Jääger-online jahindus foorum

Jahipüssi tarvis tehtud signaalraketid jätavad endast maha suhteliselt aktiivse löga - seega, kui püss armas ja laskmata ei saa, siis peaks siiski esimeses järjekorras püssi puhtaks tegema. Hommikul võivad juba roostetäpid vastu vaadata.
Kui peab kindlasti olema relva moodi asi laskmiseks, võiks pigem kasutada signaalraketi püstolit. Raketid on kallimad, aga oluliselt suuremad ja lendavad kõrgemale. Kunagi võis neid paadi SOS komplektis kasutada. Kas ikka tohib - ei tea.
Mis puudutab raua püssirohtu täis valamist, siis ma ei oleks eriti kindel, et raua pikkus ei ületa kriitilist piiri. Kunagi koolis räägiti, kuidas sõdurpoisid utiliseerisid omal algatusel astangul vananenud püssirohtu. Valasid hunnikusse, süütasid ja tekitasid suure augu.

Pöialpoiss ütles, et spordiseltsi kuuluda ei viitsi ja jahil käia ei meeldi. Muideks on olemas inimesi, kellele ei meeldi looma tappa - nad söövad ikkagi hea meelega liha. Neile ei meeldi käia jahil. See ei välista vahel soovi tiirus märki lasta.
Seadustest on mu teadmised kahjuks tõesti viletsad.
Mulle lihtsalt on jäänud mulje, et on seadused, mis annavad meile teatud õigused ja samuti on seadused mis võimaldavad meid karistada, kui me ei ole käitunud õiguspäraselt.

Beretta kirjutas:Mõtlesin kuidas ma jahipüssi oma vara kaitseks kasutan. Kuradi keeruline. Kõgepealt peab garderoobis riided eest nihutama, siis saan avada seifi, et võtta relvakapi võti. Relvakapp lahti teha. Padrunid ka veel eraldi luku taga.
Ilmselt ei jõua.

Ehk talumehel, kel see ainus ametlik relv, ei ole raudkappi ja ta hoiab seda köögikapi otsas - täpselt kärpsepiitsa ja keevituselektroodide kõrval. Eks see klausel ole rohkem ikka neile, kel huvi relvade ja tiirus laskmise vastu, kuid jahil käia ei meeldi ja spordiseltsi kuuluda ei viitsi.

Beretta kirjutas:

Päkapikk kirjutas:Isiklikult ma siiski väldiks igasuguse hädakaitse teostamist, kuni ei ole oht otseselt minu või lähedaste elule.
.

Nagu endine kolleeg Kodamus, kunagine Kalinini rajooni uurija, õpetas: Pätt ründas mind relvataolise esemega, hüüdes: ma tapan su ära. Sellisel juhul on relvaga enesekaitse põhjendatud.

Kui sa tahad seda kõike uurimismenetluse ja kohtmenetluse käigus tunnistada, siis anna minna. Mulle meenub mingi vanasõna vale tagajäsemete mõõtudest. Reeglid tegelikult on siiski mõeldud järgimiseks.
Su viide Kalinini rajooni miilitsale tuletas mulle meelde ammuse mõtte, et politseinikele tuleks teha regulaarseid teste lugemis ja kirjutamisoskuse hindamiseks ja eraldi sisekontrolli, mis ei kuuluks politseiameti alla. Ehk saaks siis asjad ka nii kaugele, et politseinikud oskaks seadusi lugeda, vorme täita ja neil oleks mingigi motivatsioon neid seadusi ise täita mida nad kaitsevad.

Tooks siin välja tsiviilseadustiku üldosa seadusest väikse väljavõtte.

§ 140. Hädakaitse

Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire.

§ 141. Hädaseisund

(1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur.

(2) Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, kui tõrjutud oht tekkis temast tuleneva asjaolu tõttu.

(3) Kui see on asjaolude kohaselt mõistlik, võib hädaseisundis tekitatud kahju hüvitamist nõuda isikult, kelle huvides kahju tekitati.

viite lõpp

Hoiatuslask on asjaosaliste hoiatamiseks, et sul on relv ja sa võid sellega teostada hädakaitset. Sellest võib anda märku ka asjakohase suulise hoiatusega.
Kindlast ei ole arukas konflikti lahendamiseks võtta kasutusele tulirelva, kui keegi tee lühendamiseks läheb üle aia ronides või eramaa silti eirates üle sinu maa. Antud juhtumist tuleks lihtsalt teavitada politseid. Kui keegi lõhuv sinu nähes sinu vara ja ei kuula su üiguslikku nõuet oma tegevus lõpetada, on sul õigus hädakaitsele. Kindlast on õigus hoiatada, et vajadusel oled valmis teostama hädakaitset kasutades vajadusel tulirelva. Põhimõtteliselt on õigus kasutada füüsilist jõudu kurikaela peatamiseks, mis ei ületa oluliselt tema tegevuse jätkamisel tekkida võivat kahju.
Ma ei oska nüüd küll öelda, kas füüsilise jõuga on lubatud vara lõhkujat kinni pidada, ettekäändel, et tema põhenemisel ei oleks sulle tekitatud kahju tekitajat ja kompenseerimis kohustusega inimest võimalik tabada.
Igatahes, kui kasutades füüsilist jõudu oma vara hädakaitseks tekib situatsioon, kus on võimalik oht sinu elule on õigus juba teostada hädakaitset relvaga.
Kui ei ole oma aja ja rahaga muud peale hakata, kui kulutada seda kohtu ja juristi peale, siis pealehakkja inimene võib nii teha. Isiklikult ma siiski väldiks igasuguse hädakaitse teostamist, kuni ei ole oht otseselt minu või lähedaste elule.
Hoovis tappes jahirelvast hundi või muu kiskja kaitsed sa oma vara ehk kari ja koduloomi. Iga metslooma tapmine ei ole sugugi jahipidamine.
Kui ikkagi põder hävitab mu aias noori õunapuid, siis mul on põhjus arvata, et põdra poolt mulle tekitatav kahju ei ole väiksem minu poolt loodusele tekitatava kahjuga, kui ma enda tarastatud viljapuuaias põdra tapan.

Relvad, mida on lubatud tsiviilkäibes omada on loetletud relvaseaduses.

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(1) Eesti kodanik võib soetada, omada ja vallata järgmisi relvi:
1) vähemalt 18-aastane isik – sporditulirelva, ambu ja sportvibu, jahitulirelva jahipidamiseks, gaasirelva ja sileraudset püssi turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks);
2) vähemalt 21-aastane isik – kõiki tsiviilkäibes lubatud relvi, välja arvatud kumminui, kõikidel käesoleva seaduse § 28 lõikes 1 nimetatud otstarvetel.

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.

(3) Jahitulirelv on põhiliselt jahipidamiseks ettenähtud sileraudne, vintraudne või kombineeritud püss, millel on kergesti lülitatav kaitseriiv. Jahitulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.

(4) Isik võib Eestis spordivõistlusel osalemiseks või jahipidamiseks anda teise isiku kasutusse kuni viieks ööpäevaks käesoleva seadusega kehtestatud korras registreeritud relva ning laskemoona tingimusel, et teisel isikul on seda liiki jahitulirelva või sporditulirelva kohta antud relvaluba. Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mis sisaldab:
1) relva andmeid;
2) relvaomaniku ja relva kasutaja isikuandmeid, relvaloa andmeid, kontaktandmeid;
3) relva üleandmise ja vastuvõtmise aega.

Relvaomanik ja relva kasutaja koostavad ja allkirjastavad akti kahes eksemplaris, millest üks jääb relvaomanikule ja teine relva kasutajale.

viite lõpp.

Siit ka põhjus, miks siledaraudset tulirelva võib omada turvalisuse eesmärgil - seadus ütleb nii.