Jääger-online jahindus foorum

Tean ühte jahimeest, kellel juhtub alati silmadega äpardusi ja vahet ei ole, kumb silm parajasti lahti, siis sellega läbi optika ka vaatab ning laseb ka huvitaval kombel väga täpselt.Kord olid mõlemad silmad sinilillad ja vot siis ütles alles, et pime on.

aivar00 kirjutas:Tõlgendusi võib olla tõesti mitmeid. Suuruluki kohapealt olen küll nõus. Väikeulukit aga võin ka kuuliga ilma kehtiva laskekatseta lasta. Vana Kännu jutust lugesin välja, et kui laskekatse on tegemata ei tohi ühtegi ulukit kuuliga lasta.

Sa peaksid aru saama, et jutt on suurulukitest ja teema ka KUUL METSKITSEJAHIKS.Vabandan, et Sind segadusse ajasin ja kartetsi, hunti ning ilvest mainisin.

Ja nii ongi.

Jahijuhataja täiendkoolitusel tehti selgeks, et hunti, ilvest ja metskitse(sokku) võib lasta ka kartetsiga ja suuruluki laskekatset selleks ei nõuta.Kui kasutad sileraudses kuuli, siis laskekatse vajalik.

Ma pole seda siit välja lugenud, et Sa kasutad lahust kus seebikivi sees.Ka sellise lahusega saab edukalt teha kui õiged kemikaalid õiges vahekorras ja oksiid jääb kestma kauemaks kui etteantud garantii ja eks kriimustused tulevad igasuguse oksiidiga.Minul vähe teistsugusem lahuse retsept 1800 aasta lõpupoolelt väikese täiustusega ja oma tarbeks käib küll, püsib peal näiteks püstoli igapäevase kandmise juures oma kümme aastat ennem kui väike ravikuur teha ning ei vaja vana oksiidi eemaldamist.Olen õppinud ka teiste vigadest ja Sinuga siin vaidlema rohkem ei kipu, sest keemiamaailm on väga suur ja salapärane. EDU!

Ega see keetmise temperatuur ei võtagi tina sulama vaid seebikivi.Mul on ka au olnud paarkümmend aastat relvameistri igapäevaseid töid ja tegemisi kõrvalt jälgida ning midagi õppida ja meelde jätta, mida kooliraamatud ei kajasta.Kiirkorras kahe päevaga õiget oksiidi ka peale ei saa, sest ühele katmisele kulub ööpäev nn. laagerdamist niiskes ning soojas kohas.Enne seda peab õli metalli seest välja saama, millele kulub ka ööpäev. Vahel vaja isegi 5korda oksüdeerida, et heledaid laike ei jääks. Kui pikaks ajaks ka poest ostetud relval oksüdeeritud osadele garantii on?

Mul aastaid olnud vene nuga, 3latoust ja olen rahul.Kolm siga kannatab ilma teritamata nülgida ja liha lõikab ka hästi, aga puuoksa mitte.

See seebikiviga retsept ei kõlba jahirelvadele kus on tinaga kokkujoodetud detaile.Sobis rohkem vanasti tööstuslikult vene vindi ja taskutukkide jaoks. Võtab tina lahti ja tina jääb õhukese kihina laiguti hoopis metalli peale.Kole vaevarikas, mürgine ja tülikas protsess ning riided ja pastlad sööb ka ära kui peale juhtub minema, aga tulemus muidugi hea.

Oled Sa Välek seda ise ka teinud?

Hea, et kaks tarka kütti foorumis, kes ei hala ei aja mõtetut juttu ja teavad ka jahindusest kõike.Viisin minagi silo ja vilja söödakohale kus sea- ja kitsekari käib kuid sellise toimingu juures jääb jahimehel relv kindlasti koju.

Huvitav seda foorumit ja mõne mehe mõttelaadi lugeda.Seal kus sööt, kindlasti ka pukk ja süüa viies püss ka kaasas ning kaldun arvama, et metsast viiks seakisagi koju.Milleks veel kuul rauda lükata kui puudub otsustusvõime? Ah ja, liiga pisike oli.

Plasttorule tuleb ennem sisse lükata treitud pikad puupunnid, siis puurid augud läbi puupunnide ja toru selle koha pealt kuhu kinnitub niiöelda suusaside.Siiamaani on mul vastu pidanud ja km. ka üksjagu läbi longitud.Toru ühenduskoht samamoodi puupunni ja kruviga kokku.

Rafteriga täitsa nõus.Ka mina olen selliseid riideid omanud,aga kõndida mina nendega üle 300m ei saanud 20 kraadise külmaga, siis pidi juba rinna paljaks võtma.Kuna pole aastaid talvel pukis istunud, siis sai need ka ära müüdud ja see mees hoiab neid nüüd nii nagu hirvepull haaremit.

Hea materjal lööknõela ja vene vindi tõmmitsa jaoks on kaarutja pii.

Silm ju ainus asi päikesepaistel mis vastu läigib ja hea lasta.