Jääger-online jahindus foorum

Tundub, et teadjad ei taha oma saladusi avaldada?!
Minul kahju ei ole. Sileraudsel Simsoni sisselaskmiseks võtsin 50 esimest padrunit lahti ja keetsin haavleid pool tundi rapsiõlis (päevalill ei kõlba, teeb kibeda haisu). Pärast uuesti hülssi tagasi ja laskma. Peale igat lasku tuleb haavlid kokku korjata ja lihtne vaatlus näitab, et kui haavlil ei ole enam jooni, triipe peal on raud sile ja sisse lastud.

Olen CZ 527, cal .222 Varmint omanik pea 7 aastat, tehtud üle 3000 lasu (võistlused VJM, VSS, trenn, hane/rebase/kitsejaht), siiani laseb väga täpselt. Ainuke "teema" oli alguses kui lukk töötas väga tihkelt, peale 100 lasku käis juba kõik sujuvalt. Ameerika tüüpi lae vahetasin küll nõ. sportliku, püstolkäepidemega lae vastu. Julgen kinnitada, et äärmiselt hea hinna-kvaliteedi suhe.
Algse küsimuse teise osa juurde tulles, kui jutt on ainult 200+ laskmisest (ei tea küll kus seda vaja peaks minema) ja ainult jahist siis .222 ei ole pruugi kõige parem valik olla, .22-250 ja .223 on parema trajektooriga. Aga see on juba kaliibri jutt mitte relva margi.

Swaro ja Zeiss, SB vahe on ka erinevates ristides. Swarol on rohkem mudeleid nn. second image plane, kus siis suurendust muutest risti suurus jääb samaks, punatäpiga kombineerides väga hea omadus, eriti pikal distantsil. Sakslased väitsid et Zeissil on olnud ka viimasel ajal kvaliteediprobleeme koostamise osas, selles suhtes peaks seda marki kindlast allikast ostma, et garantii toimiks.

Kui sealt oksjoni korras midagi osta peab väga terane olema, sest viimase 10 minuti peale on aktiivsus väga suur, aga kui mõned korrad vastu näppe saad ja aru saad, mis toimub pole midagi võimatut. Optikate puhul nii suurt verevalamist ei ole, väga head ja uut jahioptikat keegi "tasuta" müüma ei tõtta. Kauba juures on tavaliselt ära märgitud oksjoni vahendaja e-mail ja kauba omaniku e-mail. Võtad omanikuga ühendust, lepid temaga hinnas jms. kokku, võtab oksjonilt maha ja tehtud. Viimati maksin uue Sw 2-12x50 Z6i eest 1650 Euri koos saatmisega.

Et siin eelpool oli juttu ka sellest millist optika läätse suurust valida, siis arvan, et mõnele ostu plaanijale võiks järgnev huvi pakkuda. Lähtudes sellest, et silma pupilli suurus seoses vanusega muutub s.o väheneb 20 aastase 7mm-lt 80 aastase 4 mm-ni. (I.E.Loewenfeld:Pupillary changes related to age. Baltimore 1979) ja eeldades, et hämaras või pimedas on suurim suurendus mille juures silm suudab veel sihtmärki eristada 9 kordne, siis on välja arvutatud järgmised seosed (märgin ära vaid ea kohta suurimad võimalikud näitajad):
20 aastase silm on võimeline ära kasutama 56 objektiivi valgusjõudu max 8 kordse suurendusega
30 aastase silm 56 objektiivi 9x suurendusega
40 aastase silm max kuni 50 mm obje valgusjõudu 9x
50 aastane kuni 42 mm, max suurendus 8,5x
60-70 aastane kuni 36 mm 9x
80 aastane kuni 32 mm 9x

Ehk on abiks kui kaalute, mis läbimõõtu optikat valida (loe: vaata passi). Samas tervitan kõiki nooremaid jahilisi kes silmaga 50 ja 56 objektiivi valgusjõul vahet teevad, ise nende hulka ei kuulu, ilmselt vanuse viga:) ja mis puutub optika hinda 25000, siis e-Gun-ist selle raha eest on võimalik saada pea iga korralik tipp jahioptika SW, Zeiss, S&B (ma ei mõtle siin militaar, politsei jms. snaiprite erioptikaid).

Tervitus,
Kes meil Eestis Schmidt & Benderi optikatega kaupleb/maale toob?

Kas oskab keegi õelda milline järgnevatest dioptriga õhupüssimarkidest Feinwerkbau, Walther, Steyr ja Anzchuts on kõige parem optika paigaldamise suhtes? Et jalgade vahe oleks normaalne, saaks vajalikul määral nihutada ja ei segaks kuuli klapi jne. liikumist.

Kakuke:

Ps. Arles peaks EJSL`s vindilaskmist vedama. Kui keeruline oleks sellele kõigele juriidiline pool taha saada? Või on huupilaskmise soov nii suur, et selle saavutamine veel võimatu?

Mul on asja kohta kaks mõtet. Esiteks puht juhtimisteooria seisukohalt. Kui kuhugi otsitakse juhti ja vedajat ei saa loota inimese ennastsalgavale initsiatiivile ja tegutsemisele. Paigas peab olema motiiv, ehk igaüks peaks endalt küsima miks Arles, Priit või mr.X seda koormat peaks vedama ja oma niigi tihedat graafikut veel rohkem kokku suruma! Kui see selge võiks ka härrastele pakkumise esitada. Ehk siis tuleks määrata toimkond kes tingimused läbi jahuks ja paika paneks ja esitaks.

Teiseks kütiliini seisukohalt. Käib veidi pinda see õlga võtmise asend finaalis, mis eeldab tegelikult parajat treeningut ja on tavajahimehele, keda tiiru püütakse tuua, suht harjumatu (Kütiliini põhieesmärk). Plus seisvate puudumine!? On ju selge, et see võte mõjub finaalis "kainestavalt" mitte laskjatele (kelle "distsiplineerimiseks" see vist mõeldud on) vaid sellidele kes pidevalt trenni ei tee ja oma meeste seltsis ilusti neli seisvat+kuus jooksvat ja õlas hoides oma 95 silam ära lasevad!

Soetamisloaga võtad julgestuspolitseist EU relvasoetamisloa ja Euroopa Liidust ostes on sellega kõik. Rohkem ei sinu poolt minegid makse ja pabereid. Pead ainult uurima, et sinu toodava püssi kohta on tüübikinnitus politseis olemas.

Praegu olemas 308 Tikka Pop. ja 8x57JS

Paljudel on lemmikuks põdrasuuruste elukate ja pikemate distantside puhul .300WinMag ja .338 WinMag, moonaga alates 14g kuulist. Sinul olemasolevate kaliibritega teed sa tegelikult Eestis oma "töö" ja tiirutoimetused ära, ehk siis ma saan aru ost ei ole nõ. eluliselt vajalik vaid aeg-ajalt kõiki tabava "haigusega" proovida midagi muud? Kui nii ja sa soovid lihtsalt relvaarsenali laiendada siis oled täiesti õigel teel, uuri üle maailma foorumitest, käi poes, hoia käes ja osta see mis tundub sulle hea ja MEELDIB. (300 meetrit pole muidugi teab mis algtingimus suuruluki relva otsimisel). Magnumit sul veel pole, õige!, proovi magnumit või short magnumit jne. Skandinaavias paljud ja ka mõni mees Maarjamaal laseb põtra 375 HH-ga, so what kui lasta oskab? Varsti kapis 8 tükki reas ja jälle oled dilemma ees, mis mille vastu välja vahetada, niikaua kui silm seletab ja käsi kannab, nii see kogemus tuleb . Jõudu!

Jah selle vase saab sealt tõesti tänapäevaseid puhastusvedelikke ja vahte kasutates ka harjaga hõõrumata kätte. Mina kasutan vahtu (Forrest proffessional bore cleanibng foam), mis tõesti peale sadat lasku tiirus värvub rauas 15 minutiga rohekas-siniseks. Peale paari lasku aga vahtu kasutades silm seda vähese vasehulga reaktsiooni lihtsalt ei märka.

Nagu näha on arvamusi seinast seina. Uurisin ka mujalt maailmast foorumitest, täpselt sama lugu. On ostetud kaks relva, üks nõ. sisse lastud ja teist mitte ja tulemus mitme tuhande lasu pärast täselt sama e. püsside täpsus identne. Teine seltskond väidab jälle sama, mida eelmises kirjas kodanik wsm, et siis sisselaskmine äärmiselt tähtis. Aga juba see näitab et asi on segane kui ühed väidavad et piisab 10-st lasust ja teised kuni 300-st ja kõigest mis nende numbrite vahele mahub. Ameerikas kus on üle 20,6 miljoni aktiivse jahimehe ja vindilaskmine sajanditepikkune traditsioon ja äärmiselt populaarne, on üldlevinud arvamus, et kaasaegsetel relvadel nõ. sisselaskmine mingit eelist ei anna. See olevat vajalik olnud küll kuni eelmise sajandi keskpaigani ja ka mõnede veidi hiljem toodetud relvade juures.

Puutusin ühes Soomes 2007 avaldatud raamatus kokku uue püssi sisselaskmise õpetusega. A la: 1 lask, raud puhastada, teine lask puhastada, 3 lasku jälle puhastada, 5 lasku ja puhastada jne. kuni 50 lasku. Tundus kummaline. Ilmselt oleks püssi paberites kirjas kui midagi sellist vaja teha oleks. Kirjas ei olnud küll kas seda teha kasvava või kahaneva kuutsükli aegu On kellelgi kogemusi?

Esitasin Kaupole paar nädalat tagasi umbes sama küsimuse, minul oli teema Sako 85 cal.308WIN varminti kohta. Vastus oli: Sauer S 202 Match on vägagi kõva konkurent, samuti Blaser R 93 Match ja Steyr SSG või Elite ja loomulikult minu (Kindsigo) JJ-93. Sako puhul on eelis selles, et püss on (kiiresti?) letis aga teisi tuleb ilmselt tellida ja see on aeganõudev.

See vastab tõele. Kuna Saueril on praegu 8 kuud tähtaeg, Blaseriga olid asjad segased, ilmselt mitte kiirem ja Shotteril ilusa laega püss varnast võtta (tuli täna) siis võtsin Sako, üks veel Mustamäe teel alles!

Võtan sõna veel nende kaliibrite puhul jahi seisukohalt. Ameerikas võrreldi kahte kõigi aegade ühtedeks universaalseimateks nimetatud kaliibrit 30-06 ja 375 HH, Alaska põdra laskmisel (meie omast paar kolmsada kilo raskem). Esimesel 14,3 g kuul teisel 19,5 g kuul. Esimesega lasti 7 pulli teisega 8. Distants esimesel kekmiselt 122 m teisel 144 m. Kaks pulli kukkus kummagiga kohe ülejäänud liikusid esimesga keskmiselt 36 m, teisega 41 m. Kusjuures 375HH on energia poolest 50% efektiivsem!
Arktikas küttisid mehed GI M-14- tega, kaliiber 308 WIN edukalt jääkarusid ja lõpetuseks lisaksin, et kuulus inglise kütt W.D.M. Bell lasi üle 1000!!! elevandi oma karjääri jooksul ja kasutas 7x57 Mauserit, mis oma energia poolest on üsna sarnane või väiksem kui 308 WIN.
Nii, et jahimehed, tõesti kumb on parem ?.