Jääger-online jahindus foorum

Aga mis COL on laadimisraamatutes? Minu arust ikka padruni üldpikkus. Padrunipesa ja vindiharjad võid ju täpselt selle spetsiaaljubinaga ära mõõta küll (sisuliselt peaks olema ju tegemist padrunikujulise asjandusega, millel "kuul" n.ö. liigub), aga kui sügavale konkreetse kuuli torusse peab pistma enne kui ta vindiharju puudutab, oleneb väga kuuli kujust ja vindiharjadest (kõrgus, algusenurk). Kas sellel spetsmõõtjal on vahetatavad, erineva kujuga otsad või käib sinna originaalkuul mõõtmise ajal kuidagi sisse?

Üheks lihtsaks mooduseks peetakse püssirohuta aga lohvka kuuliga padruni padrunipessa lükkamist nii, et kuul luku tasasel sulgemisel sissepoole liigub. Tolle viimase, hästi odava meetodi puuduseks on see, et peab timmima kuuli lohvkasust (et kinni ei jääks ja luku lahti tehes otsast ära ei tõmbaks) ja ikkagi jääb võimalus, et erineva surve mõjul saad erineva tulemuse, sest väga nooljatel kuulidel on külg niivõrd "libamisi", et võid kuuli nagu korgi rohkem või vähem "pudelile peale keerata". Aga õnneks peab konkreetse püssi padrunipesa mõõtma vaid korra ja siis vaid kulumise kahtlusel.

Kakukesele ülerõhu kohta: sütiku lööb laiaks nagu pannkoogi ja vahel ei saa ka lastud padrunit kätte, halvemal juhul saad sihikuga vastu nina.

Olen premium-kuulide kohta öelduga igati nõus. Ei taha näida küll põikpäisena, aga ikkagi... Paluks kogemusi Sako 8 g SP-ga laskmisel: milline on täpsus (see et koefitsent on madalam kui 0,5 ei tee kuulist veel ebatäpset või halba kuuli - lendab vaid suurema kaarega) ja tulemused kitse laskmisel erinevate distantside peale (shokk, äraminekud, purustused jne.). "Pastlaks minek" ei peaks nii õrna looma puhul probleemiks olema (et ei penetreeru sügavale) ja kui ikka üle 900m/sek liikuva 8 g-se kuuli energia loomale sisse jääb eks ta siis maha sajab. Kas keegi on laadinud aeglasemat pauku (andmed?) ja kas sel juhul käitub kuul paremini?

Vaieldamatult on COL täpsuse üks "garante". Aga mulle tundub, et on tema pikkuse suhtes kapriissemad ja vähem kapriissemad kuulid. Ja kapriissemad tunduvad olevat sirgema ja nooljama küljega (ei oska teisiti seletada). Kui vaadata kõrvuti Sierra MK ja Scenarit (mis on muidu kujult pea identsed), siis saab küljejoone järgi vahet aru. Sama COL puhul (mis on ju lihtsalt kuuli otsast mõõdetud pikkusmõõt) istub üks kuulitüüp teisest erinevalt vindiharjadesse, sest vindiharjaga puutab ta kokku alles kohast, kus kuuli ots laieneb "paksuseni" toru läbimõõt miinus vindiharjade kaks kõrgust.

Nii Scenar kui GK on täpsed kuulid ja vaieldamatult end tõestanud. Tore kui VSS mehed on Sierra MK-ga rahul (kuigi sellelt distantsilt on raske uskuda arutluse all oleva kahe kuulitüübi suurt erinevust, 600m pealt aga küll). Et illustreerida paljude tundmatute olemasolu võin tõdeda, et minu 308 torust lendab sama raske, sama laengu ja COL-ga Match King kohe tunduvalt halvemini kui GameKing (kuigi idee poolest on just esimene täpsuskuul ja teine "tavaline jahiubin"). Müstika! GK-ga mässad hingamise, päästmise ja ei tea mille kallal veel, et tulemust tihedamaks saada. Kui siis lõpetuseks eriti head tuju tahan saada, panen sisse 3 GK-i ja imetlen auku, kus kuulide arvu on vahetevahel raske eristada.

COL sättimisel ei tööta minu kogemusel teooria, et lae aga tihedalt keermesse (või võimalikult tihedalt), siis "hüppab" kuul kiiresti torusse ja täpsus on parem. Minul on hakanud niiviisi laetud padrunid just pilduma, kusjuures tundub, et osadel on tekkinud ülerõhk. Tunduvalt edukam on olnud COL-id kusagil 1 mm vindiharjadeni (see muidugi kõigub olenevalt kuulist ja rohu hulgast). Ja eks vahel peab lihtsalt õnne olema - kobatad kohe väga hea kombinatsiooni otsa, vahel jandid pikalt katsetada ja ikka ei saa asja.

Tjah, eks ta õige ole, et vormel 1 ja jeep omavahel ei võistle. Tiiru ja jahi jaoks sama padrunit tahan seetõttu, et sarnaselt harjuks kaugusest tekkinud viga korrigeerima. Seega ei tähenda minu "tiirus laskmine" stabiilselt 100m vaid erinevaid distantse kuni 300-ni. Premium kuuliga võid mõne paugukese ju teha, aga püsivat tunnet ja kindlust temaga ikka ei teki. Juba oma püssi jaoks sobiva laengu testimine võtab omajagu moona. Tegelikult ma tean, mis minu torule 100m ja üle sobib - Sierra GK 180gr. Kahjuks on mul temaga lähedalt laskmisel tekkinud probleeme nii kitse kui väga kõhna kärssninaga. Rammusamate loomade puhul "töötab" hästi ka lähedalt. SP tundus algselt perspektiivikas. Mitte kõige halvem ballistiline koefitsent, soodne hind ja võimalus kerget kuuli kiirelt jooksma ajada. See viimane kergendab korrigeerimist, sest trajektoor on lamedam ka kaugemas otsas. Foorumlaste jutu põhjal aga näib, et SP-ga tekib lähedalt, suure kiiruse ja pehme kesta tõttu "plahvatuseffekt". Varmintingus kasutatakse seda miskipärast taotluslikult- netis võib leida hulga videosid kus lemming praktiliselt haihtub (lendab laiali nt. A-Maxiga lastes). Metskitse puhul tahaks midagi kotti ka panna (peale sarvede) .

MK on kuidagi kitsma otsaga (nt. võrreldes Lapua Scenariga) ja tundub olevat kapriisne COL osas. Aga tolle pikkuse timmimine on üks vähe tänuväärne töö. Minu arust pole mingit loogikat, et kuidas ballistika muutub. Väga tihedalt vindiharja laadimisel hakkavat ka surve mutuma. Kui just on kiirusemõõtja võtta, siis vahest tasub jantida.

Aga kas Scenar ei rahulda? Too ka väga kuulsusrikas ja paljukiidetud oma täpsuse poolest. Saad odavamalt ka kätte.

Mis mul siin tahta. Pole ju Eestis stabiilselt saada mitte väga rasket, hea ballistikaga ja soodsa hinnaga poolmantlit. Kui tiirus ka lased (ja soovitavalt sama laenguga), siis on mitmekroonine vahe kuuli pealt summaarselt suur kulu. Superhammerhead on 2,8 kr kallim kui SP. Igasugu "premiumkuulidest" ei tasu rääkidagi. Sierra GK 180 lendab minu torust ülitäpselt, aga ei avane lähedalt lastes (kui just konti ei plaksata).

Mida see "pastlaks" jahiolukorras tähendab? Kas lööb kitsel pool külge minema? Vaatasin ka ise, et Sako on tehasepaugud 308 jaoks väga kiireks laadinud - üle 900 m/s. Aga eks alati saab kodus laadides vähemaks võtta. Ise otsin kuuli, mis ka lähedalt kitse peal hästi avaneks, aga annaks lasta ka täpselt 200-250m peale. Kuidas SP ballistika on?

Kas keegi Sako 8 grammist SP-d ehk uuema nimetusega Gamehead on 308 proovinud?

Ise ei ole vene püsse pidanud, aga kui mälu ei peta, siis olen näinud kalasabaga sihikulati külge käivat "süsteemi". Võimalik, et on vaja lati tagaosa kalasabaks freesida. Igasugune lisakinnitus (eriti kõrgem kui latt ise) segab sihtimist. Nõuka ajal oli suhteliselt kitsa kalasaba kinnitusega rõngaid ka saada. Ju praegu Venemaal ka liikvel.

Tean meie jahiseltskonnas vähemalt ühte, kes vene püssi peal aimpointi kasutab ja on väga rahul. Vaatab hämaras binokliga looma ära ja siis põrutab punase täpi järgi. Jahikaga ka see hea asi, et iga kõrreke ei sega kuuli lendu. Vanemal jahimehel, kel lähedale prillideta raske tavalist kirpu vaadata, olevat ka parem sihtida.

Kehvalt kokku jooksva kaheraudsega muidugi probleeme, aga see ei tulene sihikust. Sihukese püssi puhul pead ikkagi teadma kuhu teist lasku "mööda"-sihtida. Aimpointiga (erinevalt tavasihikust) saab aga sihtimispunkti kergelt muuta. Kui tahad krutid "mõlema raua vahekohta" ja saad ka erinevate padrunite jaoks korrigeerida kui tarvis.

Minu spanjel ei tahtnud ka värsket lindu võtta. Muideks praegune kuldne ka mitte. Miskipärast on metspardi lõhn neile vastik (ja alles elust lahkunud linnul ka tugev). Arusaamises või ülesleidmises asi küll pole. Mäletan üht korda kui koer ujus pardini, siis kaarega ümber selle ja pani otsides otse edasi. Ega siin eriti sundida või pahandada saa, läheb "lukku" nagu koerakasvatajad ütlevad. Peab lihtsalt tegelema ja väikestviisi kogu aeg saatma, ise samal ajal arvestades, et linnu pead ise välja õngitsema. Võib ka proovida kaldal suhu võtmist, sest kui juba suhu võtab (vees), siis üldjuhul lohistab ka välja. Ja ega see pardi toomise harjumus (õigem vast oleks öelda harjumine pardi vastiku lõhnaga) kaob pika vahe puhul jälle ära. Hooaja algul ma ei looda eriti koera peale, aga siis mõne korra käimise järel hakkab jälle töötama.

Muidugi on iga koer omaette natuur ja isiksus. Ju on mulle (ja sulle) juhtunud suhteliselt tagasihoidlikuma jahihasardiga loomad. Aga jahihasarti aitab suurendada ainult jahil kaasas käimine ja positiivne emotsioon sellest. Elus pardiga on minul aga hoopis negatiivsed kogemused. Lootsin ka, et haavatud ja rabelevat looma taga ajades vallandub tõsine jahikirg. Aga võta näpust! Koer sai tiivanukiga vastu nina ja on nüüd liigutava pardi suhtes eriti ettevaatlik ja umbuskne. Ka ei võta minu kutsa lindu, kelle ma olen vette tagasi visanud. Tea mida ta minust ja pardist mõtleb, et kui peremees ära viskab, et siis pole vaja tuua või.

Ise harjutaks veel enne kui katsetustele läheks. Kui on hea närvikava ja koera peale kurjaks ei lähe võib võtta katseid kui ühte järjekordset trenni. Ju seal on part ja õpetusi jagavaid inimesi.

Kummalisel kombel laevad väga vähesed seda Nosleri kuuli. Ei leidnud Nosleril endal seda padrunis, küll aga DoubleTapil ja Winchesteril. Toda viimast marki toob ja müüb üks pood, kas ka E-tipiga laetuna, seda ei tea.

9,3mm on kindlasti väärt proovida, aga kas just ühe esimese püssina. 9,3x62, mida ise kasutan, on hea padrun. Paugu maheduse üle võib vaielda. Mina talun teda jahil hästi (kui adrenaliin üleval), on vähem terav kui tugev laeng 30-06-st (meenutab natuke 12 jahikat), aga pikka/aeglase tagasilöögiga (ei oska teisiti iseloomustada). Kui ikka halvasti õlas või optika liiga silme ligidal, siis saad korralikult vastu nina (tüüpiliseks "halvaks" asendiks on lamades laskmine, vähemalt minul). Millegi pärast tundub 15g kuuliga tagasilöök ebamugavam kui 18,5g-sega. 9,3mm on raske üle 150 m lasta, kuuli algkiirus on suhteliselt madal ja kaugemal muutub trajektuur üpris kumeraks (langeb palju). 30-06 v. 308 ei ole mingi probleem 200m ja peale täpselt lasta (kas just peaks nii kaugelt üritama, aga vähemalt on võimalik). Kunagi kirjutasin ka 9,3-teema all, et minu kogemustel mõjutab välistemperatuur tuntavalt ballistikat. Ehk siis teadma peaks kuidas jookseb püss 25oC ja -25oC juures (50 kraadi vahet).

Aga rõõmu teeb, et teema arutluses on kaldutud mudeleid võrdlema. Kui ise püssi valiks (viimati eelmisel sügisel), siis vaatan esmalt ikka relva tüübi välja (vastavalt omadustele ja sobivusele, teeninduse/remondi võimaluste olemasolule jne.). Ja siis alles otsustan kaliibri üle (tehakse ju ühte mudelit enamasti kõikides põhikaliibrites).

6,5 üleslaadimisel ei ole erilist mõtet, tapab niigi. Käin oma 6,5-toruga põhiliselt põdraajus, sest püss istub hästi palge, on lühike ja hästi tasakaalus. Kiireks tegutsemiseks hea relv (see valik ei ole tingitud niivõrd kaliibri vaid püssi muude omaduste tõttu). Aga üle 10,5 g kuule mina 6,5mm näinud pole ja "ülekiirendatud" kergemat sorti kuul ei kannata oksi ja heina. Aeglane ja raske (18,5 g) 9,3mm on hoopist teine tera ja ka raske 300 kaliibri kuul pole paha rohusel maastikul. 6,5x55 on väga hea kaliiber oma ballistika ja pehme tagasilöögi poolest. Aga sokujahile kõrges heinas või sea-passimisele hilisel õhtul/öösel ma kuue-poolest ei võta. Jahil "sokule heinas" kaldun järjest rohkem jahika poole ja sea puhul kasutan 9,3 (enamasti kukub kohapeal).

Aga kordan veel, pole mõtet keskenduda niivõrd kaliibrile (6,5mm ja 9gr ülespoole on lubatud kõik ja võtavad suuruluki maha kah, keegi vanemal ajal olla rootsi mausriga lasknud isegi elevante ja edukalt).

Püss peab istuma ja muude näitajate poolest kvaliteetne olema. Seega kohane on varem ka kõlanud soovitus, et proovi kaasjahimeeste relvi ja vali eeskätt mudeli sobivuse järgi, mitte kaliibrit. Poes saad muidugi palge panekut ja lukku proovida, aga kaupmehed ei taha uute püsside tiiru viimisest enamasti kuuldagi.

9 kuud viimasest postitusest möödas. Kas E-tip laadimise kohta on uudiseid lisada? Eriti huvitaks 308 Win laadimisandmed (nii 150 kui 180 gr E-tipile).

Mul enamus arutluse all olevaid kaliibreid proovitud. Et kui praegu peaks aja tagasi keerama, millest alustaks... Kaliibrite üle ei ole alguses väga sügavat mõtet arutleda, et mis milleks parem. Nagunii on üks ühe poole pealt etem ja teine teise - ehk siis ideaalset pole olemas. Kuna ise olen hinnatundlik, siis võtaks 308 või 30-06. Väga palju erinevat moona ja ka erineva (vahel mõõduka) hinnaga. Kui kunagi ise laadima asud, siis on ka lai valik kuule saada. 30-06 on võimalik väheke raskema kuuliga lasta. 308 ei laeta enamasti üle 13 g ja sedagi harva. 30-06-ga on piiriks 14g ja vähe peale. Raske kuuli eeliseks ei ole niivõrd suurem energia vaid parem oksa ja rohu taluvus (raske suht aeglane lend). 9,3 või .45 oksataluvust ei saavuta, aga 223-st (ja minu arust ka 6,5mm) on tuntavalt parem. Kui rasket kuuli on kavas kunagi kasutama hakata, siis vaata raua vindi sammu pikkust - eelistatud on tihedam samm (nt. 1:10). Hea soovitus aga raske täita, sest enamasti kiputakse tegema 1:12.

Põhiline, mida vaataks, on hoopis püssi sobivus lae osas, õlga istumine, tasakaal ja loomulikult kvaliteet/vastupidavus. Luku ehitus peaks võimaldama kiiret ümberlaadimist. Ka optika jalgade kättesaadavus on tähtis (mõnel haruldasemal mudelil on valik suhteliselt kesine). Kahjuks kipub siin kinnituma reegel, et mida soliidsem firma ja kõrgem hind, seda paremini on täidetaud ka paljud loetletud omadused. Kunagi oli minu unistuseks Sako 75 (aga seda ei tehta enam).

Üheks esmaseks valikuks võiks olla ka püssi tüübi üle otsustamine. Poolautomaati algatuseks ei soovita, küll aga võiks mõtiskleda lahtimurtava suunas. Kahjuks on selliste sortiment väga kehvake - mõned vene omad ja itaalia torud (finnclassic, fabarm). Ise pole sellist pidanud, aga relva kompaktsus/hea tasakaal ja tegelikult ka võimalus tasakesi padrunit vahetada on vaid mõned eelised poltluku ees. Ka näed talvel kergesti ära kui lumi torus sees. Hooldamine kah lihtne.

Ja ära põe, et korraga "kõige-kõige" ei saa. Läheb aeg edasi ja muretsed uue juurde, mis ühte või teist vajadust spetsiifilisemalt ja paremini rahuldab.

Kasutan sokule Sierra GameKingi 180 gr (308). Kas keegi on täheldanud selle kuuli vähest avanemist lähidistantsidel (30-80m)? Mulle endale tundub, et sellise "õhukese" looma puhul ja kui ka konti ei puutu töötab nagu täismantel. Kasutan seda seni, sest jookseb väga täpselt ka pika maa peale. Aga pillitamisel peab vist midagi teist kasutusele võtma.