meetri kohta juba 10 cm, rebasest puhtalt mööda. Kaliibrist sõltumata.
Tuule mõju nendele kuulidele muuseas 5m/s risttuule puhul @200m on 110 ja 101 mm vastavalt. Vahe pole märkimisväärne.

Kokkuvõttes on asi minu arust sedasi:
*200 meetrini on rebasele võimalik lihtviisil pihta saada. Kindel käsi hädavajalik.
*200 ... 300 meetrit on tuttaval maastikul, mõningase kogemuse olemasolul silma järgi enam-vähem võimalik kaugus ära hinnata ja lahtiste tornidega optikal parandus peale keerata, hea õnne korral võib pihta saada. Vajalik lahtiste tornidega korralik optika ja kõvasti üle keskmise laskeoskus. Kui me arvestame, et tabamisala rebasel on ca 10 cm ring, siis 300 meetri pealt tabamiseks pead 100 meetri peal kuulid järjekindlalt (kümme kümnest) puhtalt 3 cm ringi sisse saama. (tee proovi ja anna teada)
* Üle 300 meetri muutub asi tõsiseks snaipritegevuseks. Pigem õnnemänguks isegi väga hea oskuse ja tehnika olemasolul ....

Kaliiber ei mängi üldse rolli. Kaliibrite vahed hakkavad välja tulema kõvasti suuremal kaugusel.

Praktiline soovitus - kui sul selline põld käepärast ja tahtmine rebaseid toksida, pane neile sööta 150 .. 200 meetri peale, lase püss sinna sisse ja anna tuld. See raha, mille eest tahtsid uut püssi osta, selle eest osta moona ja tee kõvasti trenni. See on hämmastav, kui lihtne on 200 meetri pealt rebasest mööda lasta....
Kui muud lasta ei taha peale rebase, siis vaheta .308 .223-e vastu välja - tuleb odavam, tervislikum ja laskeoskus paraneb kiiremini.

Mis distantsilt sa neid rebaseid siis lasta tahad?
Mis eelist sa näed pihta saamisel sellel distantsil misiganes kuuepoolesel võrreldes .308-ga?