Jääger-online jahindus foorum

Järgmisel nädalal plaanin minna sooritama jahijuhataja eksamit. On keegi siinsetest kaaslastest selle sooritanud ning oskab äkki nõu anda, et millele peaks kindlasti erilist tähelepanu pöörama jahieeskirja lugedes ning kas jahijuhataja eksami küsimused erinevad väga tavalise jahieksami küsimustest?

Lisan siia ühe lingi, kus saab USA mõõduühikuid teiseldada meile sobivaks, see küll rohkem autohuvilistele mõeldud aga ehk on siiski abi.
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=61
Ma olen kogunud endale siin mõned ballistika programmid "Favorites" alla aga need on päris keerulised ja nõuavad päris palju teadmisi õigete andmete sisestamiseks. Ma üritan õhtuks või homseks mõned lihtsamad välja valida ja siis panen ka lingid siia üles. Praegult pole kahjuks aega, lähen tiiru

Selle eelneva "Külalise" teksti kirjutajaks olin mina, vkx. Unustasin vist ennast sisse logida seda kirjutades.

Vea parandus.

kriss kirjutas:... selline jaht ei kõlba küll kuhugi. kui tahad selle kui spordiga tegeleda siis anna minna ,aga jahijuttu kui sellist ära küll aja.

Kõlab päris gategoorilise nõudmisena või kuidas?! Võibolla ma eksin aga mulle jäi vägisi mulje, et ega mõni mees vist küll ei viitsinud eriti tutvuda minu soovitatud lingiga enne kui vastama hakkas?! See kes võttis vaevaks seda foorumit natukenegi lugeda ning suhtus asjasse objektiivselt ning avatud meelega, sai kindlasti aru, et seal on tegemist väga tõsiste oma ala asjatundjatega, kellelt oleks igal laskuril nii mõndagi õppida või vähemalt kasulikku nõu saada, sest võrreldes meie suguste tavajahimeestega on nende meeste teadmistepagas ballistikast, relvadest, moonast, laskmist puudutavatest nüanssidest, mida meie ei oska isegi ette kujutada,kordades suurem ja kogemusterikkam. Kahjuks piirduvad paljude tava jahimeeste teadmised ballistikast poest ostetud padrunikarbile kirjutatuga või siis juhuslikult telekast nähtud saatega stiilis „Usu või ära usu“ ja siis hakatakse sellele tuginedes sõna võtma ning vaidlema. Kui ei olda mingi teemaga kursis, siis on lihtsam oma teadmatusest tulenevale eksiarvamusele tuginedes hakata seda teemat igati kritiseerima ja hukka mõistma ning maha tegema, selle asemel, et võtta vaevaks natuke asjaga tutvuda ning teemasse objektiivselt ja avatud meelega suhtuda. Ega teadmatus iseenesest ei ole midagi häbiväärset, keegi meist ei sünni siia ilma valmis teadmistega. Häbiväärne on see kui ei tahetagi kuulda võtta pakutavat informatsiooni ning keeldutakse aktsepteerimast oma positsioonile vastupidiseid arvamusi. Asjaolu, et see kritiseerija ise ei oska, ei suuda, ei valda seda teemat ei tee olematuks fakti, et maailmas on lugematul hulgal neid tegijaid, kes on võimelised korduvalt tõestama vastupidist, kes oskavad, suudavad ja valdavad seda teemat peensusteni.
Kogu minu jutt pikamaa jahi teemal ei olnud absoluudselt mõeldud üleskutsena kõigile nüüd kohe täiesti ära unustada distantsid alla 1km ja, et hakkame nüüd kõik paugutama ainult kaugel horisondil paistvaid ähmasied siluette! Ei kavatsenud ma kellelegi hakata midagi tõestama või pähe määrima ega ei tahtnud ka hakata vaidlema. Lihtsalt üritasin tähelepanu juhtida asjaolule, et need distantsid ei ole sugugi kättesaamatud ja on küllalt laskureid, kes on selleks täiesti võimelised nii tiirus kui ka jahil ja nad seda ka regulaarselt ning igati edukalt praktiseerivad. Omast arust ma rõhutasin ka seda, et enne selliste laskude tegemist tuleb väga tõsiselt harjutada, harjutada ja veel kord harjutada ja seda kindlasti mitte looduses metsloomade peal vaid enne loomulikult märki lastes. Ja ei öelnud ma ka kuskil sõnagagi, et ma ise sellistel distantsidel laskmist praktiseeriks! Ei ole mul selleks veel vajalikke oskusi ega vahendeid. Esialgu tegelen harjutamisega kuni 300m ning kui see etapp on selge, eks ma siis võtan ette järgmised kaugused. Nii, et vara veel nagu materdada mind!

kakuke kirjutas:Järsku Sa oskaksid öelda, et palju kirjade järgi 300WM´l energiat 1000 m´l alles on?

Ka sellest on seal foorumis juttu olnud aga ma ei leidnud seda topicut esimese hooga üles. Kui silma hakkab, siis panen lingi aga soovitan kirjutada selle foorumi otsingusse 300WM ja leiab piisavalt erinevat kasulikku ja huvitavat infot konkreetse kaliibri kohta.

Võta ühendust elukohajärgse keskkonnateenistusega, seal korraldatakse jahimeeste kursusi. Harju maa KKT-s algavad järgmised kursused märtsis/aprillis, maksab üle 2000.- EEK-i. Kursus kestab umb. kuu aega, 2 X nädalas, lõpeb see laskmiskatsega(väikeulukile, suuruluki laskmiskatse on eraldi) ning teooria eksamiga, saad endale jahimehe tunnistuse ja oled valmis jahimees(muidugi relva pead ka soetama). Siis on kaks varianti: kui on mõni jahiselts, kuhu sind vastu võetakse, mine sinna. Teine variant on olla n.ö. vaba mees ja osta uluki laskmise luba RMK jahipiirkonda ja seal jahti pidada. Muidugi RMK hinnad on reeglina kallimad ja mõeldud rohkem jahituristidele.

Isiklikku kogemust küll ei oma aga arvan, et meie tingimustes tava jahiks(käe pealt laskmisel) ning tava distantsidel(kuni 300m) ei ole 300WinMag-il erilist vajadust, selleks sobiksid ideaalselt just need kõige levinumad 308 ja 30-06 ja muud. Teine teema on laskmine pikkadel distantsidel: kuni 500m, kuni 1000m ja üle selle. Ma loodan, et kohe lööma ei hakata sellise jutu peale sellistest distantsidest . Kuna ennast huvitab see pika maa laskmine eriti ja pean ka väikest plaani soetada endale üks selleks otstarbeks sobiv relv, siis olen üritanud selle teema kohta koguda kõikvõimalikku infot, mida netist leidub ning preaguseks hetkeks olen jõudnud enda jaoks järgmisele arvamusele: kõigepealt seab oma piirid kaliibri valikul meie relvapoodides saada olev padruni valik, õigemini haruldlasemate ja kõvemate padrunite puudumine lettidelt. Selle põhjuseks on loomulikult ka laiema huvi puudumine nende kaliibrite vastu. 300WM on siiski enamasti olemas mingil määral. Samas kõlbavad pikale maale ka muud meil saada olevad kaliibrid peale 300WM-i, nagu näit.22-250; 308; 6,5x55; 30-06; 7RemMag. Kõik need kaliibrid sobivad märki laskmiseks distantsidel kuni umb.1000m, kuid vahe tuleb sisse kui peetakse ka jahti samadel distantsidel(jahh, ka sellistel distantsidel peetakse jahti! Palun ikka veel mind mitte lüüa ), siis ei piisa lihtsalt 1km kaugusel olevasse paberisse augu tegemisest vaid on tarvis võimsa laenguga padrunit, mille kuulil oleks pikal distantsil veel piisavalt kiirust ja energiat, et kindlalt surmata tabatud uluk. Lisaks on võimsama padruni puhul eeliseks lamedam ning stabiilsem kuuli lennutrajektoor ning võimalus kasutada raskemat kuuli, mis on vähem mõjutatav külgtuulte poolt. Seepärast arvan ise, et kui on soov eestis harrastada pika maa laskmist, siis 300WM oleks selleks päris sobiv kaliiber. Kõvema padruni miinuseks on muidugi tugevam tagasilöök, sellepärast oleks 300WM-i puhul kindlasti soovitatav kasutada suudme kompensaatorit. Kompensaatori miinuseks omakorda on tavaliselt hästi vali pauk ja kindlasti peaks laskmisel(ka jahil laskmisel) kasutama kõrvaklappe või troppe ning kuna kompensaator suunab torust väljuvad gaasid kõrvale, siis tasub laskmisel jälgida, et keegi laskja kõrval ei seisaks, võib väidetavalt gaasidega püksid jalast lüüa . Peale vastava kaliibri peaks kindlasti tähelepanu pöörama ka püssile endale. Eelistatavamad oleks paksema toruga püssid(vähem vibratsiooni). Kuna laskmine peaks toimuma kas harkjalale või laskmisalusele toetades, siis oleks mugavam kasutada tactical tüüpi kaba(püstolkäepide, reg. põse- ja õlatugi). Ning kindlasti ei tohiks siin kokku hoida optika arvelt! See peaks olema piisavalt suure zoomiga(kuni 20x või rohkem) ning lahtiste risti reguleerimise ratastega või siis mildot skaalaga, et ei peaks sihtimisel risti märgist umbes üle tõstma. Samuti oleks kohustuslikuks lisavarustuseks laser kaugusmõõtja. Eks ta kokkuvõttes võib kujuneda vast päris kalliks hobiks. Aga kõige tähtsam on muidugi harjutada, harjutada ja veel kord harjutada!!! See viimane peaks käima kõigi relvaomanike kohta!
Nüüd võiks muidugi selle jutu peale öelda, et milleks seda teemat üldse arutada, kus meil siin ikka nii kaugele lasta, see sobib rohkem USA avarustesse jne. Kahjuks, jahh, nii see on kui eesti pikimad laskmisrajad on ainult max.300m. Kuid tean, et neid harrastajaid siiski on meil siin eestis ja harjutamas pidavat nad käima muuhulgas soome tiirudes. Kahjuks nad küll siiamaani ei jaga eriti oma praktilisi kogemusi ja õpetusi liialt avalikult. Loodetavasti leiab pea mõni neist enda jaoks ka selle foorumi ja on nõus jagama oma teadmisi sellel teemal ka teiste huvilistega .
Lisan siia lõpetuseks mõne lingi, esimene on USA pika maa jahilaskurite foorum, kust leiab väga palju huvitavat infot ja head nõu antud teemal ning kust võib leida ka tõestust selle kohta, et jahi pidamine pikkadel ja ülipikkadel distantsidel ei ole kindlasti mingi mõttetu moraalilage huupi paugutamine, vaid tegemist on väga tehnilise alaga ning väga kohusetundlike ja pühendunud ning oma ala väga hästi tundvate harrastajatega, kes suhtuvad asjasse äärmise tõsidusega:
http://www.longrangehunting.com/
Teine link on soome täpsuslaskurite foorum. Samuti väga asjalik, eriti tehnilistes küsimustes:
http://lambda.nic.fi/~takilta/alue1/alue1.html

PS. Kuna ise olen antud teemal siiamaani teoreetik ja muidu targutaja, siis
kõik ülal kirjutatu on minu isiklik internetist kogutud info põhine arvamus ja ei pretendeeri kindlasti absoluutsele tõele.

Nonii, nüüd võite lööma hakata...

antenn kirjutas:

zakslane kirjutas:Midagi sinna vahele toppides ei jää rauale paisumis ruumi ja kuuli kõrvalekalle on enam kui kindel.

mingit kõrvalekallet pole seal kui panna sinna kinnitus kruvi ja lae vahele õllepurgi õhukse pleki ja pole seal midagi ,muidex see on ühe üsna hea laskesprdiga tegeleva soomlase soovitus!!!

Toru küljes ei ole mingit kinnituskruvi, sa vast räägid hoopis lukukoja kinnituskruvist, üks asub siis padrunisalvest eespool ja teine tagapool?

Lisan ühe päris huvitava USA metssigade jahi teemalise lingi:
http://www.texasboars.com/index.html
Sealt leiab üpris palju huvitavat lugemist nii sigade käitumisest, kommetest, nende peibutamisest, söötmisest, jahtimisest, jahtimisvahenditest, jne. Kes vähegi inglise keelt mõistab, soovitan kindlasti läbi lugeda.

antenn kirjutas:

trucker kirjutas:Kaliibris polegi asi, meil .308 mees nägi ka vaeva,et puitosa ümber teha.See on reegel,et relva ostes võta pabeririba ja libista toru ja puitosa vahele.Pabeririba peab!!! lõpuni läbi libisema,kui ei, siis ära osta.

seda asja ju saab parandada ja tavaliselt seda ju tehaksegi kohe peale ostmist pane lae ja vintraua vahele midagi kindlat ja on kõik ok!!

Ei saanud nüüd päris hästi aru vist?! Selles ju point ongi, et lagi ja toru ei tohiks omavahel kokku puutuda ehk siis toru peab olema n.ö. vabalt hõljuv ja toru kinnitub ainult lukukoja külge. Mida ja kuhu sina siis sinna vahele paned?

jahimees kirjutas:Mul oli see probleem 30-06-ga, et ei saanud optikat paika. Käisid tiirus tegid paugud ära, kõik OK. Läksid jahti 2-3 pauku ja siis hakkas mööda laskma. Tagasi tiiru ja optika jälle paigast. Põhiline laskemoon läkski tiirus laskmiseks.

See näitab, et arvatavasti oli tegemist liialt odava ning ebakvaliteetse optikaga, mille rist ei pidanud tagasilöögile vastu või olid viletsad(nõrgad/pehmed) optika kinnitus jalad. Kuid mina siiski ei paneks seda kaliibri süüks vaid põhjuseks on ikkagi valesti valitud optika.
Üks võimalus tuli veel meelde. Nagu mainitud on 30-06 pauk suht kõva ning tiirus laskmisel kuumeneb püssi raud päris kiiresti. Kuumusega hakkab raud "mängima", metall paisub jne. Reeglina hakkab seetõttu püss laskma üles poole, seda eriti siis kui püssi toru ja toru alla ulatuva kaba vahel ei ole piisavalt vaba ruumi(veel hullem kui need kokku puutuvad), siis seal tekkiv kuumus hakkabki seda toru ülesse painutama. Siis võibki juhtuda, et tiirus lased ühe karbitäie ära ja reguleerid optika lõpuks paika just kuuma toruga ehk siis ülesse. Aga kui järgmine kord teed esimese paugu ning seda juba külma toruga, siis laseb püss hoopis alla.

Kas keegi oskaks õpetada kirja teel kopra nülgimist, eriti seda, kuidas mitte läbi lõigata neid lõhna näärmeid päraku ümbert ja liha mitte ära rikkuda? Äkki teab keegi soovitada mõnda raamatut või midagi muud, kust võiks leida põhjalikke ja konkreetseid(soovitavalt piltidega) õpetusi uluki nülgimiseks ning ka liha töötlemiseks?

Nivaomanik kirjutas:Olen minagi mingil ajahetkel kasutanud valgustatud ristiga optikat ja kuna leidsin, et sellel asjal ei olnud mõtet sai see maha müüdud. Asi oli nimelt selles et valgusjõud oli liiga väike ja optikast läbi vaadates läks kiiremini pimedaks, kui palja silmaga.
Isiklikult arvan, et tasub soetada enne suurema valgusjõuga optika, kui see valgustatud ristiga. (valgustatud ristiga firmatooted on tunduvalt kallimad ja tundmatu firma omaga võib haledalt mööda pükse saada)Enamasti juhtub ikka see, et ei näe looma läbi optika, aga rist siiski paistab veel.
Hüva küttimist!

Ausalt öeldes ei saanud ma nüüd sinu jutust päris aru. Et milles siis sinu jaoks nagu see probleem oli?! Kui sa ütled, et: valgusjõud oli liiga väike ja optikast läbi vaadates läks kiiremini pimedaks, kui palja silmaga, siis mis on valgustatud ristil/täpil ühist optika valgusjõuga?! Valgusjõudu mõjutavad siiski optika toru ja objektiivi läbimõõt ning klaaside(lihvimis) kvaliteet. Kui jääb ikka valgusjõust puudu, siis tuleks valida suurema objektiiviga optika, nagu sa ka ise soovitad aga kordan, et sellel ei ole midagi pistmist valgustatud ristiga/täpiga! Kui sa nüüd pidasid silmas seda helendava risti poolt tekitatava kuma probleemi, siis see probleem on tõesti olemas aga seda reeglina odavama klassi optikatel, millede ristid on liiga paksud ja liiga intensiivse valgustusega isegi kõige nõrgemas režiimis. Aga nagu varasemates postitustes soovitati, tasuks eelistada helendavat täppi. Ise kasutan praegult Lugeri punase täpiga optikat(4-12x56):
http://www.wilgor.de/english/luger_ziel ... =JAGD%20NA
ning esialgu olen rahul. Valgusjõud on igati hea, kui pimedas silmaga enam ei näe, siis läbi optika on pilt selge ja eristatav ning valgustatud täpp on piisavalt pehme ehk nõrga valgustusega, et siiamaani ei ole tekkinud seda helendavat kuma optikasse, mis segaks vaadet. Optika sai ostetud kauplusest Deerhunter ja hinnaks oli vist umb. 11000.-. Eelmise püssi peal oli valgustatud ristiga optika Walther 3-9x56.
http://cgi.ebay.de/ws/eBayISAPI.dll?Vie ... gory=13401
Ostsin selle Sikupilli keskuses olevast jahipoest 3500.- eest. Selle optikaga tekkis kaks probleemi, pärast esimest korda tiirus paugutamist hakkas silma poolne lääts loksuma, kauplus vahetas optika välja ja uus kestis ilusti edasi. Teiseks probleemiks oli just see valgustatud ristist tekkiv kuma optikas, seda isegi kõige nõrgema valgustuse juures. Aga kui ma ei eksi, siis peaks nüüd saadaval olema ka Waltheri optikaid punase täpiga, siis kui mina enda oma ostsin seda valikut veel ei olnud. Olen kasutanud ka kahte erinevat vene toodet, mõlemad olid fikseeritud võimendusega(vist 8x) ja mõlemad olid valgustatud militaar skaalaga. Aga isiklikult soovitaks nendest odavatest vene optikatest eemale hoida, nende kvaliteet ei kannata mingit kriitikat, läätsed on äärmiselt viletsa lihviga ning seetõttu on vähegi hämaramates oludes läbi optika paistev pilt hägune ja muutub teraliseks. Tegelikult ei ole see hind ka enam nii odav midagi, viimati küsiti kadaka turul ühe sama optika eest 7000.-EEK-i !!! Üldiselt soovitatakse proffessionaalsete jahimeeste ja laskurite poolt optika koha pealt mitte kokku hoida ning ütlus, et kvaliteet vastab hinnale pidavat optikate puhul küll 100% paika pidama ehk mida kallim, seda kvaliteetsem ja parem ning mida odavam... , nohh sealt ei ole mõtetki midagi eriti loota.

Video ühest lõvijahist:
http://myweb.cableone.net/jlflanagan/lion.wmv

Minu eelmise vindi optika oli valgustatud ristiga, risti jooned ulatusid optika servast serva. Minu uuel vindil on peal optika valgustatud täpiga. Mõlemad on reguleeritava valgustugevusega, kuid pimedas laskmisel tasuks kasutada kõige õrnemat valgustugevust, vastasel juhul hakkab see valgus hoopis pimestama, seda eriti risti puhul ning optikast paistab sulle vastu ainult punakas udu. Seepärast soovitaks just valgustatud täpiga optikat.

Kust poest ostsid?