Jääger-online jahindus foorum

aga mis part see olla küll võiks, millegi pärast ei taha uskuda et see sinikael on.

Oleks huvitatud lääne siberlase õpetamisest, aga enne kui ise hakkaks asjaga pihta tahaks veidi asja tudeerida, siit ka küsimus ega keegi Tartu või tartu ümbruse meestes ei tegele praegu sellega, või plaanib alustada, oleks väike huvi asja lähemalt näha.


Õlled minu poolt

Küsimus vanematele/kogenumatele jahimeestele, kas part käib ka viljapõllus söömas, eile jalutasin hämaras üle koristatud viljapõllu ja siis pani mitu parve lendu, alguses mõtlesin et püü aga hiljem hakkasin kahtlema, lendu ei läinud parinal ja kui hoo sisse sai siis lendas vilinal, kahjuks ei saanud kedagi alla lasta, sest kui esimene parv lendu tõusis siis panid linnud mujalt ka lendu. Oleks pidanud kohe tina andma aga nagu öeldakse et oleks tädil rattad.....

aivar00 kirjutas:Eks ta ole nii ja naa. Minuarusaamise järgi peab korralik jahikoer iga jahimehega hakkama saama. Iseasi, kas jahimees koerast üle käib. Meil kord selline, et need kes tahavad päev otsa ajus käia, need eraldi. Kütid kaheks või kolmeks loe(oleneb meeste arvust ja metsast kuhu läheme). Seejärel iga numbri saanud punt tõmbab loosi mitmendana nad ajumeestele appi lähevad. Siis saavad ka kütid sooja naha ning ei aja ainult ajajaid taga ja ei kurda, et külm on. Sellise korra viisime sisse eelmisel aastal ja seni on kõik rahul. Loosi värk. Teinekord ei satugi ajusse, kui loosiga veab ja esimesest ajust elukad maha lastakse. Muidugi päris ätte ajusse ei aja aga viilida kah ei lase. Seni pole keegi vastu hakanud. Seega saab ka koeraomanik kütiliinis olla. Mulle endale meeldib ka muidugi näppu kõverdada. See vist ongi kõige põnevam, kui loom ette tuleb. Kui ainult ajad, siis viskaks küll üle. Jalutada ja karjuda võib ka niisama.

Normaalne kord teil siis, mitte et kes ajada tahab ja siis kui paar meest veel oleks juurde vaja siis nooremad kah ajama. Kui isad poegi kaasa ei võtaks siis oleks asi suht nutune, metsa piiraks ümber ja siis jääks ootama kui põder ise otsustab alla anda

Maha ta tõmmati aga ikka hulga maad eemal esimesest laskmiskohast.

Meil läks kahjuks asi jamaks, haavati pulli ja kui koer järgi läks siis hakkas ajas kõik loomad liikvele ja laiali nii et mingi aeg oli tõsine sõda metsas, lõpptulemusena suudeti maha lasta vasikas, siis lehm ning hiljem avastati et üks vasikas möögib veel põllu peal.

Ei ole see saladus midagi, asuvad need põllud kastres, kui lind tuleb ahja ja võngi pealt siis on need põllud esimesed. Kuna mu elukoht on sealsamas põldude vahel siis vaatan vesise suuga kuidas haned söövad põllul aga nii kui väravast välja lähen siis lind lennus. Samas kui õhtul linnud tagasi lendavad siis lähevad nii üle maja et vaatan hirmuga et mõni lendab korstna pihta, see on siis kui niisama olen õue peal, kui võtan püssi käeulatusse siis lendavad nad eemalt üle.

Vindiga saaks neid vahest isegi põllust noppida, aga ümber põldude asuvad majad ja muud hoonestatud kohad nii et peab suht kõvasti arvestama enne kui paugu teed, muidu pärast naabriaiast pilpad lendavad

honkomees kirjutas:

Tõnu kirjutas:tshehhide sport slugi lasin 35lt meetrilt toelt silinderrauaga 10 lasku ca 12 cm ringi. jooksis ilusti keskele ja mingeid veidraid eelpoolt kirjeldatud kõrvalekaldeid ei täheldanud.
On kindlasti hea jooksuga kuul, mul sisuliselt sama tulemus mõlemast rauast pool ja täistšokiga, ainult natuke ()ca 3-5 cm) tsentrist vasakule, aga see vasakule jooks on kõigi kuulidega, väike püssi viga. Aga kuidas see kuul tapab? Kas temaga jahti minna ka saab?
...
ja veel, proovisin sama kuuliga kohe ka Beretta ES100 poolautomaadi kal. 12 vintrauda.

Mis ime asi see [u]kal 12 vintraud[/u] on

Kas see kuul kannatab täistsokist laskmist??

Tartumaal haned põllul, aga jube ettevaatlikud, vähima liikumise peale kohe lendu ning kõrgustesse , tiirlevad kõrgel nagu kotkad ja kui inimese põllus ära näevad siis panevad edasi järgmisele põllule.

Samas küsimus põldpüüde kohta, kas nendest midagi asjalikku kaa saab teha, põllud paksult täis aga niisama ei taha ka kõmmutada????

aivar00 kirjutas:Mulle jääb ainult arusaamatuks, miks peab linnupüssiga kuule laskma. Tavalisel jahikal on enamusel üks kuuliraud ja teine mingi muu, kui ei ole eriline relv. Ise lasknud pooltšokist (II) raud dubleed ja on ka eluka maha tapnud, püss terve ja nägu ka terve tehase pauguga.

Kahjuks ei ole me kõik nii rikkad et kohe endale kõik asjad korraga osta ja alles siis asjaga tegelema hakata. Kuna alles olen algaja jahimees siis sai alustuseks kasutatud Tos 34 muretsetud millel olid rauad pool ja täitšokk. Eks hiljem ole näha mis jahimees must saab, sellel pole ka mõtet kui osta endale kümme erinevat relva ja siis käija aastas paar korda metsas oma varustust näitamas. Lisaks veel kui minusugune noor naga tuleks esimest korda metsa ja kohe vindiga siis ei jõuaks neid targutamisi ära kuulda et kus ikka vanasti olid puud kõrgemad ja taevas sinisem ja kus ikka nemad omal ajal ikka olid tegijad mitte nagu praegu....


Seega tuleks poest ostetud padrunitest üks laiali võtta ja ära mõõta et millega tegu ja kust otsast see pauk välja siis tuleb.



Laskmisest veel nii et proovilaskmisi tegin S&B 28 g paukudega ja kuna tuge ei olnud siis lasin lihtsalt toetades ühe põlve maha. Tihedus oli kena enamus laske nii 10 cm ringis aga kõik lasud kella viies kuskil 15 senti tsentrist väljas. Kas tuleks proovida teiste firma padrunitega ka või tuleks hakata sihikut enda järgi sättima???

Pole olemas lolle küsimusi on vaid lollid vastused

Öeldakse et täistšokist tohib lasta ainult alakaliibrilise kuuliga, aga kes oskaks öelda millised kuulid on alakaliibrilised ja millised mitte. Ma mõtlen just poes müüdavate padrunite koha pealt. Kas nende lätlastega võib lasta täistšokist või ei tohi???

Kas keegi foorumikülastajatest on omale soetanud vastava aparaadi või kas seda toodet üldse eestis maha müüa suudeti Oleks tõesti tore kui saaks kellegilt kommentaare kes on seda pidevalt kasutanud.

Kuskilt on meelde jäänud veel selline teooria et liikudes liiguvad augud looma kere ja naha üksteisest mööda ja verejooks on väga väike, ning kui loom seisma jääb siis liiguvad augud kohakuti ning veri saab jälle välja joosta. seega lastes seisvat looma ning seejärel teda jooksus hoida siis verejooksu ei ole ning looma püsib kauem elus ning suudab ka kauem liikuda juhul kui aga loom jääb seisma siis saab veri välja joosta ning loom sureb kiremini.

endal ei maksa eriti jääpeale ronida vaid luusid kalda peal, kala tuleb milegi pärast jää all vastu kallast, nii et ei ole vaja kaugele endal ronida

igal mehel on aga oma arusaamine ohutusest . See mis ühe arust ohutu see teise arust ohtlik