Jääger-online jahindus foorum

Tundub et kiisul on tõeliselt igav olla

Teff kirjutas:Jah olgu olen sinuga nõus salakütiks tembeldamine on ehk vähe liialdus. Loodan et see ka nii läheb et mees ka vastutab oma tegude eest. Olen kuulnud juba igasuguseid jutte selle kohta. Kuna ei tea kas tegemist on ka juttudega millel tõepõhi all ei hakka. Neid siin edasi hetkel rääkima.
Aga pange tähele varsti on jutt et tegemist oli haavatud loomaga ja haavatud loom ju tuleb kiiresti surmata nii et varsti on ta nagu õigemees kunagi.
Aga jah ei tasu sündmustest ette ruttata elame näeme.

Igalisikul on enesekaitseks alati õigus välja tuua kergendavaid asjaolusid, kas nad ka ka on tõendatavad või ei. see on eriline rumalus kui saades hakkama mingi rikkumisega siis sirge seljaga ja silmavaatega öelda et jah tahtsingi nii teha ei ei kahetse midagi.

Ma ei tahaks uskuda et näiteks Teff kui jäädes politseile vahele kiiruse ületamisega ei hakkas leidma põhjendusi miks ta nii tegi et vähendada karistuse suurust vähemalt, vaid ütleks et jah ma plaanisingi sõita kiiremini kui lubatud ja kirjutage nüüd trahv välja nii nagu seadus sel juhul ette näeb. Juhul kui siiski ma eksisin siis ma vabandan meelevaldse tõlgendamise ees ja kummardan meelekindluse ees

Praegu pole keegi osalistest ju väitnud et asja ei juhtunud, seda tunnistavad kõik asjaosalised, ja hakata nüüd kedagi tampima selle eest et leitakse rikkumist kergendavaid asjaolusid et vähendada võimalikku karistust on minu arust vale. Jah, kindlasti suudab keskkonnainspektor leida mõneti lihtsamini kergendavaid asjaolusid kui võibolla mõni teine isik, aga samas on talle ka kindlasti tunduvalt selgemini teada ka rikkumise suurus

aga kas te selle variandi peale ei ole mõtelnud et koera jaoks on jaht " mäng" mitte aga nälja pärast tehtav tegevus. Väga paljud koerad ei taha surnud looma haukuda ning kaotavad koheselt tema vastu huvi, samas aga kui loom kasvõi jalga veel väristab on kohe lärm lahti ja võib-olla ka hammastega küljes.

Ning mis puutub aga karja käitumisse siis ainus kus pannakse juhisõna maksma on paaritumine, toit, eriti kui seda on piisavalt ei tekita selliseid pingeid ( väga palju koeri on kutsikas selliselt ära rikutud et on proovitakse toitu ära võtta ja samal ajal koera kiites kui ta hambaid selle peale hakkab näitama, ime et siis uluki juures üritab kõiki mehi maha murda kes ligidale satuvad)

Ei usu et hundikarjas piisab juhtisase kurjast pilgust et kari mööda nööri käiks, samuti et jahti peetakse nagu talle sobib, kui tingimused on head siis tihti laguneb kari väiksemateks puntideks ja igaüks vaatab ise kuidas hakkama saab, hiljem aga pöörduvad kõik tagasi ühisesse puhkepaika. Mis puutub aga nn ülemärgitamisse siis on huntide puhul lumehunnikutest ilusti näha et kui märgistamiseks läheb siis panevad kõik samasse kohta nii et lumi sulanud, pole seal midagi et juht märgistab ja ülejäänud punt siristagu põõsa taha, pigem võib seda võtta kui nn peremärgina et meie gäng on siin, seega ma arvan et kui koer samuti sirtsutab sama puu taha kus peremees, siis ei ole see mitte märgiks et tema on tegija ja peremees on lihtsalt kaasajooksja vaid seda et kinnitab oma märgistusega et see on tema territoorim samuti

Eile Emajõepealt 9 tk. Esimest korda niimoodi käinud, arvasin et teiste meeste jutt on lihtsalt jahijutt et vaat kus me kord ikka 15 ja meie jälle üle kahekümne. Nüüd usun et täiesti reaalne. Oleks isegi rohkem ringi sõitnud siis oleks kindlalt rohkem. Kobras ei karda paati ei kuradistki, sõidad paadiga lähedale, mootor seisma ja hooga libiseb vaikselt koprani, niikaua kui kõrval ja siis on ainult vormistamise küsimus. Sitt bisnes on ainult see et kui jõuab üle serva vette kukutada siis on põhimõtteliselt läinud, vool on nii tugev et koheselt veab põhja ja läinud ta ka on. Meie kadu oli 3 looma
Kui pimedas tagasi sõitsime siis oli veel paar looma kes otse paadi ees hüppasid alles tagasi vette, et kui oleks suutnud kaugemalt ära näha siis kes teab mis see seis lõpuks oleks olnud.

Et teemas püsida siis esimene kobras sai nähtud veidi enne 19.00

hundikütt kirjutas:Täna oli õnne ropult.Ilvesejaht läbi ja kass vahtis 25 smmupeal .

Eks see ajab ikka vihale küll kui sihukese olukorras padrun tõrke annab

andrus kirjutas:Lugupeetud naised.....
Kas te olete oma koertega veel vähe näitustel käinud,et kohe kindlasti peate ka sinna saama?

Ära torise, minumeelest ajabad need naised õiget rida, kui praegi kõik vinguvad et jahikoertetõud on muutunud diivanijahikoertetõuks siis ei jäägi muud üle kui meelitada olemasolevaid reaalseid jahikoeri näitusel käima, oleks nagu tasakaalukust diivanijahikoertele.

Praegu on nii et kõik vinguvad, ning kui keegi soovib midagi siis parendada siis on kohe kõvem ving lahti. Enamus jahkoertetõu kasvatajaid tahaks et nende koerte kutsikatest saaks jahikoerad, või siis vähemalt niipaljukestki saaks jahist osa võtta et instinktid ei kaoks. Aga mida meie siin praegu teeme, vingume et jahikoeri enam ei kasvatata jne.

Sellisel näitusel peaks olema rohkem rõhutatud jahikoerale, ning ringi võitja peaks olema jahipassiga jahikoer. Kohtunikud peaks rohkem rõhku panema koerte füüsisele, mitte aga sabahoiakule ja silmavaatele, samuti peaks olema väga oluline kaalust kinni pidamine, kui ikka taksil jalad maha ei ulatu siis on asi jama. Mis puutub hinnapoliitikasse siis see peaks olema madal, vastasel korral muutub see mingiks klubi ürituseks Mingi 30..40 € maksta näituse eest on liig mis liig.

kirp kirjutas:Mul on kuldne. Juunist alates peaks abistama sokujahis (kui ära kaotan), augustist novembrini on põhiline veelind. Aga eks see töövaba aeg ole omajagu probleemiks. Pole olnud seni hakkamist "vabal ajal" trenni teha verejälje või külmikus oleva linnuga. Kuigi peaks. Hooaja alguses on seetõttu hästi näha, et sõbrake roostes ja nädal-paar läheb taas sissetöötamiseks aega. Kummalisel kombel on minul olnud kaks linnukoera (vene spanjel ja kuldne) täis põlgust pardihaisu suhtes. Ma ei tea, kas midagi on aretusel tegemata jäetud, aga koerale ei meeldi see tõu "põhilind" üleüldse. Harjutamise ja hooaja algul "rooste mahanühkimisega" saab töötama, aga peab olema valvas, et aporteerimisel liiga vara seda vastikust suust maha ei pillaks. Ehk siis töö ja vaevaga saab asjast kuidagi üle, aga unistan ikkagi, et seda omapära mann ei oleks. Ka jääb kuldsel jahiinnust puudu. Ei kujuta ette, et ta tunni sama platsi heegeldaks, et lindu leida. Pigem tuleb 10 minuti pärast lontides tagasi ja kuulutab piirkonna lootusetuks. Samas ei ole tõug iseenesest potentsiaalita kui vaadata kasvõi põhjanaabrite ülimalt efektiivseid ja filigraanseid töökoeri. Hea kui keegi oskaks anda objektiivset hinnangu mis siin puudu - kas Eestis olevad koeraliinid või saamatud jahimehed (ka koolitusvõtted ja tavad on kultuuri osa mis võib känguda).

Pole just eriline kuldse spets aga mulle tundub et ei saa kahte erinevat asja täiesti ideaalseks välja õpetada. On ju linnu otsimise mõte et teatud maaalal peab koer üle kontrollima iga põõsa ja puhma, samas aga vere jälje puhul peab ta ainult seda jälge jälitama, mitte aga igat põõsa alust nuhkima. Minu esimene kuldne oli ideaalne verejäljekoer, ei pidanud teda isegi laskekohta viima piisas et viipasid käega suunda, ja koer läks ning leidis, linnu otsimisel aga võttis liiga suure pinna ette, kui just kohe otsa ei komistanud siis pani ikka paarsada meetrit ühele poole ja paarsada teisele poole, et kus on? Praegune kuldne on pigem linnu otsimiseks, otsib läheduses ja põhjalikult, siia sinna, kui vaja jäljele panna siis peab ikka minema suht tabamiskohale, ning laskma koeral endal avastada, kui annan käsu otsi siis kipub ikka rohkem linnu otsimist tegema.
Mis puutub jahiindu siis on kuldsed suht innukad, vahel on mõnele vaja lihtsalt hasarti ka konkurentsitunnet tekitada. eriti hästi on see näha kui toimuvad mingid õppepäevad jms. Mõne koera omanik on alguses ikka suht kindel et ega tema memmekas ikka ei julge vette ronida või jänest puutuda, kui teised koerad ees siis on lõpuks selline hasart et kas tõmbavad vaese dummy vees lõhki või uputavad üksteist ära, kõik on nii kanged tooma ja ära kandma.

Ise olen vaadanud et koer ei tohi üle kiusata drilliga, asi peab olema mäng ning drill tuleb ära lõpetada koheselt kui on näha et koer teeb seda vastumeelselt, ideaalis on soovitud tegevus tema jaoks preemia. Ning samuti ei tohiks koera liiga palju lollitada, nt käskida lindu otsida kui seda seal tegelikult ei ole. Kuldne on lihtsalt õpetatav aga ka suudab ise palju mõelda, kui ikka on kästud kümme korda lindu otsida aga no ei ole lindu, siis ei saa ta enam aru et mida temast tahetakse, mida ta peab otsima ja ongi et käib korra viisakusest ringi ära ja tuleb tagasi

sooviku kirjutas:Raske talv:Täna leitud viis kitselaipa ,millest kaks ilvese murtud,kaks koerte tapetud ja üks vist ise ää surnd.Ilves enam ei murra ja koerte asja menetleb keskonnainspektsioon.

Kiidusõnad teie kandi keskkonnainspktsioonile, meil täna sama juhtum et küla vahel kits murtud ja koerad söömas. Helistamise peale läks asi ringile, 1313 ütles et helista 112, 112 ütles et see puht keskkonnainpektsiooni rida, uuesti inspektsiooni, sealt öeldi et kutsuge kohalik konstaabel fikseerima rikkumist ja esitage siis omanikule süüdistus Lõpuks pidi ikka helistama ikka nn otsenumbritele et asi liikuma hakkaks, siis tuli ikka linnast patrull välja, mida nad seal kitse jäänuste juures peale hakkasid ei tea, suure tõenäosusega fikseeriti juhtum ja statistikasse see ka jääb.
Asi polegi nii koertes ( helistati ka koerteomanikule, kes ise peaks ka jahimees olema ning ta kahetses et koerad lahti pääsesid ja nii juhtus ) kui just suhtumises asjasse instanside poolt kes oleks nagu selliste juhtumite jaoks ülesse seatud.

Saan aru et on palkasid kärbitud ja muidu elu raskemaks tehtud aga kas on seda siis vaja välja näidata.

Igasugu imeõlisid on ka olemas, meil mehaanikutel on mingi hirmkallisõli, aga ronib nagu segane, paned poldi otsapidi õli sisse siis veidi aja pärast on õli keerme lõppu ülesse välja roninud, ütlesid et on ikka väga vähe kinni põlenud polte mis selle õli abil lahti ei tule.

See aasta on omalgi üks kass juurde tekkinud, ilus koheva karvaline isane triibik, hästi sõbralik ja on näha et on toakass. Sõbrale on juba kolm kassi juurde tekkinud, ühel lausa rihm kaelas.
Ei saa inimestest aru, kui looma võtad siis arvesta sellega et ta elab sinu juures pikka aega. Nüüd on endaarust teinud väga hea teo kassi suhtes, sokutas maale maja juurde et küll keegi ta eest hoolitseb. Ja nüüd pean olema mina see kes kes on julm inimene ning avab merekoolis pootsmani õppekava kuna üks idioot ei suuda oma tegude eest vastutada ning ei hooli oma lemmikust.

Olen ka korra seda kogenud et peale lasku oli kobras veepeal, korises ja hingeldas, hiljem lahates nahk terve aga kopsud olid põhimõtteliselt suur verevalumite kobar.

lant kirjutas:See peniomanike jutt võib küll paika pidada.Alles talve hakul oli juhus kui mees lasi koera ja kuu aega hiljem oli paar nädalat töölt kodus haigusega.
Pärast selgus ka põhjus.Oli oma maja juures õhtul kinni võetud ja kotti pandud.Siis anti nii, et üleni sinine.Selle pärast ei julgenud enam nädalaid nägu näidata.
Vot sedasi jõib juhtuda.Vaatan siin foorumiski seda koera teemat ja kahtlaselt selle "kuldse sõduri" saaga moodi.Isiklikult hoian sellistest asjadest heaga eemal.
Kui koera lasta, siis satud ikka sellise pasa sisse, et sealt ei rooma ka viimsepäeva õhtuks välja .
Võib olla kusagil mujal on teised tavad ja kombed, ei vaidle vastu.

Kui teed siis ole vait, ega see ei ole mingi kevadine põdralaskmine, et pärast kiitled et kuidas tuli ja kuidas kukkus

Ei maksa sellistest asjadest ka parimale sõbrale rääkida, mis tehtud see unustatud. Kuidas see vanarahva ütlemine ole, et teab üks saladus, teab kaks juba terve küla teab
disclaimer: põdralaskmine oli lihtsalt lõõpimine ehk sõbralik tögamine

s!!m kirjutas:On ikka elu - koprad söövad peost sead ka varsti... Mis järgmiseks? Igasse kodusse rebane vaibale magama või hunt koera asemel...
Naljakas on see ka veel, et meil on lumi täpselt nii sügav et paha hakkab aga Stockholmis ei pidanud lund eriti olema ja soojem ka veel...
Imelik on see ilma elu ikka...

Kui just viimastel nädalatel sealkandis suur soojalainet pole olnud, siis on seal seda lund ikka rohkem kui küllalt. Rong sõidab nagu mingis kanali põhjas ringi, ning lumekoristusse suhtutakse nagu meilgi väga loominguliselt et tark ei torma

Siis peaks kuul hakkama lisaks pikisuunalisele liikumisele ka risti pöörlema, kuna lihtsalt lapiti pöördumisel hakkaks aerodünamika, teda sirgeks tagasi ajama. Selliste kiiruste juures peaks ta hakkama päris kõva vurinat tegema. sama nagu rikozeti korral läheb kuul paraja kiunumisega teise suunda.