Jääger-online jahindus foorum

Lisan veidi loorberi kohta. Kui on keegi tähele pannud, siis on ka tehase konservi teinekord loorberilehe tükk sisse sattunud. See ikka maitse asi. Ise olen alati tüki karbi kohta pannud. Nii ju kõikide maitseainetega. Paned seda, mis meeldib. Kallerdis ja rasv on muidugi iseküsimus. Mina olen keetnud seakamarast või jalgadest puljongi nagu sültigi. Üks tuttav on lihtsalt seakamara tükke karpi lisanud. Toimib samuti. Eks see rasv ongi rohkem seale. Kits ja põder ilma ka head.

Eelnevates foorumides oli sellest pikalt juttu. Põhiline oli, et 7,0 on väga hea, kuid jälle ka kallis. 6,5 väiksemale kui põder ei ole nõus. Oman ise 6,5 milline on Eestis vähim lubatav suuruluki kaliiber. Samas rootslastel väga levinud, kus lastakse ka palju põtru. Minul ei ole ükski põder elama jäänud, kellele olen pihta saanud (olen kasutanud Lapua moona). Isiklikult arvan, et 6,5 ajab täiesti asja ära. Minu järgi ostsid paar sektsioonimeest endale ka 6,5 nähes kuidas relv töötab. Minu arusaamise järgi lõhub 6,5 vähem kui 30-06, kuid 7,0 kohta jään vastuse võlgu. See võib lõputu teema olla kellele ema kellele tütar(ise prooviks mõlemaid kui võim üle käiks) ja siis teeks lõpliku valiku, aga arsenali endale koju korjama ka ei ole tahtnud hakata. Seda, et ühele loomale üks vint ja teisele teine ma õigeks ei pea,sest ei ole niipalju võimalik lihtsalt jahil käia. Aitab ühest siledast ja ühest vindist küll. Müüsin ka oma üleliigse arsenali juba ammu maha.

Omalgi selline loll juhus olnud. Aastaid tagasi laupäeva õhtul peale sauna sai kah pukki koos naabrimehega mindud. Väike sada sees, väljas 20 kraadi külma. Sai pukis koht sisse võetud kasukal krae üles tõstetud ja oodatud. Pukk oli haava otsas ning kõrval ka öökulli pesa. Tukkumise ajal tundsin, et miski asi tallub pealael läbi mütsi. Kasuka varrukad kanged ja labakud käes. Unise peaga hakkasin käega pealage katsuma ning siis kostus ainult tiibade klobin. Veidi aja pärast istus öökull kõrval kasvava haava otsa ja tegi meile tervituseks ilusa uhhuu. Naised siiamaani kodu narrivad, et öökulli pesa pidi mul peas olema.

Meil oli eelmine sügis sama jäma. Marutaud tegi viimastest puhta vuugi ära. Samas kui seakari tuleb panevad kährikud vaikselt plehku. Paar korda oli juhust, kui kährikud platsil kaklesid ja sead peale ei tahtnud tulla. Samas paar õhtut kährade peale ära raisata pole kahju arvestades hilisemat notsu õnne. Neid haavlipüssiga hea võtta, kui puntis platsil on. 10 tükki kahepeale paari õhtuga ära nokkida ei tohiks probleem olla. Naguni on ta meie metsas tulnukas ja ainult haiguste levitaja. Vahel muidugi on ka neid täitsa huvitav jälgida.

Loogiliselt mõeldes ei tahaks ka mina uskuda, et hülsid viletsamad on. Laadimisel kipub rohkem sütiku pesa ära kuluma ehk välja venima. Otsa kalibreerid ju ilusti ära. Võibolla ka see variant, et padrunipesa on mõnel mehel kulunud ja hüls lihtsalt venib välja ning seetõttu ei kannata rohkem laadida. Samas kui oled hülsist juba 5-6 korda pauku välja pigistanud on ta ennast juba tagasi ostnud. Igiliikur minu teada veel leiutamata ehk mis liigub see ka kulub(ainult mitte naistel). Vähemalt nii naised saunas rääkisid.

Taliraps tuleb külvata jaanipäeva paiku(muidugi oleneb aastast). Minu arusaamise järgi ongi point selles, et enne suurte külmade tulekut taliraps ei jõuaks ära puituda. Meil asi toimib juba mitu aastat. Väiksemad söödapõllud ca 0,5 ha süüakse puhtaks põdrajahi lõpuks. Suurematele jäävad ikka üksikud libled alles. Peal käivad põdrad ja kitsed. Vahel ka mõni siga lükkab huvipärast kärsa sisse. Tänavu sai raps maha pandud juuni lõpus. Nüüd on üle poole põldudest suht lagadaks näritud. Eks muidugi loe ka see kas ädalat kasvab läheduses või mitte. Meil suht vähe, kuna talunikud koos lehmadega hakkavad hingusele minema.

Omal ostetud nii esmatrükk kui ka viimati ilmunu. Sisu täpselt sama, viimases väljaandes ainult Santa-Maria maitseainetest väga lühidalt kirjutatud. Endal sealt marinaadidest punase veini marinaad lemmikuks. Sobib kõigile suurulukitele(külm marinaad). Õlle marinaadid aga ei ole meeldinud. Muidu täitsa asjakohane asi. Konserviretseptis soola kogus ainult vale. Kas trükiviga või lihtsalt erinev maitsemeel, kuid minule täiesti mage liha ei maitse.

Endal kaks karmikarvalist foksi olnud. Kahjuks jäi üks urgu ja teine auto alla. Mõlemad olid emased. Kummagi iseloom väga jäärapäine. Toas olid sõbrad kõigiga. Kui aga õues lahti, siis külas mõningaid inimesi lihtsalt pidi hammustama. Kui keelasid, seda hullemaks läks. Metsas aga olid kõvad tegijad. Kesikul kärsast kinni, kesik tagumikuga sarapuupõõsas, puss välja ja ainult torge. Ajab niikaua kui võhma on. Väga energilised ja aktiivsed. Minu emased küll ise kaklema ei roninud. Kui mõni laika hambaid näitas, siis veristasid küll kõvasti. Aga see isepäisus ja hulljulgus kipubki neile elu maksma, eriti veel urus. Ühel oli korralooja hing. Kui lapsed omavahel tülitsema kippusid, siis koer käis ja näksas kergelt mõlemat. Peremees oli küll üks, aga pere lemmikuteks olid mõlemad. Viimasega juhtus selline seik, et kutsikas oli alles paari kuune, ei jõudnud üle uksepakugi õieti ronida. Naine põrutas peale, et kus on koera koht. Koer kohe kapi alla peitu, nii kui naine kaks sammu eemale kohe nina välja ja urisema. Kassid muidugi lemmikud (oma pere omi ei puutunud). Istus korra õunapuu all niikaua kui külakass alla kukkus, siis tehti kohe üks null ära. Muidu võtsid kõike, mis liikus. Kaasaarvatud ka kana.

Ajakirjanikud ongi nagu raisakotkad. Kui kuskil midagi võib haisema minna, nii kohe on platsis. Millegipärast aga osapooltega kunagi rääkida ei taheta. Vahel ainult ühega. Enamus juttu ongi külamuttide käest kuuldud. Viimases Jahimehes oli ka sellest ajakirjandusest juttu. Aitsami jutt oli minu arvates täitsa õige.

Minu arusaamise järgi võib igast koeratõust asja saada, peremees vist kõige tähtsam, kuidas koera õpetab. Eks see tõunimi ole lihtsalt sama nagu auto mark. Mersu võib ju olla, aga räpaka peremehe käes on ka mersu mõnest teisest viletsam. Omal oli laika ja hagija ristand. Ajas väga edukalt siga ja ka põtra. Sai teine ainult mingi haiguse tõttu otsa, nii et ka loomaarstid ei saanud aidata. Suri ühe päevaga kätevahel ära. Nüüd muidugi sellise poluvernikuga metsa minna palju raskem. Samas käib meie jahimaade ühes ääres üks rotveiler ja teine hunt elukaid ajamas. Koos moodustavad kõva tandemi, nii et septembri algul ajasid põtra kahe vasikaga rabapeal taga. Üks vasikas kukkus kraavi ja penid kohe kõrikallal. Õnneks juhtus tuttav seeneline asjale peale, andis penidele kaikaga ja seejärel aitas vasika kraavist välja. Lihtsalt kahju, et ise püssiga ei juhtunud seda nägema. Tegi südame väga täis. Kussjuures koerte omanikud kah teada, üks isegi korra politseilt trahvi saanud, aga ikka aru ei taha saada, et selline koer peb kodus aedas kinni olema. Ebaeetiline maha lasta, seaduse järgi kah vastuolu, kuid hea põhjendus asjale see, kui öelda, et koer ründas mind ja lasingi maha. Siis ei saa ka politsei enam jahimeest karistad juhul kui koeraperemees kaebama läheb.

Sõber lasi hilissügisel kuldile paugu ära. Pani platsist jooksu. Lasi sileraudsega 12. Kuulis ainult pukist eemal oleva kraavi poolt nagu veesolinat. Otsisime pea tund aega. Verd ega midagi. Taskulambil patareid tühjad. Hommikul uuesti plats. Kult oli laskekohast ca 30 meetrit eemal tihedas võsas, kahe esimese jalaga käsivarre jämedusest haavast kinni krabanud ja küpse. Puutüvi oli kõvasti ära näritud, üks kihv ka ära murdunud. Eks need haavalehed värisedes tegid veesolina sarnast häält. See meid eksiteele viiski arvates, et siga pani kraavist läbi. Vaadates selle haava tüve, siis võttis kõhedaks küll. Ma usun, et oleks inimene ette jäänud, siis vist oleks samuti loojakarjas olnud.

Siit hea järeldus: Relva, autot ja naist välja ei laena. Täitsa tore juhus.

Minu arvates see suur "maaomanikuks" olemise hullus hakkab juba läbi saama. Üksikud eksemplarid veel on. Meie meestel on küll lepinguid sõlmitud päris kõvasti. Kellega kirjalik, kellega suuline, et võime käia. Viimasel ajal justnimelt üksikud põlluharijad ise paluvad abi. Üks suur viljakasvataja isegi lasi sulastel metsaäärsetel nisupõldudel paari meetri laiusel ribal rohu maha niita, kui kurtsime, et laskesektorit ei ole. Muidugi mõni maaomanik on küll lasknud lepingusse punkti panna, et näiteks tema maalt kitse ei tohi lasta, kuid see ei ole ka probleem. Rohkem takistusi pole onud, kui kõik ilusti lahti seletada. Kes aru ei taha saada, need muidugi ei saa kah. Teine asi on muidugi RMK meestega, kelle arvates nemad käsivad, poovad ja lasevad. Paljud ei teagi, et meie mehed seal jahti ei tohi pidada, aga kuskil koosolekul saame ikka meie sõimata. Hilisemal selgitusel on muidugi mokk maas. Kõige rohkem talumeestele ei meeldigi, kui kallite dziipidega nende põllud rööplikuks aetakse. Nüüd on juba mitu maaomanikku RMK meestel oma maadele tuleku ära keelanud. Meid aga jahikorraldus sinna ei luba, sest selleks peab ministeerium loa andma. RMK ka ei taha maid ära anda, sest nemad maksavad palju väiksemat boniteeti, kui tavalised jahiseltsid ja teenivad sakstele raha. Väiksed võllas, suured tõllas. Nii oli on ja vist ka jääb.

Ei ole küll kursis, kas tehakse vorsti pöranda all või mitte, kuid siiamaani on põdrad ikka vorstitsehhi läinud. Tänavu ei olnud isegi suurt järjekorda, nii et oleks pidanud vahepeal sügavkülma panema. Tean, et põdra puhul sai tõendi kirjutada sama lihatööstuse vet.arst, kes ise ka jahimees. Ainult pekiga oli jäma. Tuli ise 26.- kg juurde osta. Enam pekisigu pole vorstivabriku sigalas ka. Kõik puha taisead. Pole veel kuulnud, et see tapaliimiit täis saaks. Tundub imelik asi olevat, et kui mina oma pulli tapamajja viin ja sealt paberi looma tapmise ja tükeldamise kohta saan, selle liha edasi vorstivabrikusse, siis kohe jääb kolhoosi lehm tapmata kuna limiiti pole. Meie kandis pole enam inimestel loomigi. Varsti viin lapsed loomaaeda lehma vaatama. Aga ega eurohulluses ilma seebita p...e pugejate poolt tehtud seadustega võib kõik võimalik olla.

Täitsa tore lugeda arvamusi seinast seina, kuid relva head ja vead siiani selgusetud. See ümberlaadimine muidugi probleem, kuid kui oled tiheda võsa vahel on ikkagi sileraudne etem. Ei ole küll ise mõõtnud kui kiirelt jõuaksin lukku lõgistada või automaadi ümberlaadimiseks aega kulub. Kantslist lased ikka 1 paugu. Ajus sama lugu, kui just põllu ääres pole ning massimõrv plaanis ei ole. Ainult see 1 pauk peab kindel olema, et ülelaskmist ei oleks. Jahikaaslasel on sama relv üle aasta olnud. Laad oli natukene nadi, selle mees voolis ise õhtuti pähklist uue enda keha järgi. Siiamaani ei ole veel hätta jäänud. Pani veel poest ostetud mingi venivast materjalist sideme laadile taha külge, kuhu käivad padrunid sisse, et ei peaks kiire laadimise ajal taskust otsima. Eelmisel aastal lasi raiesmikul pullile kaks lasku nagu tavaline lukuga vindimees, siis oli pull siruli. Kahtles ka alguses püssi kvaliteedis. Nüüd on rahul ja mullegi tundub, et on asine asi. Selle raha eest isegi võibolla liiga hea. Ainuke asi, mis minule ei meeldi, on see, et püss on kole kerge. Ise raskema kerega ja tundub käes nagu õhukas. Kuid harjumuse asi ja pikalt mööda metsa kergem tarida. Esimene püss peks ikkagi sile olema, kuid kui odavat vinti, siis mina võtaks küll.