Otsing leidis 597 vastet

Postitas kirp
E Mär 09, 2015 11:10 pm
Foorum: Relvad
Teema: .308 & 30-06
Vastuseid: 359
Vaatamisi: 192756

Re: .308 & 30-06

Sako kasutab 308 padrunis pea erandina N140 rohtu. See on raskematele kuulidele liiga kiire. Lapual selle asemel N150. Mina põhjust ei tea, siiski tundub,et mitmed firmad pyyavad erineva kaaluga kuulid tehase retseptiga 100m pealt enam-vähem samasse tabamiskohta "reguleerida". Ju siis kasutusel olevad parameetrid seda võimaldasid. Kiiremat rohtu kulub ka veidi vähem. Kodulaadijale tundub vahe mõttetult väike aga tehastekoguste pealt tuleb kõva kokkuhoid.
Postitas kirp
N Mär 05, 2015 11:28 pm
Foorum: Relvad
Teema: .308 & 30-06
Vastuseid: 359
Vaatamisi: 192756

Re: .308 & 30-06

Postitas kirp
K Mär 04, 2015 11:48 pm
Foorum: Relvad
Teema: .308 & 30-06
Vastuseid: 359
Vaatamisi: 192756

Re: .308 & 30-06

Mind isiklikult ei häiri see "märgatav" energia erinevus 200m. Eestis ei ole looma, mida kummagi kaliibriga sellelt kaugselt maha ei saaks. Kui õigesse kohta pihta saad. Pigem on 308 probleemiks raske kuuliga stabiilsus (loe -täpsus). Tavalise 1/12 twistiga torust jääb 308 kuuli pöörlemine liiga aeglaseks, eriti 300+ meetri pärast. Õnneks nii raske kuuliga väga kaugele sageli ei tule lasta.
Postitas kirp
T Veebr 10, 2015 11:43 am
Foorum: Relvad
Teema: rifled barrel
Vastuseid: 41
Vaatamisi: 22562

Re: rifled barrel

Andrusele: see et "kogu" USA vms. millegagi tegeleb pole nyyd kyll põhjus uskumiseks. Seal tegeldakse ka homöpaatia, kummaliste toidulisandite ja horoskoopide kummardamisega. Enamasti on tegemist "müügitööga" (mõnel juhul lihtsalt kergeusklike lollitamisega). Mina usun üldjuhul fakte ja neil põhinevaid seletusi. Kui rifled slug raua eelised sel moel tõestatuna kusagil kirjas on ja lugema juhtun - muudan oma arvamust. Praegu aga, nagu ka eelnevates postitustes viitasin, pole sihukesi korralikke katsetusi näppu juhtunud. Eks sellest ka meie foorumi küsimuse asetus - kas TASUB? Kui aga püstitada sisukoht - TAHAN - siis lase minna. Nii väikesed kui suured peavad elus saama mängida asjadega millega arvavad tasuvat mängida. Kui ära oled ostnud ja katsetama asud, siis anna ka teada, et kas on spetskuuli (mis eeldatavasti vindis pöörlema hakkab) ja tavalise vahet. Millega pöörlemist muidugi täpselt tõestada ja selle kiirust (rpm) mõõta? Kiirfilmimiskaameraid Eestis vaevalt et selleks leidub.
Postitas kirp
E Veebr 09, 2015 10:47 pm
Foorum: Relvad
Teema: rifled barrel
Vastuseid: 41
Vaatamisi: 22562

Re: rifled barrel

ka minu kogemusel jookseb monolit sx3 rihveldamata kuulirauast suhteliselt hästi. Omaette teema kas ta vindis ka pöörlema hakkab ja kui kiirelt. Enamus sileraudse kuule on konstrueeritud stabiliseeruma õhuvoolus ilma pöörlemata. Ka monolit. Vintraudsetel on teada, et raskemad kuulid vajavad lühemat vindisammu ja kiiremat pöörlemist et stabiliseeruda. Pole sarnaseid uurimisi 12 cal kohta näinud. Vabandan ette, aga mina ei usu rifledslug toru eelistesse. Kui ta on, pole midagi katki, aga et spetsiaalselt sellesse investeerida, ei näe mõtet.
Postitas kirp
P Veebr 08, 2015 11:10 am
Foorum: Abivahendid
Teema: Noa teritamine
Vastuseid: 70
Vaatamisi: 67969

Re: Noa teritamine

kui nurkadest rääkida, siis ise olen saanud 40 ja 30 kraadiga tavaliselt hakkama. see on siis tera kogunurk. fileenoale kitsam ja tavalistele jahiomadele suurem. kui noa nurk vähe erinev, saab masinaga nurga "õigeks".vaat lintide suuremat sortimenti pean oluliseks. Sul Kakuke on omajagu pedantsust kõrgpilotaazi taga ajada. Siidrätik peab noale langedes ikka pooleks minema :D
Postitas kirp
L Veebr 07, 2015 7:45 pm
Foorum: Abivahendid
Teema: Noa teritamine
Vastuseid: 70
Vaatamisi: 67969

Re: Noa teritamine

Eks sa ise juba mainisid - rohkem linte ja nurkasid valida. Visit saab ka lindi kiirust muuta.
Postitas kirp
L Veebr 07, 2015 7:38 pm
Foorum: Relvad
Teema: rifled barrel
Vastuseid: 41
Vaatamisi: 22562

Re: rifled barrel

Sx3 big combo on kyll 2 rauaga, aga kuuliraud ei pruugi vindiga olla. Vähemalt neil komplektidel, mis Tartus myydi, polnud. Kuuliraud on lyhem ja vintpyssi lahtise sihikuga. Weaver latt on ka peal. Olen kunagi katsetanud rifeldatud tsokiga, aga see tundus suht mõttetu, sest Eestis ei leidnud kuuli mis reaalselt pöörlema hakkaks. Pöörlemiseks on vaja suht suurt pinda, mis vindiharjadesse haakuks ja maha ei rihvelduks. Selleks jälle vaja tavalisest tugevamat tinasegu. Võimalik, et tänasel päeval sobivaid kuule leidub, aga ilmselt on nad kallid. Optikaga varustatud poolautomaat laseb ilusti 100m ja energiat jätkub ka. SX3 on kapriisne kuuli osas. Ise seostan seda vähe jämedama toruga kui 12 cal keskmiselt. Puhastada pole keeruline, aga olen veel lihtsamaid mudeleid omanud. Sx3 ohuks on, et võid kaotad ära esiklotsi kinnituskruvi - kiirustades võib tunduda, et said teise kinni, aga võta näpust...
Postitas kirp
E Jaan 19, 2015 5:58 pm
Foorum: Laadimine
Teema: 7.62x39
Vastuseid: 20
Vaatamisi: 17165

Re: 7.62x39

Hornady laadimisraamat ei anna retsepte 150_155 gr kuulidele. Kõige raskem on 130 gr. Probleem võib olla selles, et raskema kuuli jaoks tuleb kasutada aeglast rohtu (tavaliselt siis ka suuremas kaalus) ja see ei mahu kesta ära. Pluss raske kuuli stabiliseerimisprobleemid. Gladiuses oli miskit 311 lahtist kuuli saada, kaalu ei mäleta.
Postitas kirp
R Jaan 09, 2015 2:39 pm
Foorum: Relvad
Teema: Poolautomaatne jahi- /kaitserelv (kriisiolukorras)?
Vastuseid: 16
Vaatamisi: 11844

Re: Poolautomaatne jahi- /kaitserelv (kriisiolukorras)?

Töökindlad. Moonaga võib mõni mudel pirtsutada. Jahil üldjuhul püssiga päris mudas ei püherda. Legendaarse töökindlusega on Kalashnikov (laseb ka peale mudaaugus uputamist). Selle baasil tehakse venes jahirelvi. Ju aretab sinna ka mahukama magasini. Täpsus on kehvem kui teistel, aga 150-200 m pole probleem. Balodis toob ka odavat vene moona. Siiski 39-st automaadi padrunit ei soovita, jahil jääb nõrgapoolseks. 308 võta.
Postitas kirp
P Jaan 04, 2015 9:50 pm
Foorum: Optikad
Teema: Swaro tippoptika versus Zeiss
Vastuseid: 109
Vaatamisi: 72676

Re: Swaro tippoptika versus Zeiss

Swarowski minu teada 72 otsaga sihikut ei tee. Kontrollisin mälu, et kas zeissi 72-ne on 34mm toruga, kuid leidsin netist mõlema - 30 ja 34. Arvatavasti on 30mm viga, sest zeissi OMA koduleht annab vaid 34mm toru. 72se mudeli kaal on 1060g ja esiots 80mm. Seega pole ylemõistuse raske ja 56sest vaid 1cm kõrgemal (optiline telg). 34mm kinnitusi teevad vähesed korraliku kvaliteediga firmad - nende jalgadega ei tohiks hädasid olla. Muideks 72se otsaga zeissi toru on FL seeriast, fluoriidklaasiga, mis peaks andma ylihea pildi.
Postitas kirp
T Dets 23, 2014 2:02 pm
Foorum: Abivahendid
Teema: Noa teritamine
Vastuseid: 70
Vaatamisi: 67969

Re: Noa teritamine

Hea teada. Minu arust on Eestis linte müüa küll nii erinevate karedustega ühes komplektis aga ka ühesordilisi pakke. Kas "hüpe" keskmiselt lindilt peenele lihvile ei ole liiga suur - P220 kohe 6000-le?
Postitas kirp
T Dets 23, 2014 1:51 pm
Foorum: Optikad
Teema: Swaro tippoptika versus Zeiss
Vastuseid: 109
Vaatamisi: 72676

Re: Swaro tippoptika versus Zeiss

Ei ole võrrelnud. Mul eelmine optika oli Meopta 2000(praegugi alles). Ütleks nii: karvavõrra on HT muidugi parem, eeskätt kontrast hämaras. Ka meeldib mulle rohkem mitte suurenev rist zoomimisel. Aga Zeissi paljukiidetud väike valgustäpp on Meoptale üpris sarnane. Lotutechist pole veel rõõmu tunda saanud, sest HT nii uus, et erilise vihma ja lobjakaga pole jahis käinud. Aga ega ikka imet tee - kui on liiga pime, siis on pime. Eks sarnasele järeldustele on tuldud teisedki. Zeissi HT annab minutit kümme lisaaega hämaruse saabudes. Ühineda võib arvamusega, et tippklassi tegijatel on torud reaalse kasutuse mõttes suhteliselt sarnaste omadustega. Pigem olen näinud, erilisi "pimesikke" odavama otsa sihikute hulgas. ~1000+ EUR on enamasti OK. Praegu kiikan järgmise "upgrade" poole - kõige tipmine binokkel tuleks muretseda. Enamasti ju "objekti" tuvastamine ja jahiks sobivus määratakse just sellega. Ja kaks silma on kaks silma, eriti kui oskad vähe viltu vaadata nii, et kasutad silmapõhja vaatevälja perifeerses alas olevaid valgustundlike kepikesi.
Postitas kirp
E Dets 22, 2014 7:01 pm
Foorum: Abivahendid
Teema: Noa teritamine
Vastuseid: 70
Vaatamisi: 67969

Re: Noa teritamine

Ja kuidas lindid vastu peavad? Vahtisin ka ise work sharp masinaid, neil ka kallim mudel laiema lindi ja rohkemate karedustega ning nurkadega. Masinaga hää need nuge lasta, millel teritus väga mööda. Isegi tuntud tootjatel juhtub, et erinevate külgede teritusnurgad ei ole ühesugused. Noid nyhid käsitsi ilmatu aja paika isegi teemandiga.
Postitas kirp
E Dets 22, 2014 6:45 pm
Foorum: Optikad
Teema: Swaro tippoptika versus Zeiss
Vastuseid: 109
Vaatamisi: 72676

Re: Swaro tippoptika versus Zeiss

Zeissil on ka spetsiaalne läätsekate, lotutec, mis pidavat võimaldama ka vihmaga selget pilti. Endal zeissi ht olemas aga ikka kripeldab, et kuidas swarovskiga oleks.Osta mõlemad! :wink: