Jääger-online jahindus foorum

aivar00 kirjutas:Sellel "ruudul" on küll asi paigas, kuid ülejäänud piirkond on loendamata. Pealegi sõltub ulukite paiknevus antud "ruudus" ka aastaajast (samuti ka sademete hulgast s.o. kas maa on kuiv või ujutab) nagu ka muudel jahimaadel.

Erinevate piirkondade, aastaaegade, ilmastikuolude ja liikide puhuks saavad paika vastavad valemid ja kordajad, mis võtavad kõike seda nii täpselt kui võimalik arvesse.
Kõiki piirkondi ei suudakski ju keegi reaalselt ära loendada. Täielikku arvukust nii suure ja mitmekesise piirkonna kohta teada saada on ka väga raske. Nagu ka BM ütles, et arvukuse trende on võimalik määrata ja see juba annab palju kasu ulukite majandamisel.

Eks see seletustöö on jah kasinaks jäänud, selles suhtes BM'ga ka täitsa nõus.

jorr kirjutas:

Nii oleks lihtne kitsed küll üle lugeda aga ei tohi nagu.Nüüd antakse igale jahtkonnale loenduskaart.Seal märgitud kõige loomarikkam ruut külje pikkusega 3-kilti ja need küljed tuleb ühel päeval läbi käia ning kõik leitud jäljed kirja panna.Sellepärast ma küsingi, et kuidas sa need kitsejäljed põllus kirja paned, kui loenduse eel peab olema kaks lumesajuvaba päeva ja põld jälgedest kirju.Kirjas peavad olema kõigi loomade jäljed, isegi nirk ja kärp.Ma kahtlen,kas kõik jahimehed suudavad kohevas lumes olevad suure tuhkru ja nugise jälgi eristada +need peenemad murdjanid?

Kui jälgi palju, siis katsud enam-vähem kindlaks teha, et mitu isendit seal paigas tegutses. Kaardile katsud niipalju märkida kui inimlikult võimalik.
Väiksemate loomade koha pealt võib jälgede eristamisega tõesti raskusi olla, õnneks plaanitakse vist üks käepärases formaadis õpik välja anda.

jorr kirjutas:Muidugi mõni loom siia- või sinnapoole aga see ruuduloendus küll täpsemat pilti ei paku või teha siis juba tervel jahimaal, kuid selleks pole ju jõudusid.Ruut annab siis keskmise aga keskmise kohta öeldi kunagi,"et elul pole viga, ühe näo kohta tuleb 1,5 siga."Kas tehti see ruut nüüd väljamaa järgi või talumeeste survel aga karta on,et meie oludes ta eriti ei mängi.(Muiteks, tundub et kaks teemat kattuvad veidi)

aivar00 kirjutas:See variant, et ruutloendus üle jahipirkonna, seda enam üle Eesti läbi viia on utoopia.

Muideks on see ruutloendus võetud peamiselt Soome eeskujul, seal on sarnast metoodikat kasutatud juba peaaegu 20 aastat. Seda kas metoodika toimib või ei, on veel väga vara öelda. Et mingitki ülevaadet saada, oleks vaja ikka mitme aasta korralikke loendustulemusi.

Utoopia hakkab teoks saama, sest üle Eesti on ju maha märgitud 374 ruutu ja jahimeestel ei ole vaja teha muud midagi kui paar korda talve jooksul need läbi jalutada ja andmed ära saata. Kui reeglid korralikult läbi lugeda, ruut kenasti looduses ära märkida (ruudu asukohta ju enam ei muudeta) ja kõik vajalik käepärast on, siis ei ole seal midagi keerulist/utoopillist.

zakslane kirjutas:

kult kirjutas:Tegime ka pühapäeval ruut loendust ,käisin päris mitu kilti mööda raba ja täielik tühjus!

Meil ülemöödunud pühapäeval sama jama, alguses, kõrgerabas olid mõned jäljed ja ülejäänud 2,5 km tühjus. Need mehed kes läksid samast punktist aga läbi metsa said edasi-tagasi jälgi ca' 80 (kitsi).

Ülo kirjutas:Ruutloenduse osas samad probleemid mis teistelgi...kitsed koondunud põldude servadesse ja seal jälgede märkimine joonisele lausa probleem. Ka teisi väikeulukeid seal rohkem liikumas. Meie ruut hõlmab ka sisuliselt igasugust uluki elupaika - põlluservast kuni rabani, osa ka põlismetsa (jah, ka niisugune jupp metsa veel meie jahimaal alles !!!) Raba osa praktiliselt jäljevaba ja ka raba alt täiesti sula. Kitsed ikka koondunud raiestike, söödakohtade ja põldude lähedusse.

Ruutloenduse eesmärk ei olegi võimalikult palju jälgi kaardile saada. Olulisem on see, et (võimaluse korral) ruut läbiks kõiki piirkonna tähtsamaid elupaiku. Siis on saab ka teiste liikide kohta (näiteks kärplased) võimalikult palju andmeid. Ei maksa veel meetodile käega lüüa, sest asi ikkagi veel algusjärgus ja tahab kindlasti täiendamist. Küll see põldude servadega seotud asjad ka arvesse võetakse.

Mis te neid hundikaitsjaid nii väga ootate? Minul pole hundi vastu midagi, vahepeal juhtub ikka asju mida alguses on raske seletada. Ma loodan, et asja ikka uuritakse ja lõpuks leitakse ka loogiline lahendus kõigile sellele mis toimunud on.
Kohe mingit hundivastast aktsiooni sellepärast ka algatama ei pea, sest ilmselt polegi tegemist normaalsete huntide või koertega. Pigem peaks koeraomanikud oma hoolelauste eest rohkem hoolitsema, kasvõi korraliku tara maja ümber ehitama, et peni ei peaks ketis olema ja hunt maja ligidale ei pääseks. Ühe "hundi"karja tegemiste pärast ei pea teised hundid halvustava pilgu alla sattuma... ja kas tõesti arvate, et ilma huntideta oleks meie metsad paremad? Põrssakasvatuseks vist küll aga kas see on siis metsik loodus enam?

Nojaa vähemalt üks lõputöö on sellega seoses juba tehtud ja kindlasti paljud veel tulemas Ise tahaks ka midagi sellel teemal kokku kirjutada ja seega tundsingi veidi huvi hetkeolukorra vastu... et kui palju üldse asjast teatakse..
Nagu ikka iga uus asi tekitab alguses kõhklusi ka kahtlusi, samas osades maakondades ju juba ruudud maas ja esimesed andmeidki olemas...

Vaatasin veidi foorumis ringi ja panin tähele, et selliste tähtsate asja kohta nagu ulukite arvukus ja loendus pole vist kuskil sõna võetud.
Jahimehele ju ikka esmatähtis teada palju loomi metsas on....

Kuidas siis hetke olukord on ja mida arvata plaanitavast ruutloenduse meetodist, mis sarnaselt Soome kolmnurkloenusega võiks päris häid ja täpseid arve anda (kui koostöö jahimeestega sujub).

Loodame, et karu latentsperiood ka siis ära märgitud saab, muidu vaeseke peab väga pikka aega oma tiinusega maadlema