Jääger-online jahindus foorum

Päris karm - 50 $-se optika eest 60000 trahvi. Ja enamus punatäppidega "tavalised". Mitte elektroonilised öövaatluse omad, mis pikalt ja pidevalt keelatud. Ja mõõdetakse sama mõõduga, olgu see siis Pakistani või Rootsi.

kas 28 g suurema looma jahis liiga kergeks ei jää?

Põlemata püssirohi on ebasobiva padrunikomponentide valiku tulemus. Ju pole tegemist eriti tipus oleva tootjaga. Vahtisin kunagi padrunist välja kougitud Monoliti. Kuidagi robustne tundus see plastvööde valu, mis kuuli küljes on. Nagu venelane ütleb - "kustarnõi".

Monoliiti on kolmes variandis (12 kal.). 28 g, 32 g ja magnum. 32g-st näib rahvas kasutavat. On kellelgi kogemust ka nende teistega?

EJS Tln on pikemat aega sisse toonud. Vahel pole kõiki sorte, aga kui kiloke kapis siis pikka aega muretu. Ega rohul nagu leival iga päev poes järel käi (et värske seisaks või nii) - kui otsa hakkab saama, siis saad varakult uue purgi muretseda.

Arutlusest koorb välja üks õige vajalik tõetera, mida igapäevases elus unustama kiputakse - sarnase hinnaklassi püssid lasevad enam vähem võrdselt, vahe võib olla palge istumises, mis erinevatest kaba mõõtmetest (pikkus, kõrgus, paine jne.) tuleneva ja muud pisikesed konstruktsioonilised erinevused. Optikatel (ning kinnitustel) aga on tohutu hinna ja kvaliteedi vahe ja sinna tasuks maksimaalne rahakoti võhm rakendada. Enamasti aga kohtab kombinatsiooni - suht korralik püss ja sinna peale "säästuoptika". Los (IZ-18?) ja Zeiss on küll teine äärmus, aga ise eelistaks pigem seda.

Toote tutvustuse järgi ei ole lisaraskus vaid ikkagi vibratsiooni summutaja ja toodetud vibratsiooniga tegeleva firma poolt.

http://www.midwayusa.com/eproductpage.e ... mid=593560

Netis selle kohta hämmastavalt palju juttu ja enamasti positiivset. Kas keegi insinööri haridusega võiks selgitada tema (väidetava) efektiivsuse tagamaid? On keegi ise näinud või proovinud? Hind pole mis teab kallis.

Ei tea, et vargetit jt. USA rohtusid Eestisse toodaks. Vihtavuori ja Norma ja vahest ka mingi endise sotsmaa (Tsehhi?) rohi on meil sees (viimane küll siledale). Deerhunteril ja Trapperil on sidemeid lombi taga, aga ju ei tasu mäng küünlaid.

Sestap arvan, et otstarbekas on kasutada kättesaadavat. Seda enam kui kvaliteet on hea. Ebamugavuseks võib pidada, et ei saa kasutada USA tohutu katsetajate armee poolt välja testitud parimaid rohu/kuuli kombinatsioone. Nemad on küll viimasel ajal soome ja rootsi rohtusid kasutama hakanud, aga ikkagi veel vähe. Eks vahel ole endal ka huvitav uusi asju proovida (igasugused uued ja peened kuulid, rohud jne.), aga üks hea kindel kombinatsioon Eestis kindlalt kätte saadavatest komponentidest peaks igal ajal kapis võtta olema.

Mul on poolautomaadil paradoks tsok olemas. Ta on kasutu kui ei ole spetsiaalkuuli. Noid aga meil praktiliselt ei liigu. Idee järgi peaks see olema nagu tavalisel vintraudsel, et kuul jookseb kogu (või enamuse) oma küljega soontesse sisse. Igasugused pealt rihveldatud (Brenneke) või liiga kitsaste soontega (Ideaal) jms. põrutavad tõesti otse läbi ja hiljem kuuli peal küll kaldu jooni pole (ju ei tõmba siis ka pöörlema). Kusagil vist oli katsetatud Gualandit.

Neid ameerika igasugu imekuule (vasest ja erinevate kostruktsioonidega) ei ole kätte juhtunud. Kunagi aastaid tagasi Normarkis nägin, aga padruni hind oli kusagil 60-70 kr. lähedal ja ei raatsinud osta. Muideks minu torust lendab kuul kõige paremini 1/4 tsokiga, mitte täissilindriga. Ja kui optika peal ja tugi olemas, siis lasen 100m pealt 10cm ringi ära (nt. Blondoga) ja mingit erilist pöörlemist (suuremat stabiilsust) taga ei igatse.

Ehk kokkuvõtteks: minu mulje on, et sileraudne oma raua tõttu laseb küllaltki täpselt 100 võimalik ka et 150 m-ni. Tehnilise ebatäpsuse põhjuseks on kuulid ja laadimine (vt. kasvõi Taali juttu Polevost viimases Jahimehes) ja sihtimisvahendid (latiga ehk toru järgi sihtides ei saaks ka karabiiniga erilist täpsust loota). Paned aga optika või punatäpi peale, siis on kohe teine tera.

Scirocco ja magnumkaliibrid?? Kauguse ja täpsuse osas olen nõus. Aga kas efektiivsus meie põdra ja seajahis (millest nii mõnedki pajatavad) on "oma hinda väärt" - võtab paremini maha, lõhub vähem liha, rikoshetid jne. Seda tahtsin teadjamatelt küsida.

Tankisti teema algatamise küsimuse - kus müüaks Vepri - on vastuse leidnud. Seega võiks arutluse ammendatuks lugeda. Tsiviiljahipidamine loomadele (kõiki vastavaid seadusi ja ka nn. jahimeheeetikat jälgides) ja sõjaväeline väljaõpe on siiski kaks väga erinevat eesmärki. Vaevalt et on mõtet ühte teisega segi ajada ja ühe reegleid teisele peale suruda.

Siiski. Eesti looduses näivad vahetevahel need kaks kokku saavat. Aga ka siin tasuks kummagi reegleid austada. Sõjarelvi (mitte tootja vaid relvaloale märgitud otstarbe järgi) ei ole lubatud kasutada jahipidamiseks (ja vastupidi samuti). Ei ole eriti haritud vastava seadusandluse osas, aga kahtlen kas sõjaväelise õppe käigus maha kõmmutatud karu eest "pead paitatakse". Mis sest et "tundus eluohtlik olevat" ja "pime ja hirmus oli ka". Jahimeestel on sarnaseid kohtumisi olnud ja Tankistile kuluks ära nendega tutvumine (vist on siingi foorumis aga kindlasti ajakirjanduses kajastatud). Ja väga raske on hiljem 100%-lise kindlusega hinnata, et kas oli reaalne oht või pingutas püssimees väheke üle (öeldakse ju et hirmul suured silmad). Mede karud-hundid ju Euroopas ka rangelt arvel ja roheliste ja patsifistide armeed vaid ootavad selliseid juhtumisi.

On muidugi igati tervitatav, et üks tõsine sõjamees ka loodust ja tema sees ringi liikuvaid elukaid tundma õpib. Eks siis vahel võib leida, et neljajalgsed on palju "inimlikumad" kui "looduse krooniks" kutsutud kahel jalal käija. Ja üldjuhul asja eest teist taga inimesele kallale ei tungi (nt. et tükikest leiba käest ära võtta). Homo homini lupus est.

Mis Veprisse puutub, siis Tankist oota ära paljuoodatud M14-te müük kaitseliidu liikmetele ja astu julgelt ka planeeritavatele snaiprikursustele. Saad hea relva ja lisaväljaõppe kus looduse osaks olemise õpetus võimsalt sehes.

Millised on sarnasused/erinevused Lapua Megaga võrreldes? Viimane on olnud pikka aega ka Eestis kasutusel.

Kas keegi selgitaks Vepri ja Super Vepri erinevusi? Ja mis sugulus on neil Tiger'iga või Kalashnikoviga (Saiga)?

Netikulleri juhtum vastab kahjuks tõele. Tellimus, mis sai eelmise aasta 21.novembril tellitud sai tühistava vastuse 14.01.09 seoses probleemidega USA tollis (vähemalt selline oli Netikulleri vastus).
Väljavõte kirjast: "...Kahjuks on tekkinud teie tellimusega probleem. Nimelt Eestisse saabunud kauba hulgas teie tellimust ei olnud. Võtsime ka koheselt ühendust Eesti ja USA tolliga ning selgus, et hiljuti oli toimunud muudatus USA ekspordiseadustes, mis nüüdsest nõuab eriluba jahindus- ja militaarkaupadele (sh. erivarustus ja relvaosad)..."

Minu jutt ei ole kivi Netikulleri kui firma aadressil. Tegu on ikkagi USA-ga, kes suures terrorismi vms. ohus "kraane kinni keerab" ja ükskõik keda maailmas järjest vähem usaldab.

Viska ära need 12 Norma kesta, mis sa jandid! Neil on nagunii koterman sehes. Lased veel püssi ka lõhki Aga saada kindlasti Normasse ka kiri, et nende kestad ei kõlba kassi saba allagi ja kui nad Eesti turul edasi tahavad tegutseda, siis lasku mede juures padrunite hinnad poole võrra alla.

Hirmus kallis on see triitiumkirp. Minu mäletamist järgi üle paarituhande krooni (pool vene püssi hinnast).
Kellegi varem pakutud variant, et hämaras jahiks sileraudsele optika peale panna, on igati asjalik mõte. Võimendab pilti hämaras ja täpsem sihtida ka. Kahjuks on liikvel vähe relvi, millel juba poest ostes kinnitus olemas.

Optikaga kiiresti liikuvat/lendavat märki on raske tabada kui lahtise lati kogemus ajus. Panin kunagi oma torule punatäpi ja püüdsin parti lasta. Võtsin sihiku kiiresti taas maha, sest partsutasin kõik mööda. See ei tähenda, et punatäpiga lendavat lindu lasta ei saagi, aga on kuidagi "teistmoodi" sihtimine ja ju polnud mul püsivust ümber õppida. Hämaras passimisel (siga, sokk, kobras) on aga igati sobiv.

Huumori vallast on varasemalt veneajal poes müüdud traadist ringidega sihikud nagu õhutõrje kuulipildujal. Kuigi ka selline "jubedus" püssil ei välista, et ka tolle konstruktsiooniga suudetakse õppida lindu laskma.